Obsah (9)

§ 171§ 1§ 31§ 15§ 29§ 170§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-15-8676 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht 05.jaanuar 2016. a. Jõgeva k

§ 171

lg.11 alusel ei ole võimalik

§ 171lg.2 p.4 asjaolude esinemise tõttu.

1. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade Axxx Kxxxxxx pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Avaldamise tähtaeg – kolm kuud. Edastada määrus võlgnikule ja ajutisele haldurile. Menetluskulude kindlaksmääramine 1
2. Määrata ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 363, 02 (kolmsada kuuskümmend kolm eurot 02 senti) eurot, millest tasu ja kulud kokku 302,52 eurot ja käibemaks 60,50 eurot.
3. Ajutise halduri tasu ja kulutused 363,02 eurot kanda büroole, mille kaudu Margo Normann tegutseb- Advokaadibüroo Normann ja Partneridpangakontole nr EE442200221013636295 Swedbank AS.
4. Ajutise halduri tasu ja maksud välja mõista võlgnikult AxxxxKxxxxxxxx.
5. Kuna võlgnikul ei piisa rahalisi vahendeid ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, määrata võlgnikule menetlusabi riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks summas 363,02 eurot. Väljamõistetud summast 336 eurot on ajutise pankrotihalduri tasu ja 27,02 eurot kulud.
6. Määrata, et ajutise pankrotihalduri tasu 336 eurot (tasu 280 eurot ja käibemaks 56 eurot) ja kulutuste hüvitis 27,02 eurot (kulud 22,52 eurot ja käibemaks 4,50 eurot) makstakse välja riigi vahenditest. Saata määrus ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamaksmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Kalevi t 1) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale itajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Axxx Kxxxxx esitas 26.05.2015 kohtule eraisiku pankrotiavalduse maksejõuetuse-pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Axxx Kxxxxx märgib pankrotiavalduses, et tema kohustuste koguhulk on 5033,53 eurot. Nõuded on esitatud erinevate kohtutäiturite poolt 3870,92 euro saamiseks seisuga 15.05.2015, lisanduvad kohtutäiturite tasud. Kohtutäiturite nõuetele lisaks on võlg Eesti Mündiäri OÜ ees 83,21 eurot, sissenõudja Intrum Justita AS. 29.04.2015.a. kohtuotsuse alusel on võlgnikul kohustus riigi ees 950,40 eurot ja solidaarne kohustus koos Axxxx Rxxxxxxxxxx 129 eurot võlausaldajale Txxx Mxxxxxxxxx. Võlgniku igakuised kulud on 173 eurot, lisaks kulud toidule ja majapidamisvahenditele. Võlgnik maksab ühele lapsele igakuiselt elatist 20 eurot. Sissetulekuks on töövõimetuspension 158 eurot kuus. Linnavalitsuselt saadav isiku hooldustasu 15 eurot kuus. Seletusena maksejõuetuse põhjuste kohta märgib võlgnik, et enamus võlgnevustest on tekkinud rumalusest. Nüüd on ta oma vigadest õppinud. Mõistab, et oma finantskohustusi tuleb endal tasuda. Võlgnik märgib, et piirkonnas, kus elab, on madalad palgad. Tal on terviseprobleeme, mistõttu ei sobi sundasendid ja pikalt püsti seismine. Võlgnik kasvatab koos elukaaslasega lasteaias käivat last. Võlgnik märgib, et majanduslikult raske olukord on tekitanud temas stressi ja unehäireid. Ta soovib oma elu korda saada, kaugemas tulevikus on plaan tööle asuda. Võlgnik märgib, et ta on nõus panustama pankrotimenetlusse, avaldama enda kohta erinevaid andmeid. Otsib jätkuvalt võimalusi töö leidmiseks. 2 Võlgnik taotleb algatada tema suhtes pankrotimenetlus, algatada võlgadest vabastamise menetlus, anda menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Pankrotiavaldusele lisatud vara nimekirjast nähtub, et võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension158 eurot kuus, hooldajatoetus 15 eurot kuus, kokku sissetulek 173 eurot kuus. Lisatud võlanimekiri kajastab kohustusi seisuga 15.05.2015, mis on sissenõudmisel kohtutäiturite juures (tl.4-5), kohustuste nimekiri, mida ei nõuta kohtutäiturite kaudu (tl.6-8), ülevaade igakuistest väljaminekutest (tl.6), kohtulahend riigi tuludesse ja kriminaalasjas kannatanule kohustuse hüvitamise kohta (tl.9-12). Tartu Maakohtu tööjaotusplaani alusel võeti Jõgeva kohtumajas Viljandi kohtumajale esitatud avaldus 13.07.2015 määrusega menetlusse ja algatati Axxx Kxxxxxx pankrotiavalduse menetlemine. Kohus määras AxxxxKxxxxxxxpankrotimenetluse ajutiseks halduriks Margo Normanni ja otsustas pidada pankrotiasjas kohtuistungi
7. augustil 2015 Viljandi kohtumajas. Kohus kohustas määrusega (tl.18-19) võlgnikku Axxx Kxxxxx esitama kohtule sisuline põhistus oma maksejõuetuse kohta ja andmed temal olemasoleva vara kohta. Tähtaeg –
8. juuli
9. Kohus selgitas võlgnikule, et pankrotiavalduses oli maksejõuetuse põhistusena lause: „enamus võlgnevusest on tekkinud rumalusest“. Selline lause ei kujuta endast sisulist põhistust selle kohta, millised võlad on millistel asjaoludel ja millal tekkinud. Ka puuduvad avalduses igasugused andmed selle kohta, kas ja milline esemeline vara (kinnisvara, vallasasjad) võlgnikule kuuluvad. Võlgnik vara ja võlgade kohta andmeid ei ole esitanud. Võlgnik AxxxxKxxxxxxei täitnud kohtu korraldust esitada kohtule pankrotiavalduse juurde täiendavaid andmeid. 10.augustil 2015 esitas ajutine pankrotihaldur Margo Normann Tartu Maakohtule ajutise pankrotihalduri aruande (tl.28-52 aruanne koos lisadega). Aruandest nähtub: võlgnikul on pangakontod AS SEB Pangas ja AS Swedbangas, kahe konto seis on kokku 0,09 eurot. Registreeritavat vara ja kinnisvara võlgnikul ei ole. Rahalised vahendid on kohtumääruse alusel arestitud. Võlgniku kasuks on töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud 1597,81 eurot saamata jäänud töötasu, nõue on täitmisele kohtutäitur Rocki Albert’i juures, laekumisi võlgnikule pole toimunud. Võlgniku üürikorter on üüritud koos mööbliga. Seega kokkuvõttes on ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara väärtuses mitte enam kui 1597,81 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed: Sotsiaalkindlustusameti poolt välja antud pensionitunnistusest (tl.33-34) nähtub, et võlgnikule on määratud töövõimetuspension 04.06.2013-30.06.2014 ja edasi 01.07.2014-30.06.2016.a. Axxx Kxxxxxxxx on makstud pensioni alates septembrist 2013 kuni augustini 2015 kuusummaga 158,37 eurot, millest tehtud kinnipidamine 52,26 eurot kuus ( Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi andmed tl.35-36). Ajutine haldur esitab tabeli võlgniku võlakohustuste kohta, mida on 4523,38 euro ulatuses. Võlgnikul on kohtutäiturite juures täitmisel 12 täiteasja, kuid täiteasjad on kohtumääruse alusel peatatud. Ajutine haldur annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud väärhoiakud ning kuritegude ja väärtegude eest mõistetud karistused ja menetluskulud. Võlgniku juures elab ja ülalpidamisel on tema kolmest lapsest üks. Lapse isa elab võlgnikuga koos. Riiklik lapsetoetus igakuuliselt 45 eurot. Võlgnik sai viimati ametlikult palka aprillismais
10. Pärast seda töötas OÜ-s xxxxxxxxxx, kust töötasu jäi saamata ja töövaidluskomisjonis mõisteti tööandjalt võlgniku kasuks välja saamata jäänud töötasu 1597,81 eurot. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse 3 põhjusena, kuid ühiskonnavastase käitumise tulemusena on riik rakendanud sundi, mis on viinud maksejõuetuse tekkimisele. Menetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri seisukoht oli, et kuigi formaalselt on võlgnik maksejõuetu, ei ole võlakoorem nii suur, et võlgnik ei saaks eluharjumuste muutmisega (tööle asumisega) oma võlakohustusi täita. Sisuliselt on võlamaht 2926 eurot, mille hüvitamine on tööle asumisel reaalne. Pankrotihalduri arvates on antud asjaolusid arvestades alusetu loota füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetluse toimumisele, sest suure osa võlgadest moodustavad rahalised karistused ja menetluskulud, millest kohustustest vabastamise menetluse käigus ei vabastata. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. On esitatud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus. Kohus pidas
11. augustil 2015 kohtuistungi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas. Kohus selgitas AxxxxKxxxxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluse pidamise põhjendatust ja võimalikke väljavaateid mõlemas menetluses. Kohus hindas võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivi ja pankrotiavalduse menetlemise perspektiivi ja selgitas võlgnikule võimalikke väljavaateid nii ühes kui teises menetluses. Kohus määras AxxxxKxxxxxxxx tähtaja kohtule vastava avalduse esitamiseks. Tähtaeg -
12. august
13. Selleks ajaks tuli võlgnikul teatada, kas ta soovib kasutada võlgade ümberkujundamise menetlust. Kohus selgitas, et kui Axxx Kxxxxxxavaldust ei esitata, siis teeb kohus otsustuse pankroti väljakuulutamise osas 10 päeva jooksul arvates määratud tähtajast.
14. augustil 2015 esitas Axxx Kxxxxx võlgade ümberkujundamise avalduse nõutaval vormil, kuid täitmata kujul ning see ei vastanud seaduse nõuetele. Kohus määras Axxx Kxxxxxxxx avalduses puuduste kõrvaldamise tähtaja (määrus 21.08.2015 tl.64-66) ja Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 14 lg.2 alusel määras lükata pankroti väljakuulutamise otsustamine edasi kuni võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuse selgumiseni. Seejärel määras kohus A.Kxxxxxxxx nõustaja võlgade ümberkujundamise menetluses (määrus 14.09.2015 tl.77-80). AxxxxKxxxxx esitas kohtule erinevaid avaldusi, andmeid oma kohustuste kohta (tl. 86-154) kuid menetluseks vastuvõetavat võlgade ümberkujundamise avaldust ei esitanud. Kohus määrusega 12.10.2015 jättis Axxx Kxxxxxx võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata ja jätkas pankrotiavalduse menetlemist (määrus 12.10.2015 tl.155-158). Kohtuistungil 25.11.2015 andis Axxx Kxxxxx seletuse, et tema võlad on samad, mis pankrotiavalduse esitamise ajalgi. Pole olnud millestki võlgasid tasuda. Võlgasid juurde ei ole tulnud. Sissetulek on töövõimetuspension 157 eurot kuus, millest kohtutäitur Rita Lohu võtab elatist maha. Võlgnikul on kolm last, kellest üks elab Axxx Kxxxxxx juures ja kaks kumbki oma isa juures. Võlgnik töötas vahepealsel perioodil, enda sõnul kuu aega, siis otsustati katseajal, et ei sobi. Võlgnik on lasknud teha endale alkoholivastase süsti 09.11.2015, enam ei tohi alkoholi tarvitada. Ka aastal 2013 tehti süst ja siis poolteist aastat ei tarvitanud alkoholi. Ajutine pankrotihaldur esitas varasemale aruandele täiendused seisuga 23.11.
15. Esitatud täienduste järgi töötas AxxxxKxxxxxx SA-s Viljandi Haigla xxxxxxxxxxxxxx 21.10.201507.11.2015, kuid tööandja lõpetas töösuhte põhjendusega, et töötajal puudus iseseisvus. Vahepealsel perioodil on Axxx Kxxxxx saanud kätte töötasu endiselt tööandjalt OÜ Vxxxxxxxxx summas 1300 eurot. Raha on kasutatud A.Kxxxxxx väitel eluruumide parendamiseks. Miks mitte ühelegi võlausaldajale võlga tasuda ei püütud, ei osanud Axxx Kxxxxx selgitada. Ajutise halduri arvates ei kinnita Axxx Kxxxxxxxkäitumine, et ta näitaks 4 üles tahet täita kohustusi võlausaldajate ees. Osa Axxx Kxxxxxx võlgadest ei allu kohustustest vabastamise menetlusele. Ajutine haldur on arvamusel, et pankrotiseisu ei ole ja pankrotti välja kuulutada ei tule. Menetlus võib ka raugeda. Kohtu seisukoht

§ 1

lg 2 sätestab: võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab: kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

Arvestades esitatud andmeid võlgniku sissetuleku ning täitmata kohustuste suuruse kohta, hindab kohus, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid: võlgnikul on võlakohustusi 4523,38 euro ulatuses ja ajutise halduri aruande esitamise ajal 10.08.2015 hindas ajutine haldur võlgniku vara summale 1597,81 eurot (OÜ-lt Vxxxxxxxxx saadaolev töötasu). Registreeritavat vara, mille arvelt kohustusi täita, ei ole võlgnikul teada. Võlgnikul on tuvastatud 40 % ulatuses töövõimetus, mille alusel saadav igakuine pensionisumma on 158,37 eurot, Viljandi Linnavalitsuselt saadav hooldajatasu 15,34 eurot kuus. Võrreldes võlgniku A.Kxxxxx poolt esitatud andmeid tema võlgade kohta (kohustuste hulk märgitud 5033,53 eurot) ja ajutise halduri poolt kindlaks tehtud kohustuste summat (4523,38 eurot), ilmneb, et võlgniku poolt avaldatud kohustuste hulk on 510,15 euro võrra suurem kui ajutise halduri poolt märgitu. Vahe 510,15 eurot kujutab endast kohtutäitur Oleg Sirotin’i menetluses olnud summat, mille kohta kohtutäitur on 10.08.2015 teatanud, et menetluses puuduvad kehtivad nõuded (tl.52). Võlanimekirjas esitatud OÜ Aktiva Finants nõuet 457,37 eurot võlgnik ise ei tunnista. Kohus leiab, et objektiivse olukorra alusel on ilmne, et võlgasid summas rohkem kui 4500 eurot ei suuda võlgnik koheselt ja korraga tasuda, kuna tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Võlad on tekkinud alates aastast 2006 (esimesed nõuded täitmisel kohtutäituri juures). Lisaks sellele on juba aastal 2004 kohtutäiturite juures olnud nõudeid täitmisel. Aastast 2007 ja järgnevatel aastatel on lisandunud kohtutäiturite menetlusse uusi nõudeid, milles sissenõudja on peamisel riik. Seetõttu võib järeldada, et võlgniku AxxxxKxxxxxxx püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt tõenäoliselt 2007.aasta lõpuks. Hinnates, kas võlgniku suutmatus võlgasid tasuda on ajutine või püsiv, võtab kohus arvesse, et võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara, mille realiseerimisest saadav tulu võimaldaks võlgasid tasuda. Lisaks sellele puudub võlgnikul ka selline püsiv sissetulek, mis võimaldaks mõistliku aja jooksul võlgasid tasuda: teadaolevast sissetulekust umbes 173 eurot kuus ei ole- arvestades igapäevaseid vältimatuid väljaminekuid enda ülalpidamisele ja lapse ülalpidamisele - võimalik säästa näiteks vähemalt 180 eurot, et selle arvel näiteks 24-kuulise tähtaja jooksul (190 x24=4560) võlad tasuda. Kui võlgade tasumine veniks veelgi pikema perioodi peale, ei saaks rääkida enam ajutisest maksevõimetusest, vaid see on juba püsiv. Iseenesest õige on ajutise pankrotihalduri osutus, et võlgnik ei ole aastate jooksul teinud midagi selleks, et oma võlgasid vähendada, võlasumma on suurenenud valdavalt süüteomenetlustest tulenevate nõuete võrra. 5 Eeltoodu alusel on objektiivselt järeldatav, et Axxx Kxxxxx on maksejõuetu

§ 1

lg 2 mõistes, ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega esineb alus

§ 31lg 1 järgi tema pankroti väljakuulutamiseks.

Puutuvalt ajutise pankrotihalduri poolt avaldatusse, et olemasolev võlakoorem ei ole nii suur, mida võlgnik ei saaks oma eluharjumuste muutmisega (tööleasumisega) täita, märgib kohus, et

§ 31

lg.2 sätestab, et olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lg.3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.

§ 15lg.3 p.

3 järgi jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui … pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa…füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus. On õige, et võlgniku võlanimekiri vajab revideerimist, nõuetele on võimalik esitada vastuväiteid, s.h. hinnata nende sissenõudmise aegumist. Võlanimekirjas märgitud OÜ AKTIVA Finants nõuet võlgnik ise ei tunnista. Samas saaks seda kõike teha pankrotimenetluse käigus. Praegusel hetkel on numbriliselt välja toodud, et füüsilisest isikust võlgniku võlad ületavad 1000 eurot ja oluline on, et valdava osa nende nõuete osas on toimunud enne pankrotiavalduse esitamist rohkem kui aasta jooksul tulemusteta täitemenetlused- 12 täitemenetlust alates aastast 2006. Tulemusteta täitemenetluste toimumine on ka võlgade väiksema kogusumma puhul füüsilisest isikust võlgniku puhul ajutise halduri nimetamise alus (

§ 15lg.3 p.3 viimane alternatiiv).

Ajutine haldur on seisukohal, et menetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 29

lg.1 sätestab: kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Praegusel juhul on Axxx Kxxxxxx pankrotimenetluses

§ 29

lg.1 olukord- võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ole ette näha sellise vara tekkimist ka pankroti väljakuulutamise järel. Seega kuuluks pankrotiavalduse menetlus raugemisele pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg.1 alusel.

Kohus

§ 29

lg.4, § 30 lg.1 alusel avaldas 14.12.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate summa maksmiseks kohtu deposiiti menetluse raugemise vältimiseks (tl.202). Kohtu deposiiti makseid ei tehtud. xxxx Kxxxxx on pankrotiavalduses esitanud avalduse algatada tema võlgadest vabastamise menetlus (tl.2). Ehkki selles avalduses ei ole täidetud

§ 170

lg.3 nõuded ja puuduvad vajalikud kinnitused, saab seda avaldust lugeda piisavaks, et kaaluda võlgniku pankroti väljakuulutamist

§ 171

lg.11 alusel pankrotiavalduse menetluse raugemise asemel.

§ 171

lg.11 sätestab: Kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. 6 Seega tuleb kohtul kontrollida, kas esineb aluseid, mis välistavad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Sellised võimalikud alused on loetletud

§ 171lg.2 p.1-5. Menetluses ei ole esitatud ja kohtule ei ole teada andmeid selle kohta, et võlgnik Axxxx

Kxxxxx oleks süüdi mõistetud pankrotikuriteos või muus

§ 171

lg.2 p.1 nimetatud kuriteos, et ta oleks andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid toetuste või soodustuste saamiseks või maksude vältimise eesmärgil või et tema suhtes oleks juba toimunud kohustustest vabastamise menetlusi. Seega

§-s 171 lg.2 p.1-3 nimetatud asjaolude esinemist ei ole teada. Kohus on senise menetluse käigus teinud kindlaks, et Axxx Kxxxxx on oma võlanimekirjas märkinud kohustusi, mida tal tegelikult ei ole- seni teadaolevalt on selliseks kohustuseks kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses olnud nõue 510,15 eurot. Axxx Kxxxxx märgib sellise kohustuse oma võlanimekirjas kohustuste summa hulgas 5033,53 eurot (tl.1 ja tl.5), ajutise halduri poolt esitatud võlanimekirja järgi sellist kehtivat nõuet ei ole (tl.29, 52). Samas ei saa sellist erinevust kohustuste nimekirjas lugeda tahtlikult või raske hooletusega esitatud ebaõigeteks andmeteks oma kohustuste kohta ehk

§ 171

lg.2 p.5 asjaoluks, mis tingiks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Kohtu hinnangul on menetluse käigus selgunud, et võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Seega on olemas

§ 171

lg.2 p.4 alus, millele tuginedes tuleb § 171 lg.11 alusel jätta Axxx Kxxxxxxx pankrot välja kuulutamata ja pankrotimenetlus raugeb. Kohus nimetas ajutise halduri määrusega 13.07.2015 ja sama määrusega kohustas võlgniku ka esitama kohtule sisuline põhistus oma maksejõuetuse kohta ja andmed olemasoleva vara kohta. Võlgnik kohtu nõuet ei täitnud. Kohus nõudis võlgniku pangakontode kohta andmed krediidiasutustelt AS SEB Pank ja AS-lt Swedbank. Swedbank panga kontol võlgnikul tehingud puuduvad (tl.168), SEB Panga kontoväljavõttel (tl.177-187) nähtuvad tehingud perioodil 01.01.2015-08.12.2015.a. Tehingutest AS SEB Pank kontol nähtub, et nimetatud perioodil on võlgnik olnud aktiivses tehingulises suhtlemises Olympic Casino Eesti AS-ga, kellele on võlgnik teinud väljaminekuid üheksateistkümnest tehingust summas 149,60 eurot. Samal perioodil on võlgnik saanud laekumisi Olympic Casino Eesti AS-lt kolmest tehingust kokku summas 40 eurot. See tähendab, et võlgnik on regulaarselt mänginud hasartmänge, millele on kulutanud tema sissetulekute juures märkimisväärse summa, hasartmängu tulusus on olnud 26,7%. Kohus leiab, et selline käitumine on oma vara raiskamine ja käsitatav võlausaldajate nõuete rahuldamist takistava käitumisena

§ 171lg.2 p.4 järgi.

AS SEB Pank konto andmetest nähtub, et alates 25.09.2015 on kohtutäitur Rocki Albert teinud võlgniku kontole makseid Vxxxxxxxxx OÜ-lt saadud summana neljal korral kokku summas 1592,90 eurot. Laekunud summa on võetud sularahas pangakontolt välja. Ajutisele haldurile on võlgnik andnud selgituse selle raha kasutamise kohta, et ta kasutas seda raha eluruumides remondi tegemiseks. Kohtuistungil Axxx xxxxxx selgitas, et kasutas seda raha oma elujärje paremaks muutmiseks ja võlausaldajatele maksete tegemine ei olnud võimalik. Tal on õigus otsustada, kuidas oma raha kasutab. 2015.a. septembrikuus, oktoobrikuus ja novembrikuus on Axxx Kxxxxx saanud töötasuna sissetulekut ka Viljandi Haiglalt. Kohus, hinnates võlgniku käitumist pärast ajutise halduri nimetamist, leiab, et võlgnik, kasutades tema arvele laekunud vabu vahendeid 1592,90 eurot üksnes oma elujärje 7 parandamiseks, on tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ajutise halduri poolt koostatud nimekiri AxxxxKxxxxxxxvõlgade kohta näitab, et võlgasid on nimekirjas 4523,38 euro ulatuses. Sellise võlasumma juures on kohtutäituri vahendusel laekunud summa (enam kui 1500 eurot) märkimisväärne võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seda kirjeldas ajutine haldur oma aruandes (tl.29-30) ja käsitleti 11. augusti kohtuistungil. Sellele vaatamata on võlgnik laekunud debitoorse nõude ehk ajutise halduri poolt aruandes kirjeldatud võlgniku ainsa vara kasutanud üksnes oma elujärje parandamiseks. Kohtu hinnangul on selline käitumine hinnatav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena ehk

§ 171lg.2 p.4 nimetatud asjaoluna.

Käesolevas asjas esinevad

§ 171

lg.2 p.-s 4 sätestatud alused - asjaolud, mis kaugemas plaanis ei võimalda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja mille esinemise tõttu puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. AxxxxKxxxxxx pankrotimenetlus raugeb

§ 29lg.1, § 171 lg.11, lg.2 p.4 alusel.

Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas kohtule taotluse temale tasu ja kulutuste määramiseks kokku summas 363,02 eurot. On lisatud tasu ja kulutuste põhjendus: tasu 4 töötunni eest 280 eurot ja kulutuste katteks 22,52 eurot. Lisandub käibemaks.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 näeb ette, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Rakendatud tunnitasu suurus on 70 eurot. Ajutine haldur taotleb Advokaadibüroo arvele, mille kaudu ta tegutseb. kulutuste hüvitamist Kohus leiab, et taotletud tasu 4 töötunni ulatuses (on esitatud spetsifikatsioon) on põhjendatud. Bürookulu (printimine, paber, interneti- ja arvutikasutus) 22,52 eurot on samuti vajalik. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele halduri tasu ja kulutused summas 363,02 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu ta tegutseb, mis on

§ 23lg.6 alusel lubatud.

Osutatud teenus kuulub käibemaksuga maksustamisele, mistõttu lisandub käibemaks. Axxx Kxxxxx on taotlenud määrata talle menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks.

§ 23

lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi 8 suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama sätestab TsMS § 183 lg.2 teine lause: Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Käesoleval juhul on teada, et võlgnikul on rahalised vahendid SEB panga kontol 0,09 eurot (ajutise halduri aruande seisuga 10.08.2015), seisuga 10.12.2015 2,56 eurot. Selline varakogum ei kata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutusi. Seetõttu on põhjendatud määrata võlgnikule menetlusabi ja määrata TsMS § 183 lg.2 alusel, et võlgnikule Axxx Kxxxxx tuleb määrata menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks.

§ 150

lg.4, § 23 lg.4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu mõistetakse välja võlgnikult. Määrata võlgnikule Axxx Kxxxxxxmenetlusabi ja hüvitada ajutise halduri tasu summas 363,02 eurot riigi vahenditest, millest 280 eurot ajutise halduri tasu, 56 eurot tasule lisanduv käibemaks; 22,52 eurot ajutise halduri kulud ja 4,50 eurot kuludele lisanduv käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9