Obsah (9)

§ 345§ 412§ 659§ 409§ 217§ 222§ 346§ 427§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-17723 Tsiviilas

) §-le 409 ja kohtusse ilmumata jätmisest teatamise kohustust vastavalt

§-le

1. Hageja on kohtukutse allkirja vastu kätte saanud, kuid kohtusse ei ilmunud ega ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest.
2. oktoobri
3. a eelistungile ilmusid hageja esindaja riigi õigusabi korras ja kostjad. Kostja II esitas eelistungil taotluse hinnata riigi õigusabi jätkuvuse põhjendatust, kuna hageja majanduslik olukord on muutunud (tl 92–95). Kostja II esitas kohtule taotluse jätta tulenevalt

§-ist 409 ja § 412 lg-st 2 hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kostja I toetas kostja II taotlusi. Hageja esindaja taotles kostja II taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata jätmist, kuna ei ole teada hageja mitteilmumise põhjus. Kui hageja viibimine istungil on vajalik, siis tuleks asja arutamine edasi lükata. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2015. a määrusega hagi

§ 345; § 409 lg 1 p 1; § 412 lg 2 ja § 423 lg-le 3 alusel läbi vaatamata.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja kohtukutse kätte saanud kuid ei ole kohtu eelistungile ilmunud ega ole kohut teavitanud mitteilmumise põhjustest. Hageja on suhelnud e-posti ja telefoni vahendusel teda esindava advokaadiga, millest tulenevalt eeldas maakohus, et hagejal olnuks võimalus eelistungile mitteilmumisest kohut teavitada telefoni teel või kohtu e-posti aadressil. Kohtu kontaktandmed nähtuvad hagejale edastatud kohtukutsest. Hageja esindaja vastuväited hagi läbi vaatamata taotluse rahuldamata jätmiseks on ebapiisavad ja ei anna alust menetluse jätkamiseks. Kui hageja on kohtule hagi esitanud ning ise asja arutamiseks kohtuse ei ilmu, siis kohtul ei ole võimalik asja menetleda. Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega jättis maakohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-st 15 tuleneva hagejale võimaliku riigi õigusabi andmise jätkuvuse lahendamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ning tsiviilasja maakohtule lahendamiseks tagasi saatmist. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusnorme ja põhjendamatult jätnud hagi läbi vaatamata. Dr. A OÜ
2. aprilli
3. a arstitõendi (tl 107) kohaselt on hagejale määratud raske puue, 2 ta vajab abi igapäevaste toimingute tegemisel. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi
4. aprilli
5. a tõendist (tl 106) nähtub, et hagejal on töövõimetuskaotus 100%, tema tervislik seisund välistab füüsilise töö tegemise, kuna liikumispuude tõttu hageja ei saa kõndida ega seista ilma abivahenditeta ning suudab pikemaid vahemaid läbida üksnes ratastoolis. Sotsiaalkindlustusameti
6. aprilli
7. a otsuse nr 966829 (tl 105) järgi on hageja täieliku töövõimetuse kestuseks viis aastat. Hageja on liikumispuudega ning ei saa iseseisvalt kohtusse tulla, teda pidi aitama tuttav, kes aga ei tulnud talle autoga järele. Hagejale ei meenunud, et kohtu telefoninumbrid on kutsel kajastatud. Esitatud taotluste läbivaatamiseks ei ole hageja isiklik kohalolek hädavajalik. Pooled on esitanud kohtule oma kirjalikud seisukohad ning tegemist oli eelistungiga. Hageja esindaja märkis eelistungil, et on võimeline vastama kõikidele kohtu küsimustele ning kirjalikest dokumentidest nähtuvad vaidluse kõik olulised asjaolud. Eelistungil ei olnud teada, mis põhjusel ei ole hageja eelistungile ilmunud. Seetõttu oli mõistlik eelistung edasi lükata, kui maakohus leidis, et hageja viibimine eelistungil on hädavajalik. VASTUSTAJATE SEISUKOHT
8. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on ebausutav, dokumentaalselt tõendamata ja ei ole käsitletav

§ 345

lg-s 1 ettenähtud mitteilmumise takistuse põhistamisena määruskaebuses nimetatud kohtuistungile mitteilmumise põhjus. Hageja on korduvalt karistatud isik, mistõttu väide, et ta ei puutu kokku igapäevaselt kohtuasjadega, ei ole eluliselt usutav. Hageja ei saa nõuda maakohtu määruse tühistamist, vaid menetluse taastamist

§ 412lg 3 alusel.

Seda hageja ei ole teinud.

1. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt ei tõenda tõendid hageja töövõimetuse kohta hageja võimetust tervislikust seisundist tulenevalt osaleda menetlustoimingus
2. oktoobril
3. a. Hageja teatas oma esindajale kohtuistungile mitteilmumise põhjusest alles
4. novembril
5. a. Määruskaebusest ei tulene, mis takistas hagejal helistamast oma esindajale ning informeerimast viimast kohtuistungile ilmumist välistavast takistusest. Hageja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud reaalset vangistust, mistõttu on ta kursis kohtupidamise tehniliste küsimustega. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt raha, mille üleandmise ja vastuvõtmise kohta kirjalikud tõendid puuduvad. Seetõttu on hageja ainukesena võimeline ja kohustatud kohtule põhjendama, kes, millal ja kui palju tema arvates kostjale (kostjatele) raha üle andis. Kohtu küsimustele on võimeline vastama üksnes hageja isiklikult, mistõttu kohustas maakohus hagejat isiklikult eelistungile ilmuma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud hagejale kohtukutse, mille hageja on kätte saanud 22. septembril 2015. a (tl 82, 86–87). Kohtukutses on märgitud kohtusse ilmumata jätmise võimalikud tagajärjed (

§ 409

), kohtuistungile ilmumata jätmisest teavitamise kohustus (

§ 345

) ja võimalus asi sisuliselt lahendada ilma poole osavõtuta (

414 lg 1). Hagejale määratud esindaja viibis kohtuistungil. Maakohus jättis hageja hagi

§ 409lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel läbivaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud 27.

oktoobri 2015. a eelistungile ega teavitanud kohut kohtuistungile ilmumata jätmise põhjustest. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult hagi läbi vaatamata. Maakohtu kohtukutses on märgitud, et juhul, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis 3 võib kohus

§ 409

alusel jätta hagi läbivaatamata; teha hagi õigeksvõtule põhineva otsuse, kui kostja võtab hagi õigeks; lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. Menetlusosaline võib

§ 217

lg 1 järgi menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Hageja esindaja on 27. oktoobri 2015 kohtuistungil osalenud. Õigus kohtus esindada annab

§ 222

lg 1 järgi esindajale õiguse teha esindatava nimel põhimõtteliselt kõiki menetlustoiminguid. Kui kohtu hinnangul on vajalik asja lahendamiseks tähtsate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks menetlusosalise või tema seadusliku esindaja isiklik kohalviibimine, võib kohus

§ 346

lg 1 esimese lause kohaselt määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma. Selline isiku kohustamine istungile isiklikult ilmuma peab aga menetlusosalisele olema üheselt selge ning isikule arusaadav (vt selgituskohustuse suhtes Riigikohtu

1. novembri
2. määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-117-13, p. 10). Maakohtu
3. septembri
4. a (tl 82) kohtukutses ei kohustanud maakohus hagejat eelistungile isiklikult ilmuma, hagejat esindas
5. oktoobri
6. a eelistungil advokaadist esindaja, mistõttu puudus maakohtul õigus jätta hagi

§ 409

lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel läbivaatamata.

§ 412

lg 1 p 2 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. 8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üldjuhul

§ 409

lg 1 p 1 alusel hagiavalduse läbivaatamata jätmisel on kohaseks õiguskaitsevahendiks menetluse taastamise avalduse esitamine, mitte määruskaebuse esitamine hagi läbivaatamta jätmise määruse peale. Riigikohus selgitas 13. märtsi 2007. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07 p-s 9, et

§ 412

lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

§ 409

lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale. Määruskaebuse võib

§ 412lg 5 esimese lause kohaselt esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale.

Seega ei saa hagi läbi vaatamata jätmisel

§ 409

lg 1 p 1 alusel kohaldada

§ 427

, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale muudel juhtudel. Praeguses vaidluses puudus aga ringkonnakohtu hinnangul seaduslik alus hagi läbivaatamata jätmiseks hageja istungile mitteilmumise tõttu

§ 409lg 1 p 1 ja § 412 lg 2 alusel.

Hageja esindaja viibis kohtuistungil ning hagejat ei olnud teavitatud

§ 346lg 1 esimese lause järgsest isikliku kohale ilmumise kohustusest.

Maakohus jättis põhjendamatult hagi läbivaatamata ning maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada, seega puudub õiguslik alus ka menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetlus jätkub esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist. 9. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 4