) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
429 lg 1). Hageja lepinguline esindaja esitas 04.01.2016 avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise avalduse vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Menetluskulude jaotus
kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (
lg 1) ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (
Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (
Hageja kinnitab, et menetluskulud puuduvad. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud kostja kanda. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.