2-15-116332/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015.a, Tartu Tsiviilasja number 2-15-116332 Tsiviilasi A ja B hagi T.V. vastu elatise nõudes Hagi tagamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2015.a määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.V. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): T.V. (isikukood: XXXX); RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määrus osaliselt, s.o hagi tagamise korras tasumisele kuuluva elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hagi tagamise korras tasumisele kuuluvaks elatise suuruseks 145 eurot kuus hageja kohta kuni tsiviilasjas nr 2-15-116332 lahendi jõustumiseni. Vastustajad (hagejad): A (isikukood XXXXX), B (isikukood XXXXX), laste seaduslik esindaja R.E. (isikukood XXXXXX).
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
7. A ja B esitasid oma seadusliku esindaja vahendusel Tartu Maakohtule hagi T.V. vastu elatise nõudes. Koos hagiavaldusega esitati taotlus hagi tagamiseks. Tartu Maakohtu 10.09.2015.a määrusega jäeti hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus käiguta ning kohustati hagejaid esitama nõude põhjendus. 24.09.2015.a esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt jõustus hagejate seadusliku esindaja ja kostja lahutus 15.06.2015.a ning alates juunikuust ei ole kostja B ja A kasvatamiseks rahalisi vahendeid eraldanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
8. Tartu Maakohus kohustas 24.09.2015.a määrusega hagi tagamise korras T.V.t tasuma elatist A ja B ülalpidamiseks summas 195 eurot kuus hageja kohta alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-15-116332 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus määras kohtulahendi viivitamatult täitmisele. Maakohus selgitas, et hagejatel on õigus taotleda elatise nõudes hagi tagamise korras TsMS § 377 lg 2, § 378 lg 3 alusel vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist, kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma. Elatisabi seaduse § 2 lg 1, § 3 lg 1 p 2 kohaselt on õigus elatisabile elatisabi seaduses sätestatud tingimustel alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda PKS § 101 lg 1 nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määruse alusel. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus leidis, et hagejate taotlus hagi tagamise korras vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on rikutud hagejate kui alaealiste laste õigust saada ülalpidamist. Hagejad vajavad ülalpidamist kohtumenetluse toimumise ajal ning hagiavalduse täpsustuse põhistuse kohaselt ei võta kostja lapse ülalpidamisest osa, siis selleks, et lastel oleks tagatud igakuine minimaalselt vajalik ülalpidamine ka kohtumenetluse ajaks, on põhjendatud, arvestades laste huvisid, kostja kohustamine menetluse ajal elatise maksmiseks (TsMS § 378 lg 4). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9. T.V. esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 24.09.2015.a kohtumäärusele, millega teda kohustati lastele tasuma elatist esialgse õiguskaitse korras 195 eurot kuus lapse kohta ja taotleb määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamine rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus hagi tagamise taotluse küsimuse otsustamisel lähtunud formaalselt ainult hagejate ühe seadusliku esindaja (ema) väitest, et kostja ei ole B ja A kasvatamiseks rahalisi vahendeid eraldanud. Üle poole ajast igal kuul viibivad lapsed isa juures; 2) on kaebaja peale abielu lahutamist enam kui võrdses ulatuses osalenud laste kasvatamises eraldi nii materiaalselt kui ajaliselt ning ei näe mingeid takistusi, et lastega seotud kohustusi ka edaspidi piisavalt ja hästi kanda. Kaebaja on ostnud regulaarselt lastele riietusesemeid, mänguasju ja toitu; 2 3) ei selgitanud maakohus hagi tagamise taotluse küsimuse otsustamisel välja tegelikku olukorda ning eiras laste teise seadusliku esindaja (isa) õigusi; 4) laekub lastetoetus emale ning lasteaia tasu ei ületa kaebaja andmetel 30 eurot kuus. Samuti on ebaõige R.E. väide, et tal puuduvad võimalused töötamiseks; 5) asus R.E. alates käesoleva aasta septembrist tegema takistusi lastega suhtlemiseks ja nende hoidmiseks ning kasvatamiseks võrdsetel alustel. Kaebaja soovib kohtu kaudu kindlaks määrata korda, mille alusel saaks isa takistamatult ja võrdsetel alustel lapsi kasvatada; 6) on R.E.il ülalpidamisel veel kaks last eelnevatest suhetest. On arusaamatu R.E.i lapse kulude loetelu, mille kohaselt eluasemekuludeks on kummalgi lapsel 100 eurot. Sellise arvestuse kohaselt peaks R.E.i eluasemekuluks igas kuus olema vähemalt 500 eurot, mis kaebaja teada ei vasta tegelikkusele; 7) on mõistmatu alla kaheaastase lapse koolikohustuse igakuine kulu 40 eurot kuus. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
10. R.E. määruskaebusega ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) lõppes T.V. ja R.E. abielu 15.06.2015.a; 2) ei poolda laste ema, et lapsed on 2 nädalat ema juures ja 2 nädalat isa juures. Laste suhtlemine isaga toimub ainult laste ema süüdistamise ja T.V. enda õigustamise tasemel; 3) ei ole elatise nõue rahateenimise võimalus, vaid vastavalt seadusele garanteeritud tagatis normaalsele elule. Laste kasvatamisel osalemine ei pea toimuma ajaliselt võrdses mahus, vaid laste arengut silmas pidades tuleb vanemal kohusetundlikult suhtuda nende arengusse ja heaolusse; 4) ei ole laste ema T.V.t kohustanud lastele riideid ostma, see on T.V. enda soov. Ühepoolne ostlemine laste vajadusi teadmata näitab ebapädevat suhtumist kohustusse laste heaolu tagamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 24.09.2015.a määrus tuleb hagi tagamise korras elatise tasumiseks 195 eurot kuus hageja kohta alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-15116332 tehtava kohtulahendi jõustumiseni osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada T.V.t tasuma elatist 145 eurot kuus lapse kohta alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-15-116332 tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohustada T.V. tasuma lastele elatist kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda kohtumenetluse vältel hagi tagamise korras elatist 195 eurot kuus lapse kohta. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on 28.10.2015.a otsuse nr 3-2-1-124-15 punktis 16 väljendanud seisukohta, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Ringkonnakohus leiab, et lastetoetuse summa eest on võimalik lapse kulusid osaliselt katta, ning selle arvel on põhjendatud vanema poolt hagi tagamise korras tasumisele kuuluvat igakuist elatist vähendada. Alates
13. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 45 eurot kuus ning alates
14. aastast 50 eurot kuus. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. 3 Rahvastikuregistri kohaselt on R.E.il neli alaealist last. R.E.i ja T.V. ühised lapsed on R.E.ile kolmas ja neljas laps. Vastavalt RPTS § 5 lg-4 on
15. aastal kolmandale ja neljandale lapsele tasutav igakuine peretoetus 100 eurot kuus lapse kohta. PKS § 101 lg 1 kohaselt on seadusjärgne elatise miinimumäär pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 195 eurot kuus vanema kohta, mida tuleb vähendada riikliku lapsetoetuse summa võrra. Ringkonnakohus selgitab, et riiklik lapsetoetus tuleb maha arvestada mõlema vanemale langevast ülalpidamise kohustusest võrdselt, s.o 390 eurost (Riigikohtu 28.10.2015 lahend nr 3-2-1-124-15 p 13). Eeltoodu alusel tuleb hagi tagamise korras kohustada T. Väli tasuma hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse võrra pooles ulatuses ja kohustada T.V. tasuma hagi tagamise korras elatisena lapse kohta 145 eurot (195 - 100 ÷ 2 = 145).
16. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuses esitatud muudele väidetele, et elatise vaidluses, kus taotletakse elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras, ei ole üldjuhul asjakohased väited vanema sissetulekute suuruse kohta. Samuti ei lahendata elatise kindlaksmääramise vaidluses laste hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimusi. Kohus on seotud hagi nõudega. Määruskaebuse esitaja ei ole põhistanud oma väiteid, mille kohaselt viibivad lapsed poole ajast tema juures ja seetõttu ei ole ta kohustatud lastele elatist tasuma. Arvestades laste vanust (2 aastat), vanemate kooselu lõppemist ca 5 kuud tagasi (käesoleva aasta juunis) ning vanemate erinevaid elukohti (ema elukoht XXXXX, isa elukoht XXXXX), puudub ringkonnakohtu hinnangul alus arvata, et peresiseselt oleks käesolevaks ajaks välja kujunenud püsiva iseloomuga elukorraldus, kus lapsed viibiksid võrdväärse aja kummagi vanema elukohas. Samuti ei ole kaebaja senises menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta on laste ülalpidamise kohustust täitnud. Ka juhul, kui kaebaja on ülalpidamiskohustust vähemalt osaliselt täitnud, ei kahjusta kaebaja õigusi tema kohustamine hagi tagamise korras lastele elatist maksma.
17. Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4