← Eesti

3-15-1875/24

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1875 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Rahuldada
  5. septembri
  6. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
  7. septembri
  8. a määruse peale.
  9. Tühistada Tartu Halduskohtu
  10. septembri
  11. a määrus.
  12. Võtta menetlusse
  13. septembri
  14. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
  15. septembri
  16. a määruse peale.
  17. Jätta
  18. septembri
  19. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  20. septembri
  21. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Reinomägi esitas
  22. juulil 2015 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt esitas J. Reinomägi
  23. aprillil 2015 Viru Vanglale taotluse Viru Vangla toimingule seoses paigutamisega.
  24. juuli
  25. a haldusaktiga VV 6-12/94-5 jäeti J. Reinomäe nõue rahuldamata. Taotluse kohaselt ei ole J. Reinomägi võimeline ise oma õigusi kaitsta. Samuti puuduvad tal rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks.
  26. Tartu Halduskohus jättis
  27. augusti
  28. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.
  29. J. Reinomägi esitas
  30. augustil 2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
  31. augusti
  32. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena määruskaebuse esitamisel ja jättis
  33. augusti
  34. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  35. J. Reinomägi esitas seejärel
  36. augustil 2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu seekord
  37. augusti
  38. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus jättis
  39. augusti
  40. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  41. J. Reinomägi esitas
  42. augustil 2015 järjekordse õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
  43. augusti
  44. a määruse vaidlustamiseks.
  45. Tartu Halduskohus jättis
  46. septembri
  47. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et J. Reinomägi on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule nii faktiliselt kui ka õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi, sh ka määruskaebusi. Halduskohus leidis, et arvestades ka probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei oleks keeruka vaidlusega, mille puhul oleks õigusabi kaebajale vajalik. Halduskohus märkis, et taotleja on edukalt koostanud kohtule kahju hüvitamise kaebusi. Halduskohus lisas, et kuna halduskohtumenetluses valitseb uurimisprintsiip, siis ei ole nõutav, et kaebaja esitaks õiguslikke põhjendusi ning ka see asjaolu kergendab kohtusse pöördumist. See põhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus.
  48. J. Reinomägi esitas
  49. septembril 2015 veel kord riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
  50. septembri
  51. a määruse vaidlustamiseks.
  52. Tartu Halduskohus jättis
  53. septembri
  54. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Halduskohus märkis täiendavalt, et Tartu Halduskohtu
  55. augusti
  56. a määrus,
  57. augusti
  58. a määrus ning
  59. augusti
  60. a määrus on jõustunud. Halduskohus leidis, et kuivõrd Tartu Halduskohtu
  61. augusti
  62. a määrus on jõustunud ja menetlus seetõttu lõppenud ning J. Reinomägi on esitanud juba kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, siis tuleb J. Reinomäe
  63. septembril 2015 esitatud riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
  64. 2 2 J. Reinomägi esitas
  65. septembril 2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märgib, et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu
  66. septembri
  67. a määrusega. Taotluse kohaselt rikutakse käesolevas asjas taotleja erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi. Lisaks märgib kaebaja, et õiguse iseseisev käitamine ei ole talle tagatud.
  68. Tartu Halduskohus võttis
  69. septembri
  70. a määrusega Jaak Reinomäe
  71. septembri
  72. a avalduse menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu
  73. septembri
  74. a määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  75. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  76. Ringkonnakohus rahuldab J. Reinomäe
  77. septembri
  78. a määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu
  79. septembri
  80. a määruse, võtab menetlusse J. Reinomäe
  81. septembri
  82. a määruskaebuse ning jätab
  83. septembri
  84. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  85. septembri
  86. a määruse muutmata.
  87. Tartu Halduskohus jättis
  88. septembri
  89. a määrusega J. Reinomäe
  90. septembri
  91. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusel, et kuivõrd
  92. augusti
  93. a määrus on jõustunud, siis on käesolevas asjas menetlus lõppenud. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus
  94. septembri
  95. a avalduse läbi vaatamata jätmiseks ning halduskohus on ekslikult tõlgendanud eelpool nimetatud avaldust uue riigi õigusabi taotlusena.
  96. Ringkonnakohus märgib, et J. Reinomägi on käesolevas haldusasjas esitanud esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabist kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabist keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud kaebaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub kaebajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kui kaebaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena.
  97. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas J. Reinomäe
  98. augusti
  99. a,
  100. augusti
  101. a,
  102. augusti
  103. a ja
  104. septembri
  105. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. J. Reinomägi tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu määruse vaidlustamine, millega kaebajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus kaebaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena.
  106. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 3 3
  107. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu
  108. septembri
  109. a määrus tühistada ning
  110. septembri
  111. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
  112. septembri
  113. a määruse peale menetlusse võtta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse J. Reinomäe
  114. septembril 2015 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida
  115. septembril 2015 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu
  116. septembri
  117. a määruse seaduslikkust. Kuivõrd käesoleva haldusasja raames tuleb kaebaja õiguste kaitseks leida vastus küsimusele, kas kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, siis kujunenud menetlusliku olukorra tõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kontrollida riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust
  118. septembri
  119. a määruse raames.
  120. Halduskohus on
  121. septembri
  122. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st
  123. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Einar Vene 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.