← Eesti

3-15-2704/15

Obsah (7)§ 69§ 3§ 117§ 19§ 6§ 17§ 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2704 Haldusasi AS Saaremaa Laevakompa

ei näe lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisel hankijale kohustust

§ 69lg-s 1 ettenähtud 14-päevast ega ka muud ooteaega rakendada.

Kui seaduseandja on otsustanud, et selles menetluses ei ole ooteaeg kohustuslik, siis ei saa hankija otsustus ooteaega HD-s mitte sätestada olla vastuolus

§ 3p-ga 2.

Nii on leitud ka Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustes haldusasjas nr 3-14-50168. Kui vastustaja sõlmib hankelepingu selliselt, et kaebaja ei jõua enne hankelepingu sõlmimist vastustaja otsuseid vaidlustada, siis on tal

§ 117lg 3 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist või hankelepingu tühisuse tuvastamist.

  1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 19.10.2015 otsuse nr 209-15/167094 osaliseks tühistamiseks ning Lääne maavanema 16.09.2015 korralduse nr 1-1/15/147 tühistamiseks või vastustaja kohustamiseks viima HD õigusaktidega kooskõlla ooteaega puudutavas osas. Põhjendused: 4.
  2. Vastustaja valitud hankemenetluse liik on õigusvastane. Vastustaja oleks pidanud korraldama kas avatud või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse. 4.1.
  3. CPV määruse VII lisas loetletud teenuste puhul saab korraldada lihtsustatud korras tellitava teenuse hanke juhul, kui tegemist on tavapärase teenuse osutamise ja tellimisega, mille puhul ei kandu tasuvuse risk üle teenuse osutajale. Pelgalt klassifikaatori (CPV koodi) paiknemine CPV määruse VII lisa loetelus ei muuda olematuks teenuste kontsessiooni määratlust, sh riski ülekandumist teenuse osutajale. HD p-st 3.6 ja hankelepingu p-st 24 tulenevalt jääb vedaja kanda risk, kui piletitulu ei kata prognoositud tulu. HD p-st 3.6 nähtuvalt ei ole tulu teenimise võimalus kuigi paindlik ega vedaja riske maandav. Teenuse kuludes ja tuludes on selliseid muutujaid, mida vedajad ei saa täielikult ette teada, mistõttu jääb vedajale risk, et pakutud teenuse hinnaga ei pruugi ta välja tulla. Seega on tegemist teenuse kontsessiooniga. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hankelepingu eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära. 4.1.
  4. Kaebaja nõustub VAKO-ga selles, millistel alustel eristada teenust teenuste kontsessioonist. Samas on VAKO andnud hankelepingu esemele ja teenuse määratlemisele vale sisu. Teenuste kontsessioon ei eelda täielikku vabadust teenuse osutamise tingimuste kujundamisel. Kui hankija annab õiguse teatud teenuse osutamiseks konkreetses elutähtsas valdkonnas, on ka elementaarne, et hankija määrab teenuse osutamiseks nõuded ja tingimused, mida tuleb selle teenuse osutamise puhul minimaalselt täita. Nii on ka antud juhul tingimustes määratletud kohustused osutada teenust teatud kvaliteediga ja mahus. Samas selgub tegelik teenuse maht hankelepingu täitmisel ja vedaja tulu sõltub ka sellest, milline on osutatava teenuse maht. Samas on ka vedajale HD järgi jäetud võimalus kujundada teenuse osutamise tingimusi. Näiteks on võimalik kujundada piletihinda (ehkki määratletud maksimumhinna piires). Võimalik on teostada ka graafikuväliseid reise (juhuvedu), teenides selle arvelt lisatulu, 3

(9)3-15-2704 kusjuures selliste reiside teostamisele ei laiene HD nõuded muus osas kui selles, et juhuvedu peab olema kooskõlastatud hankijaga. Kooskõlastamise vajadus ei välista teenuse kvalifitseerimist kontsessiooniks ega tähenda seda, et vedajal puudub vabadus teenuse osutamist oma suva järgi kujundada. Hankija poolt on ette nähtud miinimummaht (nn sõidugraafik), mida vedaja peab täitma. Muus osas on vedaja oma tegevuses vaba. 4.1.
  1. Oluline on tuvastada, kuidas toimub lepingu rahastamine ja kelle kanda jäävad teenuse osutamisega seotud riskid. Kuna lepingu rahastamise allikaks on mh sõidupiletite müügist saadud tulu, siis on kaebaja hinnangul kontsessiooni tuvastamise esimene aspekt täidetud. Hankija poolt piletihindade kehtestamine ei tohiks olla kontsessiooni olemust välistavaks asjaoluks põhjusel, et hankija käitumine ei ole tingitud soovist katta hankelepingu kulud riigieelarvest, vaid üldistest huvidest kehtestada avalikkusele vastuvõetavad piletihindade määrad. 4.1.
  2. Kontsessioonilepingu olemusele viitab ka asjaolu, et parvlaeva teenuse osutamise riskid, sh projekti õnnestumise riski, kannab suuremas osas vedaja, mitte hankija. Enne lepingu täitmise alustamist peab vedaja tegema olulisi kulutusi parvlaeva veoteenuse osutamiseks (tagama hankes esitatud nõuetele vastava meeskonna ja tehniliste vahendite olemasolu jms). Võttes arvesse HD p 3.7, jääb vedajale alati risk, et eelarves ei nähta piisavalt palju vahendeid tulevase aasta ühistransporditoetuse maksmiseks. Lisaks eelnevale ei välista vedaja riski talle jääv piletitulu. Kaebaja ei nõustu VAKO käsitlusega, mille kohaselt võib vedaja pakkumuse tegemisel igal juhul arvestada senise statistikaga ja sellest lähtuva tulevase mahu ja piletitulu prognoosiga ning et seetõttu ei saa sellega kaasneda mingit riski vedajale. Tegemist on prognoosiga, mitte tagatud mahuga. 4.
  3. Ooteaja kehtestamata jätmine on vastuolus võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise põhimõttega. Uus

eelnõu näeb ette, et sotsiaal- ja eriteenuste menetluse puhul kuulub ooteaja regulatsioon igal juhul kohaldamisele (

eelnõu § 123 lg 9 ja 119 lg 1). Kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalus ei õigusta hankijat rikkuma riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. Samuti ei taga selline võimalus õiglase kohtumõistmise ja tõhusa õiguskaitse põhimõtteid. Regulatsioon, mis välistab võimaluse lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korral vaidlustuse esitamiseks, on põhiseadusevastane. Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud kohtusse pöördumise õigus ei ole tagatud olukorras, kus kaebeõigus (mingis ulatuses) on küll formaalselt olemas, kuid sellega ei tagata tõhusat võimalust oma õiguste kaitseks ja sellise kaebuse alusel kaebaja huvides tehtava otsuse mõjud on mh ka avalikkust enam koormavad. Lisaks kaebaja õiguste kaitsele tuleb arvestada ka avalike huvidega ning

§ 3

p-s 1 ette nähtud avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega.

  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 5.
  2. Menetluse läbiviimine lihtsustatud korras tellitava teenuse riigihankena on õiguspärane. Vaidlusaluse teenuse tellimisel puuduvad kontsessiooni tunnused. 5.1.
  3. Hankelepingu näol on tegemist halduslepinguga, millega pannakse lepingupoolele kohustus osutada veoteenust. Hankeleping ei võimalda teenust osutada vedaja enda tingimustel, vaid teenuse osutamine toimub hankija poolt kindlaks määratud tingimuste alusel, vedajal puudub õigus ja vabadus määrata liiniveo teostamise tingimusi. Eeltoodud põhimõte on läbivalt sätestatud ka HD-s. Vedaja õigused tulenevad hankelepingu p-st 36, mille eesmärgiks on tagada sõitjate ohutus ja majanduslikult otstarbekas liinivedu. Vedajale on maksimaalsed piletihinnad eelnevalt ette nähtud. Pelgalt võimalus piletihinda langetada ei ole oma olemuselt tõeline turul ettenägematute olukordade riski ülekandumine vedajale. Ka juhuveo teostamisel on vedajale ette nähtud konkreetsed tingimused, millistel alustel juhuveo teostamine on võimalik. Lisaks hankelepingus toodule, peab vedaja arvestama ka HD lisa 7 „Reisiparvlaeva Ormsö kasutusse 4

(9)3-15-2704 andmise tingimused“ sätestatuga. Lisa 7 p 2 alapunkti 1.2 (muudetud vastustaja 24.09.2015 korraldusega) antakse vara vedajale kasutamiseks üksnes Sviby-Rohuküla liinil ning Lisa 7 pst 3.1.1 tuleneb vedaja kohustus kasutada vara mh eesmärgipäraselt ja sihtotstarbeliselt. 5.1.2. Kuigi vaidlustatud HD kohaselt kuulub piletitulu vedajale, ei anna see alust väita, et majanduslik risk teenuse osutamisel kuulub suures osas või täielikult vedajale. HD alusel maksab hankija vedajale teenuse osutamisega kaasnevate reisi- ja kütusekulu katteks tasu, mille osakaal kulude katmisel on oluliselt suurem kui vedaja prognoositud piletitulu. Enamik teenuse osutamise kuludest kaetakse otse hankija poolt ja otsene risk vedajal puudub. Hankelepingu p 20 (muudetud vastustaja 24.09.2015 korraldusega) alusel koosneb operaatorteenuse tasu reisitasust, kütusetasust, kaldavoolutasust ning periooditasust. Ühtlasi on hankelepinguga (p-d 30 ja 36.5) kehtestatud kompensatsioonimehhanism nendeks välisteks riskifaktoriteks, mille esinemist ei osatud hankelepingu sõlmimisel ette näha. Seega piletitulu jäämine vedajale ei tähenda antud juhul teenuste kontsessiooni. Samuti on nimetatud liin Vormsi elanike ainus viis saare ja mandri vahel liikumiseks, mistõttu ei eksisteeri võimalust, et reisijad ei sooviks veoteenust kasutada ja seeläbi eksisteeriks risk oluliselt madalamale piletitulule. RohukülaSviby vahelise liiniveo reisijate arv aastate lõikes on näidanud kasvutrendi. Nõuetele vastava meeskonna ja tehniliste vahendite olemasolu on eelduseks, et pakkuja saaks riigihankes osaleda. Hankija kohustus on sõlmida hankelepingu usaldusväärse vedajaga ja eeltoodud tingimuste tagamisteks tehtud kulutusi ei saa pidada riski üle kandumiseks vedajale. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada kaebaja põhjendust selle kohta, et vedajale jääb alati risk, et eelarves ei nähta piisavalt palju vahendeid tulevase aasta ühistransporditoetuse maksmiseks. Isegi juhul, kui teoreetiliselt saaks eeltoodud riski pidada võimalikuks, lasub see risk tellijal. Vedaja riskid maandab täiendavalt HD p 3.4 ja hankelepingu p 3.14, mis võimaldab reiside arvu kogu lepinguperioodil muuta vaid 20%. 5.2.

-st ei tulene hankija kohustust

§ 19

alusel hankemenetlust läbi viies järgida

§ 69lg 1 sätestatud kohustusliku ooteaja regulatsiooni.

Kehtiva

seletuskirjas märgitakse lihtsustatud korras tellitavate teenuste kohta, et nende teenuste tellimiseks on riigihanke protseduur kas reeglina ebaefektiivne või liialt koormav, arvestades nende teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping konkreetse usaldusväärse pakkujaga. Seetõttu ei ole hankijatele pandud kohustust korraldada teatud teenuste tellimiseks hankemenetlust ja järgida kõiki protseduurireegleid. Vastustaja järgib riigihangete üldpõhimõtteid. Lisaks on vastustaja HD-s sätestanud, et teavitab osalejaid oma otsustest ja on seda kinnitanud ka VAKO menetluses. Vastustaja 23.01.2012 korraldus nr 1-1/9 „Riigihangete läbiviimise korra Lääne Maavalitsuses kinnitamine ja riigihangete eest vastutavate isikute määramine“ reguleerib mh lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid. Seega on paljasõnaline väide, et vastustaja on välistanud pakkujate teavitamise hankes tehtud otsustest. Ooteaja puudumine vaidlusaluses menetluses ei ole põhiseadusega vastuolus. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kaebaja on vaidlustanud VAKO otsuse vaid hankemenetluse liiki ning eduka pakkumuse valimise ja hankelepingu sõlmimise vahele jäävat ooteaega puudutavas osas. Muus osas ei ole kaebaja VAKO otsust vaidlustanud, mistõttu ei kontrolli kohus VAKO otsuse õiguspärasust muus osas. Valitud hankemenetluse liik 7. Kaebaja hinnangul on vastustaja valinud vale hankemenetluse liigi. Kaebaja hinnangul on tegemist kontsessiooni andmisega (

§ 6lg 2), mille korral tulnuks hankemenetlus viia läbi 5

(9)3-15-2704 avatud hankemenetlusena või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena (

§ 17lg 2).

8.

§ 6

lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine

tähenduses hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega.

§ 17

lg 2 järgi kohaldab

§ 10lg-s 1 nimetatud hankija teenuste kontsessiooni andmisel 2.

peatükis sätestatud avatud hankemenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korda, kui teenuse kontsessiooni alusel osutatavate teenuste eeldatav kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Kui teenuse kontsessiooni alusel osutatavate teenuste eeldatav kogumaksumus on väiksem riigihanke piirmäärast, lähtub § 10 lg-s 1 nimetatud hankija teenuste kontsessiooni andmisel §-st 182.

§ 19

lg 1 järgi ei ole hankija kohustatud korraldama

-s sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50% moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused.

  1. Lääne maavanema 16.09.2015 korralduse nr 1-1/15/147 p-st 3.1.2 nähtub, et hanke klassifikatsioon (CPV) on 63726600-0 (laeva opereerimisteenused) (vt ka HD p 2.5), seega on tegemist teenusega, mis kuulub Euroopa Komisjoni 28.11.2007 määruse nr 213/2008 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega) VII lisas nimetatud teenuste hulka (täpsemalt transpordi abi- ja lisateenused).
  2. Riigikohtu halduskolleegium on 05.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-12 (p 21) selgitanud teenuste riigihankelepingu ja teenuste kontsessiooni erinevust järgmiselt: „Euroopa Kohus on märkinud direktiivi 2004/17 artikli 1 lg 2 p-dest a ja d tuleneva teenuste riigihanke ja sama artikli lg-st 3 tuleneva teenuste kontsessiooni kohta, et teenuste riigihankelepingu ja teenuste kontsessiooni erinevus seisneb teenuste osutamise eest saadavas tasus. Teenuste riigihankelepingu puhul maksab hankija tasu otse teenuseosutajale. Teenuste kontsessiooni puhul seisneb tasu teenuste osutamise eest kas ainult õiguses realiseerida seda teenust või sellises õiguses koos tasuga (Euroopa Kohtu
  3. septembri
  4. a otsus kohtuasjas C‑206/08, p 51, ja direktiivi 2004/17 art 1 lg 3 punkt b). Teenuste kontsessiooni tuvastamiseks on vaja veel, et hankija on kontsessionäärile täielikult või vähemalt suures osas üle kandnud riski, mis tal teenust osutades tekib (Euroopa Kohtu
  5. märtsi
  6. a otsus kohtuasjas C‑274/09, p-d 26, 29). Teenuste osutamisega seotud riski tuleb mõista kui turul esinevate ettenägematuste riski, eelkõige näiteks risk, mis tuleneb teiste ettevõtjate tekitatud konkurentsist, sellest, et teenuste pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus, osutatud teenuste eest tasuma kohustatud isikute maksejõuetusest; risk, et sissetulekud ei kata teenuse osutamise kulusid, või teenuse osutamata jätmise korral tekkinud kahju eest vastutamisega seotud risk (Euroopa Kohtu
  7. novembri
  8. a otsus kohtuasjas C‑348/10, p 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Teenuse halva korraldamise või ettevõtja valimisel tehtud hindamisveaga seotud riskid ei oma tähtsust lepingu liigitamisel riigihankelepinguks või teenuste kontsessioonilepinguks, sest sellised riskid on vältimatud mõlema lepingu puhul (Euroopa Kohtu
  9. novembri
  10. a otsus kohtuasjas C-348/10, p 49 ja seal viidatud kohtupraktika). Siiski, kui teenuseosutaja tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, piisab kontsessioonisuhte määratlemiseks, kui hankija poolt üle antud risk on väga väike (Euroopa Kohtu
  11. märtsi
  12. a otsus kohtuasjas C‑274/09, p 33). Näiteks on Euroopa Kohus pakkujale riski ülemineku küsimuse lahendamisel tuginenud 6

(9)3-15-2704 konkreetsetele lepinguklauslitele ja arvestanud siseriiklikku õigust (vt Euroopa Kohtu
  1. novembri
  2. a otsus kohtuasjas C‑348/10, p‑d 50–55).“
  3. Kohus nõustub VAKO otsuses tooduga, et teenuse eristamiseks teenuste kontsessioonist on vaja kindlaks teha, kas sõlmitava hankelepingu alusel: − vedaja saab otsustada, kuidas teenust osutada, st majanduslik vabadus teenuse osutamisel (vt Euroopa Kohtu 11.06.2009 otsus asjas nr C-300/07, p-d 71 ja 73); − teenuse osutamisega seotud riskid on vedaja kanda (vt Euroopa Kohtu 10.03.2011 otsus asjas nr C-274/09, p-d 26, 29, 33); − maksab vedajale tasu teenuse saaja või hankija (

§ 6lg 2).

  1. Kohtu hinnangul puudub praeguse hanke võitnud vedajal majanduslik vabadus määrata teenuse osutamise tingimusi. Vedajal tuleb avaliku liiniveo korraldamisel lähtuda HD-s ja hankelepingus sätestatud tingimustest (HD p-d 3.1, 3.5, 9.1, 9.4; hankelepingu p-d 15, 18, 23, 28, 29, 33-36), sh vastustaja ette nähtud põhireiside arvust ja kinnitatud sõiduplaanist (HD p-d 3.4, 3.7; hankelepingu p-d 9, 10, 12, 14, 38.4), samuti vastustaja kehtestatud sõidupileti piirhindadest (HD p 3.6; hankelepingu p 10). Seega ei osuta vedaja parvlaevateenust otseselt seotult sõitjate nõudlusega, vaid vastavalt vastustaja esitatud tellimusele (hankelepingu p-d 12, 14). Vastustajal on õigus kontrollida vedaja poolt veo korraldamist (hankelepingu p-d 25, 26, 38). Vedajal on küll õigus teostada ka juhuvedusid, kuid üksnes kooskõlastatult vastustajaga (HD p 3.3; hankelepingu p 17) ning hankelepingu täitmist ohustamata. Seejuures nähakse juhuvedude osas ette piirangud tulu saamisele (HD p 3.11; hankelepingu p 17).
  2. Kuigi sõitjad maksavad piletite eest ja piletitulu jääb vedajale (hankelepingu p 24), ei ole vastustaja poolt vedajale makstavaid muid tasusid arvestades piletihinnal teenuse osutamise kulude hulgas kuigi suurt kaalu. Hankelepingu p-st 20 nähtuvalt maksab vastustaja vedajale ühistransporditoetusena operaatorteenuse tasu, mis koosneb: - reisitasust – arvestatakse eraldi iga teostatud reisi eest. See võimaldab vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuvad avaliku liiniveo muutuvkulud. Arvestatakse vedajaga kokkulepitud sõiduplaanijärgsete tegelikult teostatud reiside puhul; - kütusekulust – arvestatakse kuupõhiselt. See võimaldab vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuva kütusekulu. Arvestatakse vastavalt vedaja poolt esitatud tegelikule kütusekulule, mille tõendamiseks esitab vedaja kuludokumendid; - kaldavoolutasust – arvestatakse kuupõhiselt. See võimaldab vedajal katta teostatud reiside arvust sõltumatu kaldavoolukulu. Arvestatakse vastavalt vedaja poolt esitatud tegelikule voolutarbimisele, mille tõendamiseks esitab vedaja kuludokumendid; - periooditasust – see ei sõltu teostatavate reiside arvust. Võimaldab vedajal katta kõik muud kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo teostamiseks ning mida vedaja ei kata reisitasu ega kütuse- ja kaldavoolutasu arvelt. Hankelepingu p 29 järgi võib vedaja kasutada talle makstud operaatorteenuse tasu üksnes järgmiste liiniveoga seotud kulude katmiseks: tööjõukulu (sh laevapersonal, kaldapersonal), sadamatasud (sh kaitasu, reisijatasu), sadamateenused, kütus ja määrdeained, remont, kindlustus, administreerimiskulud, muud kulud, mis on operaatoriteenuse osutamiseks vajalikud. Hankelepingu p-d 30 ja 31 võimaldavad reisitasu, periooditasu ja operaatorteenuse tasu vajadusel korrigeerida. 7

(9)3-15-2704 Seega kaetakse avaliku liiniveo opereerimisega seotud kulud suuremas osas vastustaja makstava ühistransporditoetuse arvelt. Piletitulu saab omada määravat tähendust vaid tulu teenimise seisukohalt.
  1. Euroopa Kohus on 10.03.2011 otsuses asjas nr C-274/09 (p 33) märkinud, et kui teenuseosutaja tasu tuleb vaid kolmandatelt isikutelt, siis järeldamaks, et tegu on teenuste kontsessiooniga, piisab ka sellest, et hankija üle antud äririsk on „väga väike”. Eeltoodust järeldub, et kui tasu teenuse osutamise eest ei tule vaid sõitjatelt, vaid ka vastustajalt, siis eeldab teenuse kontsessioon hankijalt suurema riski üleminekut vedajale. Mida suurem on vastustaja makstav toetus ja mida enam see katab vedaja kulusid, seda suurema riski üleminekut peab kaebaja põhistama lugemaks vaidlusalust teenust kontsessiooniks.
  2. Kaebaja on viidanud riskile, mis kaasneb piletitulu eksliku prognoosiga. Hankelepingu p 24 järgi laekub piletitulu vedajale. Kui vedaja saab laevapiletite müügist ja muudest tuludest rohkem tulu, kui tema pakkumuses esitatud kulude-tulude eelarves oli planeeritud, siis prognoositud tulu ületav tuluosa on vedaja täiendav tulu. Kui tegelik tulu on prognoositust väiksem, siis on see vedaja majanduslik risk, millega seoses tellijal täiendavaid kohustusi ei teki, ja vedajal ei ole õigust nõuda lepingus kokku lepitud reisitasu maksumuse suurendamist. Operaatorteenuse osutamise kulude katmisel arvestab vedaja piletimüügist saadava tuluga.
  3. Kuna kohus leidis eelnevalt, et vedaja avaliku liiniveo opereerimisega seotud kulud kaetakse suuremas osas vastustaja makstava toetuse arvelt ning piletitulu saab omada määravat tähendust vaid tulu teenimise seisukohalt, siis ei saa eksliku piletitulu prognoosiga kaasnev risk olla kuigi suur (tavapärase ettevõtlusega tegelevate ettevõtjate tuluprognoosiga võrreldes) ega anna alust lugeda vaidlusalust teenust kontsessiooniks. Seejuures on vedajal võimalik pakkumuses toodud tasusid teatava aja möödudes korrigeerida. Tõepoolest sõltub vedajale makstav toetus mh ka riigieelarves ettenähtud vahenditest (hankelepingu p 12). Samas tellib vastustaja kaebajalt põhireise vastavalt eelarvelistele vahenditele, seega ei kanna vedaja suuremaid kulusid kui nende eest makstav toetus. Hankelepingu p 14 järgi on vastustajal õigus muuta põhireiside koguarvu kuni 20%, mis tagab vedajale teatava kindlustunde ja ettenähtavuse. Üksnes eelarveliste vahendite ebapiisavusele tuginedes ei ole vastustajal võimalik hankelepinguga võetud kohustusi rikkuda. Vajadusel saab vedaja oma lepingulisi õigusi kaitsta kohtus. Vedaja ei kanna teiste ettevõtjatega võrreldes samaväärset majanduslikku riski ettevõtluse õnnestumisse. Kuna vastustaja katab vedaja kulud, siis ei saa vedaja jääda avaliku liiniveo korraldamisel kahjumisse. Parvlaevaliiklus on jääteede kõrval ainus ühendustee Vormsi saare ja mandri vahel, seega ei ole ette näha, et nõudlus parvlaevaliikluse ja seega vedaja osutatava teenuse järele võiks hankelepingu kehtimise ajal (5 aastat) kaduda. Selle aja jooksul ei ehitata tõenäoliselt mingit silda saare ja mandri vahele. Lennuühendus saare ja mandri vahel ei saa saare väiksust ja elanikke arvu arvestades olla kasumlik ega sama soodne kui parvlaevaühendus. Liiniveo korraldamine avaliku võimu poolt hoiab ära konkurentsi tekkimise. Kaebaja on ainus liiniveo korraldaja Vormsi saare ja mandri vahel. Ka jääteed ei püsi Eesti kliimas pikaajaliselt. Pole põhjust arvata, et kõik Vormsi saare elanikud võiksid ühel hetkel jääda maksejõuetuks ja loobuda selletõttu veoteenuste kasutamisest. Kuid ka sellisel juhul tuleb tagada vähemalt kaubavedu. Kaebaja ei ole viidanud, milliseid ettenägematuid riske võiks vedaja kanda, mis annaks alust lugeda vaidlusalust teenust kontsessiooniks. Nii HD p 12.4 kui ka hankelepingu p 59 annavad lepinguosalistele õiguse leppida kokku lepingu muutmises, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad tingimused, mida ei osatud ette näha.
  4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalusel juhul ei ole tegemist teenuste kontsessiooniga ning vastustaja võis

§ 19lg 1 alusel viia hankemenetluse läbi lihtsustatud 8

(9)3-15-2704 korras. Riigihanke piirmäära võimalik ületamine ei oma antud juhul tähtsust, sest

§ 19

lg-st 2 nähtuvalt arvestatakse riigihanke piirmääraga vaid juhul, kui CPV määruse VII lisas nimetatud teenuste kõrval on hankelepingu esemeks ka muud asjad. Antud juhul see nii ei ole.

  1. Seejuures ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas väidetavalt ebaõigesti valitud hankemenetluse liik tema õigusi rikub. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks selle tõttu raske või võimatu võrdselt teiste pakkujatega menetluses osaleda ja oma pakkumust esitada. Arvestades parvlaevateenust osutavate ettevõtjate limiteeritud arvu ning Vormsi saare ja mandri vahelise parvlaevaliini korraldamise vähest atraktiivsust Euroopa Liidu majandushuvi tasandil, ei saa avaliku hankemenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korraldamata jätmine kahjustada ka võimalike pakkujate huve. Ooteaeg
  2. Kaebaja leiab, et ka juhul, kui vastustaja võis viia hankemenetluse läbi lihtsustatud korras, pidi ta võrdse kohtlemise ja kaebeõiguse tagamiseks nägema ette ooteaja eduka pakkumuse väljavalimise ja hankelepingu sõlmimise vahele.
  3. Tallinna Halduskohus on 28.03.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-50168 ja Tallinna Ringkonnakohus on 12.06.2014 otsuses samas haldusasjas leidnud, et lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei ole

§-s 69 sätestatud ooteaja kohaldamine kohustuslik ja selle kohaldamata jätmine ei ole põhiseadusevastane ega vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Edukaks mitteosutunud pakkujale on ettenähtud muud õiguskaitsevahendid – hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue ja kahju hüvitamise nõue. Ooteaja kohaldamata jätmine ei kahjusta hanke läbipaistvust ega kontrollitavust, sest pakkujatel on hankelepingu sõlmimisele vaatamata õigus saada teada hankija otsustest ja nende õigusvastasuse korral taotleda sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamist. Lepingu tühisuse tuvastamise korral on edukaks mitteosutunud pakkujal endiselt võimalik saavutada oma eesmärk – sõlmida hankijaga leping.

  1. Kohtul puudub antud juhul põhjus neis lahendistes toodud seisukohtadest kõrvale kalduda.
  2. Vastustaja saab menetlust läbi viia ja haldusakte anda vaid kehtiva, mitte tulevikus vastuvõetava seaduse alusel (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5, § 54). Kohus saab kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust vaid haldusmenetluse läbiviimise ajal kehtinud seaduse alusel (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). Seega ei ole kaebaja viited uue riigihangete seaduse eelnõule asjakohased. Pealegi ei ole uue riigihangete seaduse eelnõud veel Riigikogule edastatud, seega võib see veel oluliselt muutuda. Samuti võib see muutuda Riigikogu menetluse käigus. Seetõttu ei saa veel olla tõsikindlat veendumust, milliseks uus seadus täpselt kujuneb. Otsus ja menetluskulud
  3. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et VAKO otsus ja vastustaja korraldus on õiguspärased ning kaebus tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.
  4. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.