Obsah (5)

§ 101§ 96§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-2992

§ 101lg-s 1 nimetatud alammäär ühe lapse kohta kuus ning jätta kulud kostja kanda.

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.
2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
3. Rahuldada hagi. 3.
4. Välja mõista H.H. lt R.H. kasuks elatis alates 01.04.
5. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni 1785 € ja alates 01.04.
6. a kuni R.H. täisealiseks saamiseni 18.04.
7. a summas 160 € kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg-s 1 nimetatud alammäär ühe lapse kohta kuus.

3.

1. Kohtuotsuse täitmisel arvestada H.H. poolt perioodil
2. a august kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni R.H. le elatisena makstud summasid, sh alates
3. a augustist kuni
4. a veebruarini H.H. poolt makstud elatist summas 600 €. 3.
5. Elatis kanda K.L. kontole nr XXXXSEB Panka, märkides selgituseks „elatisraha“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud H.H. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 2
6. R.H. esitas 30.07.
7. a hagi H.H. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja esindaja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise seadusega ettenähtud miinimummääras alates 01.04.
8. a, kuna kostja ei toeta last alates aprillist
9. a.
10. Kostja nõustus, et tal on kohustus osaleda hageja ülalpidamise kohustuse täitmises (tl 1113) ning ta on nõus tasuma elatist 100 € kuus. Kostja sissetulekud ja muud kohustused ei võimalda kostjal praegusel ajal hagejale igakuiselt 145 euro suuruseid makseid teha. Kostja igakuine sissetulek on 400 eurot (bruto). Lisaks tavapärastele igakuistele väljaminekutele peab kostja tasuma laenumakset summas 133,02 eurot. Kostjal on AS Swedbank ees eluasemelaenu kohustus summas 9909,83 eurot. Kostjal on lisaks R.H. le 30.06.
11. a sündinud poeg L.H. ja täiskasvanud tütar L.H. . L. elas seni oma ema juures, kuid alates käesoleva aasta septembrist elab L. seoses koolivahetusega kostja juures. Arvestades kostja varalist seisundit ja seda, et tal on kaks alaealist last, keda ta peab ülal pidama, nõustus kostja elatise nõudega summas 100 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
12. Tartu Maakohus rahuldas 12.11.
13. a otsusega R.H. hagi H.H. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis välja H.H. lt R.H. kasuks elatise alates 01.04.
14. a 100 eurot kuus kuni R.H. täisealiseks saamiseni 18.04.
15. a. Kohus luges H.H. poolt perioodil august kuni oktoober
16. a hagejale makstud elatise summas 300 eurot väljamõistetud elatise katteks. Elatis kanda K.L. kontole nr XXXX SEB Panka, märkides selgituseks „elatisraha“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Sünnitõendist nähtuvalt (tl 3) on 18.04.2008. a sündinud R.H. kostja alaealine laps ja sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lapsele elatist.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks on alates 01.01.2012. a 145 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa 145 eurot, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Kostja on nõus maksma hagejale igakuist elatist summas 100 eurot kuus, mis on 45 euro võrra väiksem seaduses sätestatud miinimumsuurusest. Kuigi elatise vähendamine alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka 3 kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

Kostja on esitanud kohtule palgatõendi (tl 15), mille kohaselt kostja keskmine brutotöötasu oli

1. a 390 eurot ja
2. a 400 eurot kuus. Sünnitunnistuse kohaselt (tl 17) on kostjal sündinud 30.06.
3. a poeg L.H. , seega on elatise vähendamise eeldus alla kehtiva miinimummäära täidetud.

§ 108

kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagiavalduse lapsele elatise väljamõistmiseks 30.07.

1. a, paludes elatis välja mõista alates 01.04.
2. a. Kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on kostja maksnud hagejale elatist august kuni oktoober
3. a igakuiselt 100 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks täitnud lapse ülalpidamiskohustust perioodil aprill kuni juuli
4. a. Kuna kohtul vastavad tõendid puuduvad, siis oli kohus seisukohal, et vastavalt

§-le 108 tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.04.

1. a ning kostja poolt menetluse ajal makstud elatis august kuni oktoober
2. a summas 300 eurot tuleb lugeda väljamõistetud elatise katteks. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldas kohus R.H. hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates 01.04.
3. a kuni R.H. täiesealiseks saamiseni 18.04.
4. a. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte enda kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. R.H. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi elatisraha nõudes summas 145 eurot. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus jätnud otsuse sisuliselt motiveerimata; 2) ei ole kohus hinnanud apellandi esitatud tõendeid ega põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi väidetega. Muuhulgas on kohus jätnud hindamata olulise tõendi - vastustajale ainuisikuliselt kuuluva ettevõtte Cavallo Disain OÜ
6. a majandusaasta aruande, samuti apellandi väited kostja varalise seisundi kohta. Vastustaja ei vaidlustanud, et ta on aastate kaupa sama sissetuleku juures maksnud elatisraha kahele lapsele eelmisest abielust seadusega sätestatud miinimummäära ulatuses, samuti seda, et talle kuulub ainuisikuliselt ettevõte Cavallo Disain OÜ ning ta kasutab tema ettevõttele kuuluvat sõiduautot Volvo V70 (
7. a. mudel), et tema isiklikus omandis on korteriomand J. Kuperjanovi XXXX, Tartu linnas (koormab hüpoteek) ja kinnistu Põlvamaal, Kiuma külas Viiral suurusega 10,52 ha, millel paikneb elamu (lisad); 4) sõltub vastustaja sissetulek tema kui ettevõtte Cavallo Disain OÜ ainuomaniku poolt endale kehtestatud töötasu suurusest; 5) kuuluvad vastustajale kinnisvarad, mida on võimalik realiseerida. Kuigi vastustajale kuuluv korteriomand J. Kuperjanovi XXXX Tartus on seotud laenukohustusega (hüpoteek 4 AS Swedbank kasuks), lõpeb laenukohustus 12.09.
8. a (kohtule esitatud tõend). Apellandile teadaolevalt oli korteriomand kuni käesoleva aasta sügiseni üürile antud (vastustaja ise ei kasuta seda elukohana) ning alates sügisest elab seal seoses õppima asumisega tema poeg L.H. . Ka käesoleval ajal ületab nimetatud vara väärtus laenukohustuse suurust. Vastustajale kuulub ka suur kinnistu Põlvamaal (10,52 ha), millel paikneb elamu ja mis ei ole seotud ühegi kohustusega (puuduvad laenud ja kinnistut ei ole kasutatud tagatisena). Nimetatud kinnistu on realiseeritav või kasutatav laenutagatisena. Apellandi andmeil viibis vastustaja ajavahemikul 02.12.
9. a - 09.12.
10. a Egiptuses. Apellant lisas apellatsioonkaebusele registriosade nr XXXX ja XXXX väljavõtted.
11. H.H. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on Tartu Maakohus otsuses põhjendanud, miks ta vähendab vastustajalt apellandi kasuks väljamõistetavat elatist alla elatise miinimummäära. Seejuures on kohus arvesse võtnud vastustaja varalist olukorda, sh tema sissetulekuid ja kohustusi; 2) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et vastustaja rahaline sissetulek sõltub vastustaja kui Cavallo Disain OÜ ainuomaniku poolt endale kehtestatud töötasu suurusest ning et ettevõtte majandustulemused lubavad vastustajal enda palka tõsta ja dividende välja maksta; 3) ei ole perekonnaseadusest tuleneva miinimumelatise regulatsiooni eesmärk tekitada olukord, kus ülalpidamiseks kohustatud isikul ja tema ülalpeetavatel ei oleks enam kodu; 4) vaidleb vastustaja vastu apellandi väitele, et Kuperjanovi XXXX korter ei ole vastustaja elukohaks. Vastustajale kuuluv Põlvamaal asuv kinnistu on vastustaja ema elukohaks. Nimetatud asjaolust on teadlik ka apellandi seaduslik esindaja. Vastustaja ei pea võimalikuks tõsta oma ema tema kodust välja. Teistmoodi ei saaks osundatud kinnistut aga võõrandada; 5) leiab vastustaja, et arvestada tuleb ka seda, et ajal, mil R. viibib tema juures, täidab ta lapse ülalpidamiskohustust ka vahetult. Seega ei toimu vastustajapoolne ülalpidamiskohustuse täitmine üksnes elatise maksmise kaudu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning maakohtu otsusega välja mõistetud elatist tuleb suurendada ning määrata elatise suuruseks 145 € kuus, arvestades, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohtule esitati väljavõte K. L. pangatehingute kohta perioodil 31.08.2012 – 11.02.2013, mille kohaselt on kostja tasunud kokku 600 €, nimetatud summat, samuti elatist, mida kostja on lisaks nimetatud summale tasunud, tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Ringkonnakohtu lahendiga rahuldatakse hagi täielikult, seetõttu tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
13. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et käesolevas asjas ei ole kostja esile toonud faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks väiksemas summas, kui 5 hageja nõudis. Hageja taotles elatise väljamõistmist

§ 101

lg-s 1 sätestatud minimaalmääras, milleks oli hagi esitamise ja kohtulahendi tegemise ajal 145 €.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus, et kostjalt elatise väljamõistmine alla minimaalmäära on põhjendatud, kuna kostjal on kohustus ülal pidada ka teist last ning tema sissetulek on 400 €, ei ole õige. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja on oma firma ainuosanik, juhatuse liige ning ainus töötaja, et ettevõttel on reaalne tegevus, käive on viimase kolme aastaga suurenenud ning
2. aastal oli ärikasum 7 474 €. Ringkonnakohus möönab, et ettevõtte käive ja tulu ei sõltu ainuüksi kostjast (s.o ettevõtjast) vaid ka turusituatsioonist, kuid kostja näol on siiski tegemist isikuga, kes saab suures osas suunata ettevõtte rahavoogusid. Kui äritegevus muutub mittekasumlikuks, siis ei saa see olla iseseisev alus elatise maksmisest vabastamiseks. Kohane on apellandi väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut kostja varandusliku olukorra kohta tervikuna, sh puudub seisukoht kostjale kuuluvate kinnisasjade osas. Kostjale kuulub Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriväljavõtte andmetel 2 kinnisasja. Kuperjanovi 20 mõtteline osa ja reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 39,70 m2 (koormatud hüpoteegiga) ning maatulundusmaa Põlva vald, Kiuma küla, Viira suurusega 10,52 ha. Kostja vastuväite kohaselt elab Kiuma külas asuval kinnisasjal tema ema (koormatised puuduvad). Ringkonnakohus märgib, et kuna omandiõigus kuulub kostjale, siis olukorras, kus kostja ei ole võimeline seadusega ettenähtud määras elatist tasuma, tuleb muude võimaluste kõrval korral kaaluda ka vara koormamist või osalist müümist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja haridust, töövõimet, talle kuuluvat ettevõtet ning kinnisvara, siis puuduvad alused

§ 102lg 2 lause 2 kohaldamiseks.

Ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit ja mõistab kostjalt välja elatise alates 01.04.2012 kuni R. H. täisealiseks saamiseni 18.04.2026. a 145 € kuus, arvestusega, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja esitas nõude viitega

§ 101

lg-le 1 ning kordas ka kohtuistungil, et soovib elatist seadusega sätestatud minimaalmääras, siis on seadusega kooskõlas ja täitmise selguse huvides vajalik lisada kohtulahendi resolutsiooni, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastustaja väited, et ta teeb hageja ülalpidamiseks täiendavaid kulutusi, sh ajal, mil hageja tema juures viibib ning samuti ühistele reisidele, on hageja seadusliku esindaja poolt omaks võetud, kuid ringkonnakohus nõustub hageja seadusliku esindajaga, et need kulutused ei anna alust elatise vähendamiseks alla minimaalse määra. Hageja viibib kostja juures ühel õhtul nädalas ja vastavalt kokkuleppele osaliselt nädalavahetustel. Ringkonnakohus märgib, et arvestades kohtumiste sagedust ja kestust ei ole tegemist olukorraga, millega kaasneksid arvestatavad kulutused. Ringkonnakohus möönab, et kostjal ei ole kohustust hagejat reisidele kaasa võtta üksnes omavahendite arvel, samas aga on kostjal lapse isana soovi korral see õigus. Kuna hageja soovis elatist rahas ja selline õigus tuleneb seadusest, siis peab hageja arvestama, et muude kulutuste tegemise osas peaksid vanemad eelnevalt kokku leppima. H.H. tuleb R.H. kasuks välja mõista elatis alates 01.04.2012. a kuni 31.12.2012. a summas 1305 € (9x145 €) ning alates 01.01.2013. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni summas 480 € (3x160 eurot), kokku 1785 €. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt perioodil 2012. a august kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni hagejale elatisena makstud summasid, sh alates 2012. a augustist kuni 2013. a veebruarini kostja poolt makstud elatist summas 600 €. 6 Kokku tuleb H.H. R.H. kasuks välja mõista elatis alates 01.04.2012. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni 1785 € ja alates 01.04.2013. a kuni R.H. täisealiseks saamiseni 18.04.2026. a summas 160 € kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101lg-s 1 nimetatud alammäär ühe lapse kohta kuus.

Ringkonnakohus märgib, et

1. a aprillikuu elatis tuleb kostjal maksta kalendrikuu eest ette.
2. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab TsMS § 163 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi