MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 112

lg 1 p 1 sätestatut arvestades on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 29,79 eurot (205-145,43/4x2). Käesoleva asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esineb seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks. M.V. sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine talle ebamõistlikult suur kohustus. Ei esine aluseid, mis annaks põhjust

§ 112lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M.V. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 11.08.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja anda riigi õigusabi. Määruskaebuse kohaselt on käesolev haldusasi keeruline ja mahukas ning M.V. l puuduvad erialased teadmised, oskused ja kogemused, et enda kaitse- ja kaebeõigust ilma advokaadi abita efektiivselt realiseerida. M.V. u on alati aidanud kaebuste esitamisel erinevad kaaskinnipeetavad. M.V. on psüühiliselt ebastabiilne, kalduvusega suitsiidile ja talle on määratud pikaajaline psühhiaatriline ravi. Advokaadi abita jäävad taotleja õigused ja vabadused kaitseta ja tema õigused saavad pöördumatult rikutud. Kaebaja sissetulekust on tehtud maha arvamised nõuete fondi, vabanemisfondi ja tasutud elektrienergia eest. Lisaks on kaebaja ostnud vangla kauplusest hügieeni- ja kirjatarbeid, mis on põhjendatud kulutused ja halduskohtu sellekohased põhjendused on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisest tõusetunud vaidlust ei saa pidada alati perspektiivituks vaidluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et M.V. määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.08.
4. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 11.05.
5. a määruses toodud põhjenduste osas halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (

§-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 5. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et M.V. riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks.

§ 112

lg 1 p 1 järgi 2 tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmist sissetulekut. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruses märgitud perioodiga 08.04.2015-07.08.2015, mille halduskohus on võtnud tehtud arvutuste aluseks. Kuna M.V. esitas esialgse õiguskaitse taotluse koos menetlusabi taotlustega vanglateenistusele 09.08.2015, tuleb arvestada perioodi 09.04.2015-08.08.

1. Kuigi ringkonnakohus tuvastas kontrollitavaks perioodiks võrreldes halduskohtuga teise perioodi, ei ole see asjaoluks, mille alusel peaks halduskohtu 11.08.
2. a määruse tühistama, kuna tehtud arvutuste tulemused jäid samaks. Nimetatud perioodil oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek enne menetlusabi taotluste esitamist 29,79 eurot nagu leidis ka halduskohus. Eelnevaga on jätkuvalt tuvastatud, et kaebaja on suuteline tasuma riigilõivu 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ja tasumisele kuuluva riigilõivu riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud.
3. M.V. esitas halduskohtule loetavalt ja korrektselt vormistatud ning väga põhjaliku 14 leheküljel paikneva taotluse, millest 7 lehekülge käsitleb asjaolusid ja varasemat menetluse käiku. Samuti on M.V. lisanud taotlusele piisavate selgitustega täidetud riigi õigusabi saamise blanketi ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise ning isikukonto väljavõtte. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebaja omab piisavalt erialaseid teadmisi ja kogemusi ning ta on suuteline esitama halduskohtule ka taotlusega võrreldes sama sisuka ja põhjaliku kaebuse. Riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel on selle järele vajadus. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemisel. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Arvestades ka asjaolu, et M.V. on varasemalt korduvalt iseseisvalt suutnud halduskohtule kaebusi esitada ja tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, jõudis halduskohus põhjendatult seisukohale, et M.V. on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja väide, et tema õigused ja vabadused jäävad ilma advokaadita kaitseta, kuna ta on psüühiliselt ebastabiilne, on tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda psüühilise tervise kohta, mistõttu ei saa kohus esitatud väitega arvestada.
4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited, et kohtu põhjendused on vastuolus Riigikohtu praktikaga ja kaebajal on järelejäänud rahast vaja teha põhjendatud kulutusi hügieeni- ja kantseleitarvete ostmiseks. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa kaebaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Kehtiva

§ 112

lg 1 p 1 alusel antud Riigikohtu tõlgendused erinevad oluliselt varasemast kohtupraktikast, millele määruskaebuses viidatakse. 12.03.

1. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9 on Riigikohus selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. 12.03.
2. a määruse nr 3-3-1-82-13 p-s 12 nentis Riigikohus, et

§ 112

lg 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi