← Eesti

2-14-18698/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-18698 Tsiviilasi OÜ Saku Läte hagi Juri Nesterenko vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 422 eurot 21 senti apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Nesterenko apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Juri Nesterenko (isikukood: XXXX); Vastustaja (hageja): OÜ Saku Läte (registrikood: 10223818); volitatud esindaja Kadri Timuska esindajad RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. aprilli 2015.a otsus muutmata.
  7. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Juri Nesterenko kanda. Rahuldada OÜ Saku Läte avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Juri Nesterenkolt välja OÜ Saku Läte kasuks menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 130 (ükssada kolmkümmend) eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. OÜ Saku Läte (hageja) esitas
  10. mail
  11. a hagi Juri Nesterenko (kostja) vastu võlgnevuse 362 euro 81 sendi ja viivise 54 euro 20 sendi, kokku 417 euro 1 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  12. märtsil
  13. a rendi- ja teeninduslepingu nr 8502 (leping, tl 4–5), mille kohaselt andis hageja kostjale rendile veejahuti EXTRA ja kostja kohustus tasuma igakuiselt jahuti rendi eest 10 eurot 66 senti, veepudeli hind oli 83 EEK-i, s.o 5 eurot 30 senti. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud ja esitas kostjale igakuiselt arveid teenuse kasutamise eest, kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata arved summas 362 eurot 81 senti.
  14. Kostja tunnistas nõuet osaliselt
  15. juuli
  16. a ja
  17. augusti
  18. a arvetes märgitud summa ulatuses, kumbki arve 398 krooni 40 senti. Kostja väitis, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ülejäänud arved olid kostjale kätte toimetatud. MAAKOHTU LAHEND
  19. Viru Maakohus rahuldas
  20. aprilli
  21. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 328 eurot 7 senti, seisuga
  22. aprill
  23. a sissenõutavaks muutunud viivise 66 eurot 60 senti, kokku 394 eurot 67 senti ning alates
  24. aprillist
  25. a viivise 0,023% päevas tasumata võlasummalt kuni põhinõude 328 euro 7 sendi täitmiseni. Maakohus tunnistas kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohus jättis hageja menetluskulud 90% kostja kanda ja 10% tema enda kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 161 eurot 6 senti ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS §-le 339 kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 2 Vastavalt rendi- ja teeninduslepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma renti veejahuti eest iga kuu 164 krooni 5 senti (koos käibemaksuga) ning vastavalt p-le 5 saadud vee eest (18,9 liitrit) 97 krooni 95 senti (koos käibemaksuga) vastavalt arve-saatelehele. Rendilepingu üldsätete § 8 kohaselt kohustub rentnik tasuma renti hageja seadmete kasutamise eest, samuti tasuma vee eest vastavalt esitatud arvetele tabelites 4 ja 5 toodud hindade alusel. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks hagiavalduses nimetatud arved (tl 5–19). Kõikidel arvetel on kliendiks märgitud kostja, aadressiks Vaksali 23, Narva.
  26. juuli
  27. a arve-saatelehel nr 13043 (tl 7) ja
  28. augusti
  29. a arve-saatelehel nr 16968 (tl 8) on olemas kostja allkiri, mis tõendab, et ta sai sellel aadressil hageja teenust. Maakohus leidis, et kuna ülejäänud arvetel on samad andmed, ei ole alust kahelda, et nad olid kostjale edastatud. Isegi kui eeldada, et kostja ei saanud mõningaid arved kätte, pidi ta tegutsema heas usus ja mõistlikult ning teatama sellest hagejale. Maakohus luges põhjendatuks hageja nõuded jahuti rendi eest kokku summas 328 eurot 7 senti, mis tulenevad arvetest nr R1579, nr R1836, nr 13043, nr R2085, nr 16968, nr R2328, nr R2567, nr R2800, nr R3026, nr R77, nr R014307, nr R016811, nr R024978, nr R033171, nr R041403, nr R049717, nr R065756, nr R074217, nr R075038, nr R083546, nr R092021, nr R100455, nr R12000596, nr R12009036, nr R12017821, nr R12026608, nr R12035491 ja nr R
  30. Maakohus leidis, et arvetest nr 9565 (tl 5 pöördel), nr 13043 (tl 7) ja nr 16968 (tl 8) tulenev hageja nõue vee eest on põhjendatud osaliselt. Lepingu nr 8502 p 5 kohaselt kohustub klient tasuma saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Lepingust ega ka lepingu üldsätetest ei tulene, kuidas peab olema vormistatud vee saamine kliendi poolt.
  31. juuli
  32. a arve-saatelehe nr 13043 (tl 7) ja
  33. augusti
  34. a arvesaatelehe nr 16968 (tl 8) kohaselt andis kauba (vesi-19) koguses 4 tk hinnaga 83 EEK/tükk, kogusummaga 332 EEK üle J ning võttis vastu J. Nesterenko ja saatelehtedel on nimetatud isikute allkirjad. Maakohus leidis, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt annab kostja oma allkirja arve-saatelehele kauba kättesaamise kohta (VÕS § 23 lg 1 p 2).
  35. mai
  36. a arvesaatelehel nr 9565 (tl 5) kauba vastuvõtmise lahtris seisab allkiri, mis ei ühti kostja allkirjaga, allkirjastaja nimi puudub. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja volitas kedagi vee vastuvõtmiseks, seega ei ole hageja tõendanud kostja
  37. mai
  38. a arve-saatelehel nr 9565 märgitud vee saamist. Kuivõrd kostja ei ole tehingut heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 kohaselt, ei ole kostjal kohustust
  39. mai
  40. a arve-saatelehel nr 9565 märgitud summa tasumiseks. Kohtule on esitatud ka
  41. juuni
  42. a arve nr 112009244 (tl 19) kahe pudeli eest summas 19 eurot 94 senti (koos käibemaksuga). Kuna lepingust ei tulene kostja kohustust tasuda veel 2 pudeli eest ja see ei tulene ka teistest kohtule esitatud tõenditest ning kostja ei tunnista veel 2 pudeli kättesaamist, leidis maakohus, et hageja nõue ei ole selles osas põhjendatud ega tõendatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja
  43. aprilli
  44. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 66 eurot 60 senti. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 367 tuleneva jooksva viivise nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,023% päevas tasumata võlasummalt alates
  45. aprillist 2015 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus leidis, et lähtudes hea usu põhimõttest, ei saa viivise summa kokku ületada põhinõude summat. Arvestades seda, et hagi on rahuldatud 90% ulatuses, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 90% ulatuses tema enda kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 228 eurot 56 senti ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 kehtestatud määras. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  46. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja on esimese astme menetluses vaielnud hageja nõudele vastu osaliselt põhjusel, et ta ei ole kõiki arveid kätte saanud. Maakohus ei ole nimetatud kostja väiteid arvestanud. Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et arved on kostjani jõudnud ja kostja neid aktsepteeris.
  47. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja vastuse kohaselt ei oma tähendust kostja väited, et arved ei ole temani jõudnud. Vastavalt rendi- ja teeninduslepingu nr 8502 p-le 4, kuulus rent veejahutaja eest tasumisele igakuiselt ja p 5 kohaselt kohustus kostja tasuma saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Vastavalt kostja soovile väljastati arved posti teel kuni
  48. märtsini
  49. a ja peale seda edastati arved e-posti aadressile. Lihtpostina kirja edastamisel ei jää alles tšekki ega väljastusteadet. Kuna arved posti teel ega e-posti-teel ei ole hagejale tagasi tulnud, ei ole hagejal alust arvata, et kostja ei saanud arveid kätte. Hageja leidis, et arvete mittekättesaamine ei vabasta arvete tasumise kohustusest. Isegi kui kostja arveid kätte ei saanud, pidi ta tegutsema heas usus ning vastustajat arvete mittesaamisest teavitama, sest kostja tarbis teenust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  50. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
  51. Hageja ja kostja sõlmisid rendi- ja teeninduslepingu, mis lepingu p. 5 kohaselt jõustus seadmete üleandmise ja paigaldamise momendist. Lepingu p. 4 järgi tuli kostjal tasuda veejahutaja eest ülekandega renti iga kuu vastavalt tabelile ning lepingu p. 5 järgi kohustus kostja tasuma ülekandega saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Seega tuli kostjal tasuda nii tarnitud kauba eest arvesaatelehe alusel kui igakuiselt renti veejahutaja kasutamise eest. Veejahutaja paigaldamise suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kostja tunnistas vastuses hagile võlgnevust hageja ees (tlk. 41)
  52. juuli 2010 ja
  53. augusti 2010 arvete alusel. Kostja taotleb kogu maakohtu otsuse tühistamist, mistõttu on kostja apellatsioonkaebusega hõlmatud ka need nõuded, mille suhtes kostja varem vastuväiteid ei esitanud. Lepingu p. 5 järgi kohustus kostja tasuma ülekandega saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele, mis hageja kohtule esitatu järgi kinnitati kostja poolt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esitatud nõue vee eest on põhjendatud osaliselt,
  54. juuli 2010 ja
  55. augusti 2010 arvete alusel, kummalgi juhul 398 krooni 40 ja senti. Nimetatud arvetel on ka kostja kinnitus kauba kättesaamise kohta. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja hageja nõuetele arvete suhtes vastuväiteid esitanud. Hageja nõue
  56. mai 2010 arve alusel ei ole põhjendatud, arvest ei nähtu, et kostja oleks vee kätte saanud, arvel puudub vastuvõtja nimi ja muid tõendeid ei ole hageja esitanud. Põhjendatud ei ole ka hageja nõue
  57. juuni
  58. a arve nr 112009244 (tl 19) alusel kahe pudeli eest summas 19 eurot 94 senti (koos käibemaksuga). Nimetatud arvel puudub kostja kinnitus kauba kättesaamise kohta.
  59. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud need hageja nõuded, mis tulenevad arvetest veejahuti rendi eest (maakohus on otsuse põhjendustes arvestanud rendi hulka ka arved vee eest, tlk. 40). Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatu, mille kohaselt oleks kostjal kohustus hagejale tasuda lepingujärgset tasu alles siis, kui ta on arved kätte saanud ja neid aktsepteerinud, ei ole veejahuti renditasu nõude osas õiguslikult põhjendatud. Kostjal tuli tasuda lepingu p. 4 järgi veejahutaja eest ülekandega renti iga kuu vastavalt tabelile, tabel 4 sisaldab lepingu p.-s
  60. veejahutaja nimetust, kogust ja hinda. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus eelkõige juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel (Riigikohtu
  61. novembri
  62. a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 p. 18). Kostjal oli praegusel juhul teada, kuidas ja kui palju tuleb tal igakuiselt tasuda veejahutaja kasutamise eest. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja oli talle veejahutaja üle andnud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole kostjale esitanud arvet, ei vabasta teda tema lepingujärgsest kohustusest tasuda kokkulepitud tasu saadu eest. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist.
  63. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 130 eurot ilma käibemaksuta, 156 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu vaielnud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 65 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu apellatsioonimenetluses 2 töötunni eest (tunnitasuga 65 eurot/t) 130 eurot (ilma käibemaksuta) asja sisu ja keerukust arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja mõistlik kulu ning kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulu kuulub vastaspoolelt väljamõistmisele ilma käibemaksuta. Hageja taotlus menetluskulu rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtu menetluses summas 130 eurot (ilma käibemaksuta) kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.