← Eesti

2-12-14389/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-12-14389 Tsiviilasi V.A. hagi O.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 336,33 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri 2012.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.A. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): O.A. (IK: XXXX) Vastustaja (hageja): V.A. (IK: XXXX) RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. novembri 2012.a otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis kostjalt O.A. lt välja V.A. kasuks elatise summas 182,37 eurot kuus alates 03.03.2012 kuni V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista O.A. lt välja elatis V.A. kasuks ajavahemiku eest
  6. märts 2012.a kuni
  7. mai 2013.a ühekordse summana 2384,40 eurot, millise summa puhul on kohus arvesse võtnud O.A. poolt 19.12.2012.a tasutud elatist summas 200 eurot. Alates
  8. juunist 2013.a mõista O.A. lt V.A. kasuks välja elatis summas 173,42 eurot kuus kuni V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, s.o kuni
  9. juulini 2013.a.
  10. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
  11. Rahuldada O.A. apellatsioonkaebus osaliselt.
  12. Määrata O.A. taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: O.A. l tuleb käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud elatise võlgnevus kogusummas 2384,40 eurot tasuda 12 osamaksena igakuiselt summas 198,70 eurot V.A. arvelduskontole. Esimene osamakse tuleb tasuda 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  13. V.A. (hageja) esitas kohtusse hagi O.A. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Tartu Ringkonnakohtu
  14. veebruari 2009 otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja kasuks 223,69 eurot (3500 kr) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai
  15. märtsil 2012 täisealiseks, kuid sissetulekut ei oma. Hageja õpib Kohtla-Järve Gümnaasiumi
  16. klassis, elab koos emaga, kelle on veel ka teine laps. Arsti soovitusel peab hageja tegelema palju spordiga ning pidama kinni dieedist (suhkrutõve oht). Hageja palus kostjalt välja mõista alates täisealiseks saamisest elatise 244 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas hageja, et elab koos perega kahetoalises korteris. Pereliikmeid on kolm. Hageja sõidab vanaisa autoga ja auto kütusekulu on hageja õppimise huvides. Hageja õpib Kohtla-Järvel ja trennis käib Ahtmes. Riietele kulub 100 eurot kuus, koolile 162,70 eurot kuus (koolitoit, üritused, sõidud, ekskursioonid). Maksab jõusaali ja jäähalli kasutamise eest. Interneti kulud on 25-30 eurot kuus, telefoni kulud 20-25 eurot kuus. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et kostja abikaasa töövõimetuse tõend aegub
  17. mail
  18. Kostja emal on olemas ka teine täisealine ja töövõimeline poeg, kes võiks teda üleval pidada. Hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 238,58 eurot. Toidukulud 150 eurot kajastavad kulusid kodus ning kulud toidule koolis on arvestatud eraldi. AS Starmanile tasutakse ainult televisiooniteenuste eest, Delfortile makstakse ainult internetiteenuste eest. Seega on sidekulud arvestatud ühekordselt, mitte topelt. Ema sidekuludest kulub suurem osa hageja peale, sest kodust väljaspool olles korraldab ema telefoni teel seda, mida peab korraldama iga ema (broneerib aegu arstide juurde, suhtleb õpetajatega, kontrollib kodus toimuvat). 2
  19. Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuid vaidles elatise suurusele vastu.
  20. augusti 2008 kohtuistungil pakkus kostja, et suudab tasuda elatisena 145 eurot kuus. Kostja ainus sissetulek on Eesti Energia Kaevandused AS-st saadav töötasu, mis on tunduvalt vähenenud ja moodustas 2012 aastal 400-450 eurot kuus (bruto). Kostja peab üleval ka oma abikaasat, kes saab töövõimetuspensioni 130 eurot kuus. Viru Maakohtu
  21. juuli 2008 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-08-29685 maksab kostja elatist oma emale 139 eurot kuus. Kostjale kuulub ühetoaline korter Kohtla-Järvel, kus ta koos abikaasaga elab ja sõiduauto, mis on vajalik tööle sõiduks, kuna kostja töökoht, Estonia kaevandus, asub rohkem kui 20 km kaugusel ja töö on vahetustega. Kostja keskmine kuu sissetulek on 1051,90 eurot. Kostjal on rahalisi kohustusi, sh pankade ees kokku 834,46 eurot kuus. Kostja hakkab käendajana tasuma ka kasutütre õppelaenu alates
  22. oktoobrist 2012, kuna kasutütar ise on töötu. Samuti on hageja kulud tõendamata. Transpordikulud on ebamääraselt suured ning kuukaart õpilasele maksab 8 eurot. Auto kütusekulud ei kuulu hageja kulude hulka, kuna hageja ei oma transpordivahendit. Hageja on topelt arvestanud toidukulusid ja sidekulusid. Kulutused juhilubadele ei kuulu püsimaksete hulka. MAAKOHTU LAHEND
  23. Viru Maakohus rahuldas
  24. novembri 2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis O. A. välja elatise V. A. kasuks summas 182,37 eurot kuus alates
  25. märtsist 2012 kuni V. A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus määras, et väljamõistetud elatis tuleb kanda V. A. arvelduskontole. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et hageja on kostja
  26. märtsil 1994 sündinud poeg. Hageja sai täisealiseks
  27. märtsil 2012 ning õpib otsuse tegemise aja seisuga Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis
  28. klassis. Hageja sai täisealiseks gümnaasiumis õppimise ajal ning on õigustatud PKS § 96 alusel elatist saama. Kostja on kohustatud isikuks, kes peab hagejale elatist andma Hageja väitel kulub tal igas kuus toidule 150 €, kommunaalteenustele 51,25 €, transpordile 23,35 €, tervishoiule 18,26 €, hügieenitarvetele 1,67 €, riietele ja jalanõudele 90,55 €, koolile 13,56 €, vabale ajale ja spordile 23,80 €, sidekuludele 52,86 € (internet ja telefon). Lisaks on hageja arvestanud kulusid juhilubadele summas 622,28 €. Seega tuleb kindlaks teha hageja igakuised vajadused tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei nõustu hagejaga, et kulutusi juhilubadele saaks arvestada elatise väljamõistmisel. Tõenäoliselt on hageja selleks raha saanud vanematelt, kes on selles osas oma kohustuse ka täitnud. Vajaliku ülalpidamise ulatust peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud oma väidet, et tal kulub igakuiselt jalanõudele ja riietele 90,55 €. Hageja esitatud tõendid riiete ja jalanõude ostmise kohta ei tõenda, et hagejal oleks igakuine vajadus 90 € ulatuses. Jalanõude ja riideesemete näol ei ole tegemist kiiresti kuluva tarbekaubaga, mis tingiks uute ostmise iga kuu. Samuti ei osteta igal kuul ega ka igal aastal sporditarbeid (hokiuisud, suusasaapad jms.). Kohtu arvates on mõistlikuks ja põhjendatud summaks, mis hagejal kulub riietele ja jalanõudele, keskmiselt 30 € kuus. Eeltoodut arvestades luges kohus hageja kuu vajadusteks 364,75 €, millest pool on 182,37 €. Kostjal on piisav sissetulek ja tema varaline seisund võimaldab tasuda elatist sellises ulatuses. Toimiku materjalide juures olevate kostja töötasu teatistest nähtub, et kostja neto töötasu täis kuu eest oli
  29. aastal umbes 1300 € ja
  30. aastal 1200 €. Üle poole võrra väiksemat töötasu sai hageja aastas kahe kuu jooksul, mis on seletatav puhkuselt tööle naasmisega. 3 Kohus leidis, et kütusekulu 15,35 € kuus on igati mõistlik ja kulutuse vajalikkus ei sõltu sellest, kas hageja omandis on auto või mitte. Hageja on põhjendanud, kelle autot ja mis eesmärgil ta kasutab. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ülalpidamiskohustus on vanema seadusest tulenev kohustus ning selle täitmist ei vabanda laenulepingutest, sh käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmine. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  31. O. A. esitas Viru Maakohtu
  32. novembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb väljamõistetud elatise vähendamist. Menetluskulud palus apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses ja apellandi poolt täiendavalt esitatud seisukohtade kohaselt: 1) ei ole kõigi kulutuste puhul tegemist vastustaja püsikulutustega. Seetõttu on apellant nõus elatist maksma minimaalmääras 145 eurot kuus. Apellandil on ka teisi kulutusi, sh pangalaenude tagasimaksmine ja elatise maksmine emale. Nende kulude katmiseks kulutab apellant suurema osa oma sissetulekust ja enda vältimatute igapäevaste kulude katteks jääb umbes 300 eurot kuus; 2) esitas ole vastustaja arvestused vältimatute kulude osas põhjendatud ega vasta tegelikele kulutustele; 3) on võrreldes 2011.aastaga apellandi palk vähenenud umbes 100 euro võrra kuus; 4) ei pea apellant hüvitama vastustaja kütuse kulu, kuna vastustajal puudub sõiduk. Isegi juhul, kui ta kasutab teise isiku sõidukit, puuduvad toimikus vastavad tõendid, nt sõiduki registreerimistunnistuse koopia ja volitus. 30.06.2013.a ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades avaldas apellant, et oleks kompromissi korras nõus maksma ka 163,70 eurot kuus kuni vastustaja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis. Apellant palus võimaldada tal tasuda elatise võlgnevus ositi, s.o kuni 200 eurot kuus, kuna tema sissetulek on piiratud ja tagastamata on pangalaen.
  33. V. A. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Menetluskulud maakohtus palus apellant jätta vastustaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on kulutuste kalkulatsiooni arvestatud ainult need igakuised püsikulud, mille kohta olid olemas kviitungid; 2) läheb meie kliimavööndis vaja iga hooaja jaoks eri jalatseid. Samuti muutuvad jalanõud enamasti pärast garantiiaja lõppu kasutuskõlbmatuks. Kooli kodukord nõuab vahetusjalatseid, kehalise kasvatuse tundideks läheb vaja eraldi spordijalatseid. Samuti on koolipäevad pikad ja vastustaja vahetab riideid iga päev. Sellele lisanduvad ka kehalise kasvatuse tunnid ja treeningud peale kooli. Riietuse ostude hulgas ei olnud esitatud kulutused talveriietele, spordiülikondadele, aluspesule jne, kuna neid iga aasta ei osteta; 3) esitas vastustaja kohtule autokooli lõpetamise tunnistuste koopiad ning sellega kaasnevad kütusekulude koopiad. Kütust kasutas vastustaja täiendavateks õppesõitudeks ARK-i eksami 4 sooritamiseks. Üks lisaõppetund instruktoriga kestvusega 45 min maksab 15 eurot. Parem on kulutada raha lisaõppetundideks, kui järeleksamite sooritamisele; 4) on vastustaja kulutused ühistranspordile aastas 65,15 eurot, samal ajal kui apellandi poolt viidatud kuupileti ostmisel hinnaga 8 eurot kuus oleksid aastased kulutused 96 eurot; 5) on seaduse järgi lastel kohustus oma vanemate ülalpidamiseks. Kuna apellandi emal on kaks täiskasvanud ning töövõimelist poega (O.A. , A.S. ), siis on ebaselge, kui suures summas toetab A.S. oma ema. Samuti ei esitanud apellant tõendeid selle kohta, et ta maksab oma emale elatist reaalselt maksab. Elatise maksmine oma emale ei ole kuidagi seotud kohustusega pidada üleval oma last; 6) ei ole tõendatud, et apellandi kasutütar on töötu. Samuti algavad graafikujärgsed tagasimaksed pärast
  34. oktoobrit
  35. Apellant on võtnud mitmeid laene ja saanud nende võrra rikkamaks. Kohustus vastustajale elatist maksta lõpeb varem kui mitmed pangalaenud; 7) ei ole tõendatud, et apellandi töötasu vähenes
  36. aastal 2011 aastaga võrreldes 100 euro võrra. Apellant ei ole esitanud 24 järjestikuse kalendrikuu palgatõendeid. 100-eurose palgalanguse põhjuseks võib olla ka haiguslehel olemine. Vastustaja teatas ringkonnakohtule 07.06.2013.a, et gümnaasiumi lõpetamise eeldatav aeg on 01.07.2013.a. Seega on vaidluse all elatise tasumine 15 kuu eest (ajavahemikul 01.04.2012 kuni 01.07.2013). Elatis tuleks kostjalt välja mõista ühekordse summana (15 × 182,37 = ) 2735 eurot. Vastustaja ei soovi sõlmida kompromissi, kuna apellant (kostja) on pärast maakohtu otsuse tegemist maksnud elatist vaid ühel korral. Otsuse selguse ja täidetavuse huvides pooldab vastustaja elatise väljamõistmist ühekordse summana. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb esitatud apellatsioonkaebuse alusel menetlusnormide rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada nii väljamõistetava elatise suuruse osas kui ka osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuva perioodi eest jooksva kohustusena, jättes välja arvestamata juba sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse suuruse ja tegemata ka tasaarvestuse kostja poolt menetluse kestel tasutud elatise summaga. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 173,42 eurot kuus. Perioodi eest 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a tuleb kostjalt hageja kasuks ühekordse summana välja mõista 2384,40 eurot, millise summa puhul on kohus arvesse võtnud kostja poolt 19.12.2012.a tasutud elatist summas 200 eurot. Alates
  38. juunist 2013.a mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja jooksva elatise 173,42 eurot kuus kuni V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, s.o kuni
  39. juulini 2013.a. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
  40. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse osalist tühistamist, millega maakohtu poolt igakuise elatisena väljamõistetud elatise määra vähendada 182,37 eurolt 145 euroni. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab apellant vastustaja tavapäraste vajaduste suuruse (maakohtu hinnangul 364,75 €, millest kostjal tuleks tasuda 50 %, s.o 182,37 €) ning leiab, et maakohus ei ole elatise väljamõistmisel piisavalt arvestanud kostja (apellandi) varalise seisundi ja muude kohustustega. 5 Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt luges maakohus hageja nõude, s.o igakuiste tavapäraste vajaduste suuruse, tõendatuks järgmiselt: toidule 150 €, kommunaalteenustele 51,25 €, transpordile 23,35 €, tervishoiule 18,26 €, hügieenitarvetele 1,67 €, riietele ja jalanõudele 30 €, koolile 13,56 €, vabale ajale ja spordile 23,80 €, sidekuludele (internet ja telefon) 52,86 €. Seejuures ei nõustunud kohus hageja poolt algselt esitatud kulutustega riietele ja jalanõudele (hageja väidete kohaselt kulus tal igakuiselt riietusele ja jalatsitele 90,55 € kuid kohus luges põhjendatuks keskmiselt 30 €). Kohus ei lugenud hageja vajalikuks ega põhjendatud igapäevasest elulaadist lähtuvaks ülalpidamiskuluks ka juhilubade saamiseks tehtud kulutusi summas 622,28 €. Hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud.
  41. Apellant ei esitanud konkreetseid vastuväiteid kohtu poolt põhjendatuks loetud toidu-, kommunaalteenuste-, tervishoiu-, hügieeni-, kooli-, vaba aja ja spordi- ning sidekulude suuruse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega nimetatud kulutuste suuruse osas. Ükski esiletoodud kululiikidest ei ole kolleegiumi hinnangul ülepaisutatud ega ilmselgelt põhjendamatu. Loetletud kululiikude puhul on tegemist regulaarsete püsikuludega, mis on seotud hageja (vastustaja) tavapärase elulaadiga. Transpordikuludega seonduvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus ei ole selles osas piisavalt põhjendatud ega vasta TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatule. Hageja esitatud arvestuste kohaselt koosneb igakuine transpordikulu bensiinikulust ja ühistranspordi kulust. Sellest bensiinikulu moodustas 17,9 eurot (maakohtu otsuses ebaselgel alusel märgitud 15,35 €) kuus ja ühistranspordi kulu 5,43 eurot kuus. Hageja on esitanud arvestuse (t lk 2 ja lk 108) ühe aasta kohta, s.o aastaseks bensiinikuluks oli 215 eurot. Seejuures on hageja esile toonud, et bensiinikulud olid seotud autokoolis õppimisega ja juhiloa omandamiseks vajalike sõidutundide võtmisega (hageja 11.11.2012.a kirjalikult maakohtule esitatud seisukoht).
  42. Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt juhilubadele tehtud kulutusi ei tule arvestada ülalpidamiskohustuse ulatuse, s.o elatise suuruse kindlakstegemisel. Samas jättis maakohus arvestamata, et ka bensiinikulud tekkisid hagejal seoses juhilubade omandamisega. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on hageja (vastustaja) ühtlasi märkinud, et kõik kütusekulude tšekid pärinevad ajast enne ARK sõidueksami sooritamist. Hageja (vastustaja) ei ole esitanud väiteid, nagu vajanuks ta sõiduautot igapäevaseks liiklemiseks oma tavapärasest elulaadist lähtudes. Ringkonnakohtu arvates tuleb seetõttu ka sõidutundideks ostetud bensiini kulu lugeda sarnaselt muude juhiloa saamiseks kantud kuludega ühekordseks kuluks ning puudub alus bensiinikulu arvestamiseks hageja igapäevaste vajaduste hulka. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus hageja vajalikud ja põhjendatud transpordikulud tõendatuks summas 5,43 eurot kuus. Järelikult on hageja tavapärasest elulaadist tulenevad põhjendatud ülalpidamiskulud tõendatud kokku summas 346,83 € kuus, millest kostja (apellandi) kanda jääb 50 %, s.o 173,42 eurot kuus.
  43. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt kostja (apellandi) varaline seisund võimaldab tal tasuda hagejale (vastustajale) elatist kohtu poolt põhjendatuks loetud ulatuses, s.o ringkonnakohtu otsuse kohaselt 173,42 eurot kuus ajavahemiku eest 01.04.2012 kuni 01.07.
  44. Apellant ei ole tõendanud, et ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades (PKS § 102 lg 1) võimeline hagejale selles ulatuses ülalpidamist andma. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus arvestanud kostja sissetuleku vähenemist ca 100 euro võrra
  45. ja
  46. aastate võrdluses. Kohus on märkinud, et toimiku materjalide kohaselt oli kostja netotöötasu
  47. aastal umbes 1300 €/kuus ja
  48. aastal 6 1200 €/kuus. Kostja sissetuleku nimetatud ulatuses vähenemist ei ole alust pidada asjaoluks, mille tõttu ei ole kostja (apellant) suuteline tasuma hagejale elatist 173,42 eurot kuus. Vastuseks apellandi väitele muude ülalpidamiskohustuste kohta märgib kolleegium, et PKS § 98 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui ülalpidamiskohustuslane ei ole suuteline andma ülalpidamist kõigile selleks õigustatud isikutele, eelistada alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega ei vabasta oma ema ülalpidamise kohustus kostjat (apellanti) oma täisealiseks saanud poja ülalpidamise kohustusest, vaid seaduse kohaselt tuleb eelistada poja kui alaneja sugulase huve. Samuti märgib ringkonnakohus, et kostja poolt käendussuhte alusel kasutütre õppelaenu tagasimaksmine ei ole samuti niisugune kohustus, mis vabastaks kostja seadusest tulenevast ülalpidamiskohustusest hageja (vastustaja) ees. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust vähendamaks apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetava elatise määra alla kohtu poolt vajalikuks ja tõendatuks loetud suurust, s.o 173,42 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et asjakohane ei ole maakohtu otsuse põhjendustes sisalduv viide PKS § 102 lõikele
  49. Nimetatud säte kohaldub vanema ülalpidamiskohustusele oma alaealise lapse suhtes, kuid käesolevas asjas on tegemist täisealiseks saanud lapse poolt esitatud elatisehagiga. Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei ole viitamine PKS § 102 lõikele 2 toonud kaasa asjas ebaõige kohtulahendi tegemist, tuleb nimetatud viited maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta.
  50. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale (3-2-1-37-11, p 14; 3-2-1-3311, p 36), et otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest välja arvutada ja kostjalt välja mõista ühekordse summana. Seetõttu tuleb maakohtu otsus menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ka osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise möödunud aja eest jooksva kohustusena, jättes välja arvestamata juba sissenõutavaks muutunud elatise maksete võlgnevuste summa. Hagiavalduses taotles hageja elatise väljamõistmist alates 03.03.2012.a, s.o alates täisealiseks saamise päevast. Menetluse käigus on hageja kohtule avaldanud, et gümnaasiumi lõpetamise eeldatav aeg on 01.07.2013.a. Ringkonnakohus leiab, et otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb käesoleval juhul elatis välja arvutada ja kostjalt välja mõista ühekordse summana kogu sissenõutavaks muutunud ulatuses. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud elatise maksed alates 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a – s.o 15 kuu eest. Seejuures arvestab ringkonnakohus märtsi 2012.a eest tasumisele kuuluva elatise suuruseks 156,52 eurot arvestusega, et märtsikuu 31 päeva kohta jagatuna on iga päeva kohta võlgnetava elatise suuruseks 5,59 € ning tasumisele kuulub elatis 28 päeva eest, s.o 5,59 × 28 = 156,52 €.
  51. aprillist 2012 kuni
  52. maini 2013 kuulub kokku tasumisele 14 × 173,42 = 2427,88 eurot ning koos 2012.a märtsi eest võlgnetava summaga on ajavahemiku 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a eest elatise võlgnevuse kogusuuruseks 2584,40 eurot.
  53. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja (apellant) tasunud pärast maakohtu otsuse tegemist elatist vaid ühel korral summas 200 eurot (vastavalt lisatud pangakonto väljavõttele). Nimetatud summa osas teeb ringkonnakohus tasaarvestuse ning arvab kostja (apellandi) poolt tasutud 200 eurot maha kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise võlgnevuse kogusummast. 2584,40 – 200 = 2384,40 eurot, s.o kostjalt kuulub hageja 7 kasuks perioodi eest 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a ühekordse summana väljamõistmisele 2384,40 eurot. Eeltooduga seoses sõnastab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni ümber ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 03.märtsist 2012 kuni
  54. maini 2013 ühekordse summana 2384,40 eurot ja alates
  55. juunist 2013.a 173,42 eurot (ükssada seitsekümmend kolm eurot ja nelikümmend kaks senti) kuus kuni V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, s.o kuni
  56. juulini 2013.a.
  57. Apellant palus võimaldada tal tasuda elatise võlgnevus osade kaupa, s.o kuni 200 eurot kuus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kõiki asjaolusid ja mõlema poole õigustatud huve on apellandi taotlus põhjendatud. Apellandi poolt oma varalise seisundi ja kohustuste kohta esitatud tõendid võimaldavad asuda seisukohale, et kogu võlgnevuse ühekorraga tasumine on talle liigselt koormav. Samas ei kahjusta võlgnevuse ositi tasumine kolleegiumi arvates hageja huve, kuna tegemist on elatise väljamõistmisega juba möödunud aja eest ning hagejal puudub vajadus katta saadaoleva summa arvel oma minevikus tehtud igapäevakulutusi. Hageja (vastustaja) ei esitanud võlgnevuse ositi tasumisele ka konkreetseid vastuväiteid, vaid märkis, et eelistab võlgnevuse ühekordset väljamõistmist kohtulahendi selguse huvides ja põhjusel, et kostja on ka pärast maakohtu lahendi tegemist oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes rikkunud. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et tasumisele kuuluv elatise võlgnevus kogusummas 2384,40 eurot tuleb apellandil tasuda 12 osamaksena igakuiselt summas 198,70 eurot V.A. arvelduskontole. See ei mõjuta veel sissenõutavaks mitte muutunud elatise maksete tasumise kohustust alates 01.06.2013.a.
  58. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna ei esine TsMS §-s 171 ja § 173 lg-s 3 sätestatud aluseid maakohtu lahendis märgitud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.