4-15-8885/10

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-15-8885 13. jaanuaril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil Robert Hundt, ik 38102030282, kodakondsus Eesti, elukoht XXX, ei tööta, 3 kehtivat kriminaalkaristust, 4 kehtivat väärteokaristust - väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi. Vastavalt 30.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1455993 (2303,15,001124 ) 30.09.2015 kell 16:36 Tallinnas, Lootsi tn 13 juures liikudes Lootsi 14 poolt juhtis Robert Hundt mootorsõidukit Honda Civic reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus Robert Hundt LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Robert Hundtile karistuseks LS § 201 lg 2 järgi 8 päeva aresti. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on isiklikult kätte saanud ning kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tunnistaja Tanel Ingermaa ütluste kohaselt täites tööülesandeid 30.09.2015.a kell 16:36 peatas kontrolliks mootorsõiduki Honda Civic reg.nr XXX, mis liikus Lootsi 14 poolt Lootsi 13 juurde. Mootorsõidukit juhtis Robert Hundt (ik 38102030282) ja kelle kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhtimisõigus. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Robert Hundt sõiduki juhtimiselt 30.09.2015, sest ta juhtis sõidukit Honda Civic reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati Robert Hundt sõiduki juhtimiselt 22.03.2015, sest ta juhtis sõidukit Peugeot Partner reg.nr. XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Robert Hundtil kehtivaid juhilube ei ole. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Robert Hundtil 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 08.07.2015 KarS § 218 järgi rahatrahviga. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Robert Hundti süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Robert Hundti käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 kirjeldatud väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Robert Hundti käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlik kahetsus ei ole Robert Hundt avaldanud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Robert Hundti varem kahel korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja lg 2). Samuti on teda varem kahel korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 1 ja lg 2). Sellise käitumisega on Robert Hundt näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Robert Hundti väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades Robert Hundti süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. Robert Hundti puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohus leiab, et Robert Hundtile tuleb LS § 201 lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab Robert Hundtile LS § 201 lg 2 järgi põhikaristusena aresti 8 päeva. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Robert Hundt LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 8 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada Robert Hundtilt ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 19.02.2016.a. Robert Hundti arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2