Obsah (9)

§ 436§ 173§ 162§ 657§ 654§ 459§ 129§ 179§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-12-307

§-st 439 ja ületanud hagi lahendamise piire ning teinud otsuse nõude kohta, mida ei ole esitanud. Tartu Maakohus on jätnud menetluskulud hageja (apellandi) kanda, kuid vastavasisulist nõuet ei ole antud menetluses esitatud. Kostjate seaduslik esindaja on kostjate vastuses hagile palunud jätta kohtukulud poolte endi kanda; 2) võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ilma sellelt riigilõivu nõudmata. Seega pole jälgitav maakohtu otsuse loogika, mille kohaselt on tsiviilasja hinnaks 2970 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Maakohus ei ole varasemalt antud tsiviilasja hinda nimetanud ning kohtuotsusest ei tulene, millest antud summa tuleneb. Tsiviilasja hinna ilma põhjuseta senisest erinevalt määramist kohtuotsuses saab lugeda oluliseks

§ 436lg 1 rikkumiseks.

Kui hagiavaldus menetlusse võeti, tekkis hagejal õiguskindlus, et elatise vähendamise hagiavalduse esitamise eest riigilõivu ei nõuta.; 3) on PKS § 100 lg 2 kohaldamise eeldusteks asjaolu, et alaealise lapse vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Kuna vastustajad viibivad apellandi juures peaaegu pool aastat, ei ole PKS § 100 lg 2 eeldused täidetud. Perioodil 1. augustist 2012 kuni 31. juulini 2013, on vastustajad kohtumääruse alusel apellandi juures 174,5 päeva.

1. a)augustis 2012 olid vastustajad apellandi juures 1.-25. kuupäeval, kokku 25 päeva;
2. b)septembris 2012 viibisid vastustajad apellandi juures 1.-2., 8.-9., 15.-16. ning 29.-30. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 7., 14., ning 28. kuupäeval (poolikud päevad). Seega viibisid vastustajad apellandi juures kokku 9,5 päeva;
3. c)oktoobris 2012 viibisid vastustajad apellandi juures 6.-7., 13.-14., 20.-28. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 5., 12. ning 19. kuupäeval (poolikud päevad). Seega viibisid vastustajad apellandi juures kokku 9,5 päeva;
4. d)novembris 2012 viibisid vastustajad apellandi juures 3.-4., 10.-11., 24.-25. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 2., 9., 23. ja 30. kuupäeval (poolikud päevad). Seega viibisid vastustajad apellandi juures kokku 8 päeva;
5. e)detsembris 2012 viibisid vastustajad apellandi juures 1.-2., 8.-9., 22.-23., 26.-31. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 7. ja 21. kuupäeval (poolid päevad). Seega viibisid vastustajad apellandi juures kokku 13 päeva;
6. f)jaanuaris 2013 on vastustajad apellandi juures 1.-6., 12.-13., 19.-20. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 11. ja 18. kuupäeval (poolikud päevad). Seega on vastustajad apellandi juures kokku 11 päeva;
7. g)veebruaris 2013 on vastustajad apellandi juures 2.-3., 9.-10., 16.-17. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 1., 8. ja 15. kuupäeval (poolikud päevad). Seega on vastustajad apellandi juures kokku 7,5 päeva; 4
8. h)märtsis 2013 on vastustajad apellandi juures 2.-3., 9.-10., 16.-24., 30.-31. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 1., 8., 15. ja 29. kuupäeval (poolikud päevad). Seega on vastustajad apellandi juures kokku 17 päeva;
9. i)aprillis 2013 on vastustajad apellandi juures 6.-7., 13.-14. ja 27.-28. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 5., 12. ja 26. kuupäeval (poolikud päevad). Seega on vastustajad apellandi juures kokku 7,5 päeva;
10. j)mais 2013 on vastustajad apellandi juures 4.-5., 11.-12., 25.-26. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 3., 10., 24. ja 31. kuupäeval (poolikud päevad). Seega on vastustajad apellandi juures kokku 8 päeva;
11. k)juunis 2013 on vastustajad apellandi juures 1.-2, 6.-30. kuupäeval (täispikad päevad), samuti 5. kuupäeval (poolik päev). Seega on vastustajad apellandi juures kokku 27,5 päeva;
12. l)juulis 2013 on vastustajad apellandi juures 1.-31. kuupäeval (täispikad päevad), seega kokku 31 päeva. 4) on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Apellant on esitanud hulgaliselt tõendeid laste arengu seisukohalt hädavajalike kulutuste kohta (ekskursioonid, matkad, basseinides ujumine). Apellant on teinud ka igapäevaeluks vajalikke kulutusi (toit, eluase, ravimid, riided). On loomulik, et kui lapsed on apellandi juures, kannab just apellant toidu, eluaseme, ravimite ja riietega seotud kulusid (vastustajate esindaja ei ole sellele kunagi vastu vaielnud). 5. Vastustajate seaduslik esindaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu vastustajad apellandi väitega, et maakohus on ületanud hagi rahuldamise piire. Tulenevalt

§ 173lg peaks menetluskulude jaotus kajastuma kohtuotsuses.

Apellant ise menetluskulude jaotuse osas arvamust ei avaldanud. Vastustajal ei ole vastuväiteid maakohtu määratud menetluskulude jaotuse osas. Kohus lähtus menetluskulude jaotamisel õigesti

§ 162

lg-st 1; 2) on maakohus hagihinna määranud õigesti lähtuvalt

§-st 129. Kuna tsiviilasja hind määratakse kindlaks seadusest tulenevalt, ei saa seda kindlasti lugeda oluliseks

§ 436

lg 1 rikkumiseks; 3) on laste põhielukoht vastustajate esindaja juures, kus lapsed viibivivad rohkem kui poole aastast. Apellant on esitanud nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule ebaõige kalkulatsiooni laste viibimisest tema juures:

1. a)augustis 2012 ei viibinud lapsed apellandi juures 1.-3. kuupäevani, sel ajal viibisid lapsed emaga. Apellant tuli lastele järgi 4. augustil 2012 kell 16.00;
2. b)7.-9. september 2012 oli Kostja 1 ema juures, kuna oli haige;
3. c)1.-3. veebruarini 2013 viibis Kostja 1 linnas ema juures, kuna tal oli 2. veebruaril 2013 bioloogia olümpiaad;
4. d)alates märtsist 2013 väljatoodud kuupäevad on oletuslikud ega tugine faktidele, et kõik lapsed tõepoolest antud kuupäevadel apellandi juures ka viibivad. Isegi korrektsel täitmisel veedavad lapsed apellandi juures maksimaalselt 153 päeva aastas. Apellant ei ole oma kalkulatsioonides arvestanud, et lapsed veedavad emaga emadepäeva ning igal suvel vähemalt 2-3 nädalat;
5. e)pühapäevadel peavad lapsed olema ema juures hiljemalt 19:00-ks, seega ei saa seda käsitleda täispika ööpäevana. Reedel saabub isa lastele järgi kella 16:00-ks, mis ei ole samuti tervest päevast pool, vaid vähem. Reaalselt viibivad lapsed isa juures igal nädalal 2 ööpäeva ja 3 h va nädalal, mil lapsed on ka terve nädalavahetuse emaga. 5 4) ei ole kõik apellandipoolsed maakohtule esitatud kulutused esmavajalikud. Esmane on tagada lastele eluase, toit, riided, esmatarbekaubad, koolitarbed, ravimid. Apellant on pakkunud vastustajatele meelelahutust, kuid samal ajal ei ole ta täitnud talle pandud elatiskohustust ega ostnud riideid, koolitarbeid, samuti ei ole ta huvi tundnud, kas lastele on vaja riideid, jalatseid, koolitarbeid. Apellant oli teadlik vastustajate esindaja halvast tervislikust seisundist ning hilisemast töötusest, kuid ei täitnud ikkagi vabatahtlikult elatise maksmise kohustust ega muretsenud lastele vajalikke asju; 5) on vastustajate seaduslik esindaja elatise osas kompromissi sõlmides juba arvestanud vastustajate apellandi juures viibimise aja ning sel ajal vastustajatega seotud kulutustega, leppides kokku miinimummäärast väiksemas elatises; 6) ei vabasta asjaolu, et üks vanematest veedab lapsega olulise osa ajast, teda elatise maksmise kohustusest. Sel ajal kui lapsed viibivad teise vanema juures, vähenevad vastustajate esindaja kulud vaid vähesel määral st, riideid, jalatseid, tarbeesemeid, koolitarbeid, mööblit jms tuleb ikka osta, vähenevad vaid kulutused vastustajate söögile ning elektrile. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Apellant A. A. esitas ringkonnakohtule 16.08.2013.a täiendavad seisukohad, milles rõhutab, et lapsed viibivad apellandi juures praktiliselt poole ajast, mistõttu ei ole PKS § 100 lg 2 alusel täidetud elatise väljamõistmise eeldused. Apellant on nõus soetama lastele riideid, jalatseid, koolitarbeid, viima neid ekskursioonidele ning toetama nende hobisid. Apellant esitas ringkonnakohtule dokumendid elatise tasumise kohta kohtumenetluse vältel, millest nähtuvalt on ta tasunud elatist kohtutäituri vahendusel 18. märtsil 2013.a ajavahemiku eest august – detsember 2012 (kokku summas 1650 eurot) ja 27. märtsil 2013.a ajavahemiku eest jaanuar – märts 2013.a (kokku summas 990 eurot). Sellele lisaks on apellant augustis 2013.a oma ema Külli A. kaudu tasunud kahe maksega kokku 300 eurot vastustajate seadusliku esindaja arvelduskontole. 7. Vastustajate seaduslik esindaja A. R. esitas samuti ringkonnakohtule 16.08.2013.a täiendavad seisukohad, milles märgib, et apellant ei ole tasunud elatist korrektselt juba alates 2006. aastast, on jätnud täitmata kokkuleppelised maksegraafikud ning elatise võlgnevuse sissenõudmist raskendava asjaoluna on apellant kinkinud oma vara oma praegusele elukaaslasele. Apellandi poolt tehtud kulutused laste esmavajaduste katteks on olnud ilmselgelt ebapiisavad. Laste viibimine apellandi juures ei vabasta apellanti kohustusest elatist maksta, kuna apellant ei ela igapäevaselt lastega koos ega oma ka ettekujutust laste tegelikest vajadustest. Laste avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-12-19846 (Tartu Maakohtu 27.05.2013.a määrus) on alates 01.06.2013.a määratud kindlaks laste ja isa (apellandi) vaheline uus suhtlemiskord, millega muudeti varasemat suhtluskorda paindlikumaks ja võimaldati lastel veeta rohkem aega oma päriskodus (s.o ema juures). Uue suhtluskorra järgi on üks lastest viibinud isa juures enam-vähem graafikujärgselt, teised lapsed aga veetnud omal soovil enamuse vabadest päevadest ema juures. Apellant on esitanud eksitavaid väiteid laste reisikulude kandmise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu 6 ringkonnakohus jätab

§ 657lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

1. Hagi esitamisel elatise vähendamiseks on hageja (apellant) tuginenud sisuliselt üksnes asjaolule, et kuna ta osaleb laste kasvatamises ja nende faktilises ülalpidamises laste emaga ligikaudu võrdsel määral, siis puudub alus temalt PKS § 100 lg 2 alusel rahalise elatise väljamõistmiseks. Hageja ei ole esitanud väiteid, nagu oleks elatise summa 110 eurot kuus ühe lapse kohta talle majanduslikult üle jõu käiv või esineksid muud mõjuvad põhjused tasumisele kuuluva elatisesumma vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole põhjendatud hageja taotlus vähendada lastele tasumisele kuuluvat elatise summat nullini. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja käsitlus PKS § 100 lg 2 sisust ja eesmärgist on ühekülgne ja kitsendav. PKS § 100 lg-st 2 tuleneb üldine eeldus, et alaealised lapsed elavad koos oma vanematega, mistõttu lapsega koos elav vanem ei pea üldjuhul tasuma lapse ülalpidamiseks PKS § 100 lg-s 1 sätestatud rahalist elatist. Käesoleval juhul ei ela mõlemad vanemad koos lastega ühe perena (leibkonnana), mis annab aluse mõista lastest lahus elavalt vanemalt välja ka rahalise elatise lähtudes sellest, missugusel määral ta laste kasvatamises ja laste ülalpidamiseks vajalike kulutuste tegemises osaleb.
2. Iseenesest on õige apellandi seisukoht, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures (sellele seisukohale asus ka Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-66-08 p 20). Rahalise elatise väljamõistmiseks võib puududa alus olukorras, kus vanemate varaline seisund on üldjoontes võrdne ning kui lapsel (lastel) on vahelduv elukoht mõlema vanema juures (s.o nad viibivad mõlema vanema juures sama suure osa ajast), kusjuures kumbki vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust selle aja osas, mille vältel lapsed tema juures viibivad. Käesoleval juhul puudub aga alus asuda seisukohale, et lastel oleks nn vahelduv elukoht mõlema vanema juures, s.o et nad veedaksid kummagi vanema juures ligikaudu võrdselt palju aega. Vaidlust ei ole selles, et lastel on püsielukoht nende ema juures Jõgeval, kus nad viibivad koolis käimise ajal. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu käsitlusega, mille kohaselt arvestades 13.07.2012.a kohtumäärusega kokkulepitud suhtluskorda võisid lapsed viibida hageja juures arvestuslikult ca 145-152 päeva aastas, kusjuures tegemist ei ole täies ulatuses täisööpäevadega (24 h). Põhjendatud on vastustajate esindaja seisukoht, mille kohaselt on apellandi (hageja) arvestused laste tema juures viibimise kohta apellatsioonkaebuse esitamisele järgneva aja osas oletuslikud ning ka varasema perioodi osas esitas vastustajate esindaja oma põhistatud vastuväiteid, millest järelduvalt on apellandi väited laste tema juures viibimise aja kogumahu kohta üle paisutatud. Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on alates 01.06.2013.a kindlaks määratud uus suhtlemiskord, mille alusel võivad lapsed varasemaga võrreldes veeta rohkem koolitööst vabu päevi koos emaga.
3. Samuti märgib ringkonnakohus, et rahalise elatise tasumise kohustusest vabastamise eeldusena tuleks tuvastada, et selle aja vältel, mil lapsed viibivad isa elukohas, kannab isa vastavas ulatuses kõik laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused, sh osaleb vähemalt pooles ulatuses ka lastele riietuse, jalanõude, koolitarvete jm igapäevaselt vajaliku hankimises. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt hageja (apellandi) poolt esiletoodud kulutusi ei saa lugeda sellisteks, mis vajalikul määral kataksid laste igapäevaseid vajadusi. Asja materjalide põhjal ei ole küll alust kahelda selles, et apellant tagab lastele nende tema juures viibimise ajaks eluaseme ja ka toitlustamise, kuid põhjendatuks tuleb pidada maakohtu ja vastustajate seisukohta, mille kohaselt kõik apellandi poolt esiletoodud kulutused ei ole esmavajalikud ning nende kulutuste tegemine ei vabasta apellanti kohustusest 7 panustada lastele riiete, jalatsite, koolitarvete jm igapäevaselt tarvilike vahendite soetamisse. Apellant ei ole esile toonud ega tõendanud, kas ja missugusel määral vähenevad laste ema poolt laste hooldamiseks ja kasvatamiseks tehtavad igapäevased kulutused tänu sellele, et osa ajast veedavad lapsed apellandi juures.
4. Ringkonnakohus nõustub ka ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja nõue tema vabastamiseks rahalise elatise tasumise kohustusest põhjendatud, ning ei korda neid

§ 654lg 6 alusel.

Kolleegium märgib lisaks, et

§ 459

lg 1 kohaselt oleks hagejal võimalik nõuda elatise maksete suuruse ja tähtaegade muutmist põhimõtteliselt juhul, kui oluliselt oleksid muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on maksete suurus eelnevalt kindlaks määratud. Käesoleval juhul ei ole hageja (apellant) toonud esile ega tõendanud niisuguseid olulisi muutusi elatise suuruse kindlaksmääramise aluseks olnud asjaoludes. Ehkki elatise suuruse kindlaksmääramise kokkulepe kinnitati ligi aasta aega enne seda, kui kehtestati esialgne suhtlemiskord (vastavalt 27.06.2011.a ja 13.07.2012.a kohtumäärused), ei ole hageja (apellant) esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et enne suhtlemiskorra kinnitamist sai ta lastega suhelda ja nende kasvatamises osaleda oluliselt väiksemas ulatuses ning alles suhtlemiskorra kehtestamine võimaldas tal asuda lapsi kasvatama praegusel määral. Seega on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et juba elatise suuruse kindlaksmääramisel alla seaduses ettenähtud miinimummäära võeti arvesse seda, et lapsed viibivad osa ajast hageja (apellandi) juures.

1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid tema poolt laste arengu hüvanguks tehtud kulutuste kohta. Maakohus on hageja (apellandi) esitatud tõendeid analüüsinud ning andnud hinnangu nende vajalikkusele laste esmavajaduste rahuldamise seisukohalt. Põhjendatult on maakohus märkinud, et osa kulutustest on tehtud oluliselt varem, kui tekkis alus käesoleva hagi esitamiseks; osa kulutusi teenib kogu perekonna huve ning lisaks on osa kulutusi pigem n-ö meelelahutuslikku laadi, mis ei asenda vajalikke kulutusi.
2. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, nagu oleks maakohus ületanud hagi lahendamise piire sellega, et jättis menetluskulud hageja (apellandi) kanda, ehkki kostjate vastuses hagile on palutud jätta kohtukulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus sätestatakse seaduses (

§§ 162jj) ning allub seadusega ettenähtud piirides kohtu diskretsiooniõigusele.

Seega ei sõltu menetluskulude jaotamine ainuüksi sellest, kas ja missugusel viisil taotlesid menetlusosalised kulude jaotamist. Kuna hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus põhjendatult

§ 162lg 1 alusel menetluskulud hageja (apellandi) kanda.

Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et vastustajatel või nende seaduslikul esindajal võiks olla tekkinud märkimisväärselt suuri menetluskulusid, mille hüvitamine võiks osutuda apellandi jaoks ebaõiglaselt koormavaks. 14. Tsiviilasja hinna määramise ja riigilõivu tasumise kohustusega seonduvalt jääb ringkonnakohus oma 29.01.2013.a määruses (apellatsioonkaebuse käiguta jätmise kohta) väljendatud seisukohale, et maakohus jättis hagiavalduse menetlemisel riigilõivu hagejalt nõudmata ekslikult. Kohaldamisele kuuluva

§ 129

lg-st 2 tulenevalt on hagi hind 2790 eurot (arvutuskäik: 3 × 110 eurot × 9 kuud). Maakohtu otsuse päises on tsiviilasja hind seega märgitud õigesti vaatamata sellele, et maakohus jättis hagejalt hagi esitamisel riigilõivu nõudmata. Sellest ei tulenenud hageja (apellandi) jaoks õiguspärast ootust, et tal ei tule elatise vähendamise hagiga kohtusse pöördumisel ega apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. Vastupidi,

§ 179

lg 1 võimaldanuks kohtul mõista tasumata riigilõivu kohustatud isikult riigi kasuks välja ka asjas tehtavas lõpplahendis. 8 15.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9