1-10-2521/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2521 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Lušnikov (isikukood 38111222269) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
6. novembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt määruskaebemenetluses Aleksandr Lušnikovile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Aleksandr Lušnikovilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Matti Reinsalu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Aleksandr Lušnikovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Aleksandr Lušnikov, 1-10-2521, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Aleksandr Lušnikov kannab temale Viru Maakohtu 14.09.2010 otsusega KarS § 113 järgi mõistetud 9 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg algas 07.10.2009 ja lõpeb 07.10.
9. Viru Maakohtu 30.11.2015 määrusega jäeti A. Lušnikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid. 2.1 A. Lušnikovi on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude laad ja vägivaldsuse aste on muutunud raskemaks ning soodusteguriks on olnud alkohol. Käesolevat karistust kannab A. Lušnikov tapmise eest ja kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kohus asus seisukohale, et uued kuriteod ei ole juhuslikud ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Vangistuses on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 2.2 Positiivseks luges kohus A. Lušnikovil vabaduses elukoha olemasolu ja samuti asjaolu, et alates 10.02.2015 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas ning alates 06.04.2015 töötab väljaspool vanglat. Samuti on positiivne see, et isik on vangistuse jooksul erinevatel ajavahemikel töötanud majandustöödel ning on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning riigikeele A1-taseme kursuse. Eeltoodust järeldub, et kinnipeetav on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Ka on talle võimaldatud registreerida abielu väljaspool vanglat. Samas ei pidanud kohus eelnimetatut määravaks A. Lušnikovi isikuomaduste üle otsustamisel. 2.3 Kohus märkis, et isikul puudub toetav sotsiaalvõrgustik. Ootamas on ainult abikaasa, kes on valmis teda materiaalselt ülal pidama ja moraalselt toetama. Vangistusele eelnenud tutvusringkonnas oli palju kriminaalse taustaga ja alkoholi kuritarvitavaid isikuid, kellega kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle. Samuti puudub tal vabanedes töökoht. Kinnipeetaval on võlgnevusi 14 435,11 eurot. Töökoha puudumine võib suurendada tema ohtlikkust majanduslike raskuste ilmnemisel vaatamata sellele, et isiku enda sõnul ei ole ükski kuritegu toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, samas on ta sooritanud korduvalt vargusi ja mootorsõiduki ärandamisi. Vähetähtis ei ole seegi, et isikul puuduvad haridus ja erialane kvalifikatsioon, mis raskendab tema konkurentsivõimet tööturul. 2.4 Meditsiiniosakonna andmetel on A. Lušnikovil diagnoositud alkoholisõltuvus. Joobes olles võib esineda vägivaldset ja pidurdamatut käitumist. Isik ise tunnistab probleemi, kuid leiab, et vabanedes ei vaja kõrvalist abi alkoholist hoidumiseks/sellest loobumiseks. 2.5 Vangla iseloomustuse kohaselt viitavad korduvad väär- ja kuriteod A. Lušnikovi negatiivsele suhtumisele ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Praeguse kuriteo suhtes puuduvad enesekriitiline suhtumine ja siiras kahetsus, süüd tunnistab ta osaliselt. Isik on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mh registreerimisnõuet. Sellest järelduvalt on A. Lušnikovi puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 45%. Ohustatud võivad olla nii kinnipeetava lähedased kui ka vara omavad isikud. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks on surm ning varaline kahju. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. 2.6 Kohus märkis veel, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Samuti on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, st rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Seega on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ka on ärakantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes A. Lušnikovile mõistetud vangistusega.
10. Maakohtu määruse vaidlustas A. Lušnikovi kaitsja M. Reinsalu, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja väited on järgmised. 3.1 Kaitsja toonitab A. Lušnikovi töötamist majandustöödel, samuti sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ läbimist, tema kõrget motivatsiooni alkoholi tarvitamisest 2 loobumiseks, riigikeele A-1 tasemel õppimist ning väljaspool vanglat töötamist kõigepealt perioodil 06.04.-24.06.2015 OOO OÜ-s maastiku hooldustöölisena ning alates 25.06.2015 HHH OÜ-s tootmisüksuses abitöölisena. Samuti rõhutab advokaat, et 27.05.2015 võimaldati kinnipeetaval külastada Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda abiellumiseks avalduse esitamiseks ja 15.08.2015 abiellumiseks. 3.2 Kaitsja märgib, et vabanemisel on A. Lušnikovil elukoht abikaasa juures. Sotsiaalseks tugivõrgustikuks on abikaasa ja viimase poeg. Suhted abikaasaga on soojad ja toetavad. Vabanemisel A. Lušnikovil kindlat töökohta ei ole, kuid istungil kinnitas ta, et leiab selle probleemideta. Kinnipeetav on nõus KarS § 75 lg 2 alusel määratavate kohustuste täitmisega. 3.3 Kaitsja toob veel esile, et kuriteo toimepanemisest on möödunud kuus aastat ja kogu selle aja on A. Lušnikov olnud kinnipidamiskohas. Ta on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. Vanglas on ta püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. 3.4 Kaitsja leiab, et prokurör ja kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt A. Lušnikovi varasemale elukäigule. Kinnipeetava kriminaalse minevikuga arvestamine ei tohi võtta temalt kategooriliselt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kui A. Lušnikov igal juhul vangistusest vabaneb. Temast lähtuva võimaliku riski maandamiseks ongi vaja vabastada ta riigipoolse järelevalvega, mis aitaks A. Lušnikovil sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Seejuures nõustub kriminaalkolleegium maakohtu argumentatsiooniga, mida juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea otstarbekaks kogumahus korrata ning rõhutab seega kokkuvõtvalt vaid olulisimat ja vastab edasikaebuse argumentidele.
12. Määruskaebus keskendub seisukohale, mille kohaselt on A. Lušnikovi vanglakaristus tänaseks oma eesmärgi juba täitnud. Ringkonnakohus kaitsja järeldusega ei nõustu, kuivõrd sellist positiivset prognoosi ei saa teha vaid kinnipeetava vangistusaegsele käitumisele ja vabanemisjärgsetele elutingimustele tuginedes (nagu seda teeb kaitsja). Süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus ja seetõttu peab seda iga kord hindama ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist tuleb kindlasti arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäiguga. Kuriteo toimepanemise asjaolude all peetakse silmas vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid (nt eriti jõhker ja küüniline viis vms) jne. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Lõpuks, varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. Seega on maakohus, keeldudes A. Lušnikovi ennetähtaegsest vabastamisest kuriteo asjaolude, tema isiku ja varasema elukäigu andmetel, toiminud veatult.
13. Oluline on seega kõigepealt tähele panna, et A. Lušnikov kannab vangistust KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest. Seejuures selgub kriminaalasjas koostatud süüdistusaktist, et 06.10.2009 peksis A. Lušnikov oma elukohas joobnud isiku vihapurske hoos, tapmise eesmärgil, oma kõrges eas 84-aastast vanaema rusikate ja jalgadega vastu pead ning keha, tekitades talle hulgalisi vigastusi näol, peas ja kõhul, samuti rindkere kinnise tömbi trauma koos roiete hulgaliste murdudega, mille tüsistusena tekkisid kopsu-südame puudulikkus ning sisemine verejooks ning tagajärjeks oli kannatanu surm sündmuskohal. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades eelkirjeldatud kuritegu (selle vägivaldsust ja tagajärgede pöördumatust), tuleb A. Lušnikovi süüd kahtlemata hinnata suurena. Samuti ei saa 3 kinnipeetava varasemat elukäiku vaadates märkimata jätta, et isikuvastase kuriteo eest on teda karistatud varemgi.
14. Järgmiseks on esimene kohtuaste täiesti õigesti pidanud oluliseks, et A. Lušnikovi on kriminaalkorras karistatud märkimisväärselt koguni kuuel korral ning ka praegune vanglakaristus on tal juba kolmas. Ehk siis, A. Lušnikovi senine elukäik näitab tema ilmselget kuritegelikku suunitlust, mida ei ole suutnud muuta ei tema suhtes toimetatavad kriminaalmenetlused ega eriliigilised karistused. Eelmärgitud tõdemus annab aga omakorda aluse negatiivseks tulevikuprognoosiks praegugi ja seda vaatamata kinnipeetava vangistusaegsele eeskujulikule käitumisele (mida, tõsi küll, varjutab tema kehtiv distsiplinaarkaristus) ja teda vabaduses ees ootavatele elutingimustele. Seda enam, et riskifaktorina ei saa tähelepanuta jätta juba ka maakohtu poolt märgitud A. Lušnikovi alkoholi tarvitamise harjumust ja teavet, mille kohaselt on ta kõik oma kuriteod sooritanud alkoholijoobe seisundis. Nimetatud riskitegur tuleb ilmsiks hoolimata asjaolust, kinnipeetav on vangistuses läbinud mitmed sotsiaalprogrammid ning väljendanud motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks.
15. Eeltoodut arvesse võttes leiab ka apellatsioonikohus, et kuivõrd A. Lušnikov on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuna pannud toime sedavõrd raske kuriteo ja tema süü seejuures on ilma igasuguse kahtluseta hinnatav suurena, riivaks tema praegune vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oluliselt ka ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Teisisõnu, kinnipeetava praegusel vabastamisel ligikaudu 3 aastat enne temale mõistetud karistuse lõppu langeks tema kantud karistusaeg alla piiri, mida ühiskond tunnetaks ebaõiglaselt leebena. Nimelt tuleb tähele panna, et süüteo eest määratud karistus ei kanna üksnes eri-, vaid ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Nimetatud põhimõtet peab järgima ka karistuse täideviimisel.
16. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17. A. Lušnikovi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 3 pooltundi, mille eest ta taotleb tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Lušnikovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 4