Obsah (12)

§ 178§ 428§ 150§ 168§ 174§ 175§ 329§ 376§ 477§ 667§ 230§ 328

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-62848 Tsivii

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. Roman Kogan (hageja) esitas
2. detsembril
3. a hagi Mark Sahharnõi (kostja) vastu põhinõude 10 000 eurot ja viivise 5 000 eurot väljamõistmiseks.
4. septembri
5. a kohtuistungil (tl 142) esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja palus tsiviilasjas menetlus lõpetada. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning oli nõus, et ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja oli menetluse lõpetamisega nõus ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
6. Kostja
7. septembri
8. a menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulud 2 133 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub mõista menetluskuludelt välja ka viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata või mitte rahuldada see suuremas kui 5 töötunni ulatuses. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud hagi keeruline, kostja lepingulise esindaja kulud on ebamõistlikult suured. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Tartu Maakohus võttis
10. septembri
11. a määrusega vastu hagist loobumise, lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-14-62848 ning tagastas hagejale riigilõivu 325 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot ning mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et antud tsiviilasjas ei ole tuvastatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel.

Kostja on hagist loobumisega nõus. Hagejale tuleb

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust.

Maakohus jättis

§ 168

lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda ning määras

§ 174lg 2 alusel kindlaks ka kostja menetluskulude rahalise suuruse.

Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud

§ 175lg 1 mõttes.

Menetluskulude määramisel saab arvestada ainult neid kostja seisukohti, mille kostja on 2 esitanud vastuseks kohtu kirjale, samuti kohtuistungil osalemist. Maakohus ei ole küsinud kostja kirjalikku seisukohta hagi muutmise osas ning need menetluskulud ei ole põhjendatud. Vaidluse õiguslikku keerukust arvestades (1 laenuleping, millel ei ole poolte allkirja) on kahe kirjaliku seisukoha ja ühe kohtuistungi põhjendatud ajakuluks kokku 5 tundi rahalise maksumusega 540 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja seda kinnitanud. Hageja on õigesti viidanud, et esindaja kulude väljamõistmiseks piisab sellest, et poolel on tekkinud kohustus neid kulusid tasuda. Kuna esindaja on toimikust nähtuvalt tööd teinud, on kostjal see kohustus tekkinud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 23. septembri 2015. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 133 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõigusnormi ja ületanud diskretsioonipiire. Maakohus pidi

§ 175

lg 1 alusel lahendi motiveerimisel käsitlema igat menetluskulude nimekirjas toodud kulu liiki ükshaaval ning põhjendama, miks üks või teine kulu liik ei ole põhjendatud või oli ebavajalik. Maakohus ei ole määruses märkinud ega põhjendanud, millised kostja esindaja toimingud olid liigsed või ajakulu ülemäärane; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel saab arvestada ainult neid kostja seisukohti, mille ta on esitanud vastuseks kohtu nõudele. Kuigi menetluse juhtimine on kohtu ülesanne, ei saa kohus lepingulisele esindajale ette kirjutada, millist menetlustoimingut võib ta teha oma kliendi kaitseks ja huvides.

§ 329

lg 1 esimese lause kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kuivõrd kostja ei nõustunud hageja seisukohtadega, oli esindajal kohustus nendele reageerida ja vastu vaielda. Vastuväidete esitamine on ajaliselt piiratud (7 päeva enne eelistungit). Kui kostja poleks vaielnud vastustaja esitatavatele seisukohtadele ja tõenditele vastu, poleks tal istungi ajal seda enam võimalik teha. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväiteid (

§ 376lg 1).

Järelikult ei saanud kostja esitada vastuväiteid hagi muutmisele istungil, vaid neid tuli esitada viivitamatult peale hagi muutmise avaldusega tutvumist ning vastuväite esitamise kulu on põhjendatud; 3) on hageja esitanud dokumente ja tõendeid, samuti on muutnud hagi, millele kostja pidi reageerima. Järelikult on kostja esindaja menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud

§ 175

lg 1 tähenduses; 4) on praeguses asjas õnnestunud jõuda kostja jaoks positiivsele lahendile ja lahendada asi ühel istungil tänu esindaja tehtud heale eeltööle, sh tänu

1. mai
2. a vastuväitele hagi muutmisele. Kui kostja esindaja poleks vastuväidet esitanud, kestaks menetlus edasi. Seega on vastuväite esitamine hagi muutmisele põhjendatud ja vajalik menetlustoiming; 5) on maakohtu seisukoht, et asja keerukust ning kulude põhjendatust määratleb lepingute arv, ebaõige. Asjaolust, et vaidlus on seotud ühe lepinguga, ei ole võimalik järeldada, et asi on lihtne. Menetlus kestis 9 kuud, mis on statistilisest keskmisest pikem; 6) ei ole maakohus selgitanud, miks kohus leidis, et põhjendatud on ajakulu 5 tundi. Maakohus on seejuures lähtunud vastustaja arvamusest. Vaidluse korral, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga; 7) on hageja pahatahtliku hagi esitamisega tekitanud kostjale kahju. Menetluskulude suuremas osas kostja kasuks väljamõistmata jätmine oleks vastuolus kahju hüvitamise üldpõhimõtetega. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt: 1) on menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kui kohus on kulude põhjendatust ja vajadust kaalunud, on diskretsiooni nõuetekohaselt teostatud ning pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitaja sellise otsustuse lõpptulemuse või põhjendustega ei nõustu, ei anna alust pidada kohtumäärust õigusvastaseks. Maakohus on selgitanud, millist õigusabikulu või õigusabitoiminguid peab ta asjas vajalikuks ja põhjendatuks ning millist mitte. Samuti on maakohus selgitanud, et tegu pole õiguslikult keeruka vaidlusega ning ka seda, et hagi perspektiivi kohta esimesel kohtuistungil kohtu poolt antud selgituste tõttu, on hageja oma hagist juba kohtumenetluse algusjärgus loobunud; 2) ei ole kohtul kohustust hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Samuti ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu peab vajalikuks määruskaebuse esitaja, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale; 3) on arusaamatu, millest kostja järeldab, et vastustaja hagi oli pahatahtlik. Kostja on hagejalt sularaha saanud ja lubab seda tagastada, kuid laenulepingu dokumendid on jäänud vajaliku korrektsuseta ja seaduse nõuetele vastavalt vormistamata. Võttes arvesse maakohtu antud selgitusi hagi perspektiivi ja tõendamisraskuste kohta on hageja hagist loobunud, millest ei saa teha järeldust, et hagi esitamine on olnud pahatahtlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb

§-de 659, 657 lg 1 p 2 ja

§ 667

lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega suurendab maakohtu poolt kostja kasuks hagejalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 1 080 (eurot (koos käibemaksuga), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on palunud tühistada maakohtu määrus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on küll kohtu diskretsiooniotsus, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Kostja palub mõista hagejalt välja kostja lepingulise esindaja tasu 19,75 töötunni eest, s.o 2 133 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kostja kasuks hagejalt väljamõistetud lepingulise esindaja tasu 5 töötunni ulatuses ei vasta asja keerukusele ja mahule. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kulu asja mahtu ja keerukust arvestades 10 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 1 080 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele, s.o 108 eurot koos käibemaksuga, ning ringkonnakohus leiab, et see on mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
3. oktoobri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti käibemaksuga. 4
4. Asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja kohtumäärustega tutvumise, kliendile selgituste andmise ja dokumentide komplekteerimise ajakulu. Samuti on põhjendamatu kostja esindaja ajakulu hageja
5. juuni
6. a menetlusdokumendile lisatud tõendite tõlkimisele. Ringkonnakohus märgib, et
7. juuni
8. a menetlusdokumendile ei ole hageja venekeelseid tõendeid kostja menetluskulude nimekirjas viidatud mahus, s.o 17 lk, lisanud.
9. juuni
10. a menetlusdokumendile lisatud venekeelsetele tõenditele on hageja esitanud tõlke eesti keelde samal päeval. Seega puudus kostja esindajal vajadus tõendite tõlkimiseks ning tõlkekulu ei ole põhjendatud.
11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu peab vajalikuks määruskaebuse esitaja. Küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei hinda ringkonnakohus igat kostja esindaja tehtud menetlustoimingut eraldi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel arvestab kohus ainult neid kostja seisukohti, mille ta on esitanud vastuseks kohtu nõudele, ei ole praegusel juhul põhjendatud. Antud vaidluses tuli kostjal kohtu nõudel vastata hagiavaldusele ning
12. mai 2015 kirjale, samuti osales kostja esindaja
13. septembri 2015 kohtuistungil, mis kestis 0,5 tundi. Muuhulgas esitas kostja esindaja kohtule
14. mail
15. a ja
16. juunil
17. a vastuväited hagi muutmisele. Igal menetlusosalisel on tsiviilkohtumenetluses kohustus oma väiteid ja nõudeid tõendada (

§ 230

lg 1) ning kohus peab andma menetlusosalistele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata (

§ 328

lg 2), kuid üldjuhul ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt täies ulatuses välja menetluskulu dokumendi koostamise eest, mida kohus ei ole menetlusosaliselt nõudnud (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a. määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-15812). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et praeguses vaidluses oli hagi muutmisele vastuväite esitamine enne kohtuistungit tehtud kostja huvides, mida kinnitab asjaolu, et ka maakohus ei andnud hagi muutmiseks nõusolekut. Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult täies ulatuses rahuldamata kostja taotluse hagi muutmisele vastuväite koostamise kulu hüvitamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Väär on seejuures kostja hinnang, et asja keerukuse hindamisel lähtus maakohus pelgalt vaidluse all olevate lepingute arvust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esindaja menetlusdokumendid mahukad, need koosnevad osaliselt seaduse sätete tsiteerimisest ning varasema menetluskäigu kirjeldamisest. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades saab esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kirjalike dokumentide koostamise ja ühel kohtuistungil osalemise eest lugeda 10 tundi, s.o rahaliselt 1 080 eurot.
3. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5