Obsah (5)

§ 116§ 55§ 2§ 210§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2015, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-15-1995 Jaak R

) § 55 lg 3 kohaselt jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti. Ühtlasi selgitab kohus, et tulenevalt

§ 116

lg-st 5 ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist.

§ 116

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Tartu Halduskohtu 10.08.

1. a määrus, millega kohus jättis käesolevas asjas määruskaebuse esitaja 04.08.
2. a taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, jõustus 27.08.
3. Samuti on jõustunud 21.08.
4. a kohtumäärus. Tulenevalt halduskohtu 10.08.
5. a määruse jõustumisest, sellest tulenevalt menetluse lõppemisest ning sellest, et määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule kaebuse koos riigi õigusabi taotlusega, tuleb määruskaebuse esitaja 06.09.
6. a taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta läbi vaatamata.
7. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 2 2 15.09.2015 esitas määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 27), milles märgib, et soovib saada riigi õigusabi seoses Tartu Halduskohtu 11.09.
8. a määrusega, millega kohus jättis läbi vaatamata tema 06.09.
9. a riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt ei ole määruskaebuse esitajale tagatud tema õiguste iseseisev käitamine ning kohtuasjas rikutakse erinevaid konventsioonis kehtestatud õigusi.
10. Tartu Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja 15.09.
11. a taotlust määruskaebusena, mis on esitatud Tartu Halduskohtu 11.09.
12. a määruse peale, jättis selle 22.09.
13. a määrusega rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbi vaatamiseks ja lahendamiseks.
14. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja 15.09.
15. a määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 11.09.
16. a määruse, võtab menetlusse määruskaebuse esitaja 06.09.
17. a määruskaebuse ning jätab 06.09.
18. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.
19. a määruse muutmata.
20. Tartu Halduskohus jättis 11.09.
21. a määrusega määruskaebuse esitaja 06.09.
22. a riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata põhjendusega, et Tartu Halduskohtu 10.08.
23. a määrus, millega kohus jättis käesolevas asjas määruskaebuse esitaja 04.08.
24. a taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, on jõustunud, ning määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule sama kaebuse, mille esitamiseks ta käesolevas asjas riigi õigusabi taotleb, koos riigi õigusabi taotlusega. Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et määruskaebuse esitaja 06.09.
25. a avalduse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtub tõepoolest, et määruskaebuse esitaja esitas haldusasjas nr 3152062 kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot seoses sellega, et Viru Vangla avas talle Viru Ringkonnaprokuratuurist saabunud kirja ja andis selle üle hilinenult. Nimetatud haldusasjas esitatud kaebuses viitas määruskaebuse esitaja ka käesolevale haldusasjale ning väljendas rahulolematust sellega, et 10.08.
26. a määrusega jättis halduskohus rahuldamata tema kaebuse koostamiseks esitatud riigi õigusabi taotluse. Määruskaebuse esitaja soovis, et kohtu vastav toiming tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks. Eeltoodust ei saa aga ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et määruskaebuse esitaja oleks selles kaebuses esitanud uue taotluse riigi õigusabi saamiseks. Halduskohus ei ole kaebust sellisena ka tõlgendanud ning haldusasjas nr 3-15-2062 on määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule riigi õigusabi taotluse alles 01.10.2015 ehk pärast halduskohtu poolt käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud määruse tegemist. Seega ei ole õige halduskohtu 11.09.
27. a määruses esitatud käsitlus, et 06.09.
28. a taotlust saab käsitleda korduva taotlusena

§ 55

lg 3 mõttes, kuna määruskaebuse esitaja oli esitanud sama taotluse haldusasjas nr 3-15-

2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 06.09.
3. a avaldust ekslikult tõlgendanud uue riigi õigusabi taotlusena.

§ 2

lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega tuleb ka antud juhul määruskaebuse esitaja avaldusi tõlgendada tulenevalt uurimispõhimõttest, võttes lähtepunktiks tema tegeliku tahte. Määruskaebuse esitaja on käesolevas haldusasjas esitanud esmalt riigi õigusabi taotluse kaebuse esitamiseks ning seejärel riigi õigusabi taotlused halduskohtu nende määruste vaidlustamiseks, millega nii kaebuse esitamisel riigi õigusabi

1. 3 3 andmisest kui ka seejärel määruskaebuse esitamisel riigi õigusabi andmisest keelduti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse esitamisel taotletud riigi õigusabi andmisest keeldumisega on hõlmatud määruskaebuse esitaja kõik vastavas haldusasjas tehtavad menetlustoimingud, mistõttu puudub määruskaebuse esitajal, kelle esmane taotlus on rahuldamata jäetud, alus eraldiseisvalt riigi õigusabi taotlemiseks halduskohtu poolt haldusasjas tehtud iga määruse vaidlustamiseks. Kui määruskaebuse esitaja on sellise taotluse esitanud, tuleb seda ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebusena. Eeltoodust tulenevalt eksis halduskohus käesolevas asjas 17.08.
2. a, 30.08.
3. a ja 06.09.
4. a riigi õigusabi taotluste tõlgendamisel. Määruskaebuse esitaja tegelikuks tahteks ei olnud niivõrd riigi õigusabi saamine kuivõrd halduskohtu määruse vaidlustamine, millega talle käesolevas haldusasjas riigi õigusabi ei antud. Seega tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelviidatud taotlusi määruskaebustena.

§ 210

lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tartu Halduskohtu 11.09.

1. a määrus tühistada ning 06.09.
2. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.09.
3. a määruse peale menetlusse võtta. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse 06.09.
4. a määruskaebuse menetlemiseks. Kuivõrd käesoleva haldusasja raames tuleb määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks leida vastus küsimusele, kas tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, siis kujunenud menetlusliku olukorra tõttu on ringkonnakohtu hinnangul võimalik kontrollida riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust 03.09.
5. a määruse raames.
6. Halduskohus on 03.09.
7. a määruses põhjendanud, mis tingis määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Määruskaebuse esitajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea tulenevalt

§ 203lg-st 2 ja § 201 lg-st 4 vajalikuks neid korrata.

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus 15.09.

1. a määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 11.09.
2. a määruse ning jätab 06.09.
3. a määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.
4. a määruse muutmata.
5. Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/