3-15-1875/24

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1875 Haldusasi Jaak Reinomäe (Reinomägi) taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Rahuldada
5. septembri
6. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
7. septembri
8. a määruse peale.
9. Tühistada Tartu Halduskohtu
10. septembri
11. a määrus.
12. Võtta menetlusse
13. septembri
14. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
15. septembri
16. a määruse peale.
17. Jätta
18. septembri
19. a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
20. septembri
21. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Reinomägi esitas
22. juulil 2015 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks halduskohtule õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt esitas J. Reinomägi
23. aprillil 2015 Viru Vanglale taotluse Viru Vangla toimingule seoses paigutamisega.
24. juuli
25. a haldusaktiga VV 6-12/94-5 jäeti J. Reinomäe nõue rahuldamata. Taotluse kohaselt ei ole J. Reinomägi võimeline ise oma õigusi kaitsta. Samuti puuduvad tal rahalised vahendid õigusabi eest tasumiseks.
26. Tartu Halduskohus jättis
27. augusti
28. a määrusega J. Reinomäe taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel.
29. J. Reinomägi esitas
30. augustil 2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
31. augusti
32. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus tõlgendas kaebaja taotlust riigi õigusabi taotlusena määruskaebuse esitamisel ja jättis
33. augusti
34. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
35. J. Reinomägi esitas seejärel
36. augustil 2015 riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu seekord
37. augusti
38. a määruse vaidlustamiseks. Tartu Halduskohus jättis
39. augusti
40. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
41. J. Reinomägi esitas
42. augustil 2015 järjekordse õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
43. augusti
44. a määruse vaidlustamiseks.
45. Tartu Halduskohus jättis
46. septembri
47. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et J. Reinomägi on käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on halduskohtumenetluses osalenud ka varem, esitanud kohtule nii faktiliselt kui ka õiguslikult arusaadavalt põhjendatud kaebusi, sh ka määruskaebusi. Halduskohus leidis, et arvestades ka probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks õigusabi soovitakse, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei oleks keeruka vaidlusega, mille puhul oleks õigusabi kaebajale vajalik. Halduskohus märkis, et taotleja on edukalt koostanud kohtule kahju hüvitamise kaebusi. Halduskohus lisas, et kuna halduskohtumenetluses valitseb uurimisprintsiip, siis ei ole nõutav, et kaebaja esitaks õiguslikke põhjendusi ning ka see asjaolu kergendab kohtusse pöördumist. See põhimõte tagab koos teiste halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega nii õiglase kohtupidamise, kaebaja õiguste tõhusa kaitse kui ka selle, et menetluse pooled on olenemata nende õigusalaste teadmiste ulatusest kohtu ees võrdses seisus.
48. J. Reinomägi esitas
49. septembril 2015 veel kord riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
50. septembri
51. a määruse vaidlustamiseks.
52. Tartu Halduskohus jättis
53. septembri
54. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus selgitas, et tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. HKMS § 116 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Halduskohus märkis täiendavalt, et Tartu Halduskohtu
55. augusti
56. a määrus,
57. augusti
58. a määrus ning
59. augusti
60. a määrus on jõustunud. Halduskohus leidis, et kuivõrd Tartu Halduskohtu
61. augusti
62. a määrus on jõustunud ja menetlus seetõttu lõppenud ning J. Reinomägi on esitanud juba kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, siis tuleb J. Reinomäe
63. septembril 2015 esitatud riigi õigusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
64. 2 2 J. Reinomägi esitas
65. septembril 2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märgib, et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu
66. septembri
67. a määrusega. Taotluse kohaselt rikutakse käesolevas asjas taotleja erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi. Lisaks märgib kaebaja, et õiguse iseseisev käitamine ei ole talle tagatud.
68. Tartu Halduskohus võttis
69. septembri
70. a määrusega Jaak Reinomäe
71. septembri
72. a avalduse menetlusse määruskaebusena Tartu Halduskohtu
73. septembri
74. a määruse peale, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
75. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
76. Ringkonnakohus rahuldab J. Reinomäe
77. septembri
78. a määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu
79. septembri
80. a määruse, võtab menetlusse J. Reinomäe
81. septembri
82. a määruskaebuse ning jätab
83. septembri
84. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
85. septembri
86. a määruse muutmata.
87. Tartu Halduskohus jättis
88. septembri
89. a määrusega J. Reinomäe
90. septembri
91. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusel, et kuivõrd
92. augusti
93. a määrus on jõustunud, siis on käesolevas asjas menetlus lõppenud. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus
94. septembri
95. a avalduse läbi vaatamata jätmiseks ning halduskohus on ekslikult tõlgendanud eelpool nimetatud avaldust uue riigi õigusabi taotlusena.
96. Ringkonnakohus märgib, et J. Reinomägi on käesolevas haldusasjas esitanud esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabist kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabist keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud kaebaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub kaebajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Kui kaebaja on siiski sellise taotluse esitanud, tuleb seda tõlgendada halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena.
97. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas J. Reinomäe
98. augusti
99. a,
100. augusti
101. a,
102. augusti
103. a ja
104. septembri
105. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. J. Reinomägi tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu määruse vaidlustamine, millega kaebajale käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus kaebaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena.
106. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. 3 3
107. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu
108. septembri
109. a määrus tühistada ning
110. septembri
111. a määruskaebus Tartu Halduskohtu
112. septembri
113. a määruse peale menetlusse võtta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse J. Reinomäe
114. septembril 2015 esitatud määruskaebuse menetlemiseks, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise kontrollida
115. septembril 2015 esitatud määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu
116. septembri
117. a määruse seaduslikkust. Kuivõrd käesoleva haldusasja raames tuleb kaebaja õiguste kaitseks leida vastus küsimusele, kas kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, siis kujunenud menetlusliku olukorra tõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kontrollida riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust
118. septembri
119. a määruse raames.
120. Halduskohus on
121. septembri
122. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st
123. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Einar Vene 4