KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-1085

§ 635lg 1 ja § 82 lg 5).

Kostja

1. a majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 20.12.2011
2. a majandusaasta kohta valminud ja esitamiskõlbuliku aruande koostamist ja esitamist kostjale hageja ei ole tõendanud. Kuna põhinõue on alusetu, siis on ka viivisenõue alusetu. Lisaks on viivisenõue põhjendamatult suur. Hageja on lepingu üles öelnud 13.12.2011, kostja
3. majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 20.12.2011, seega ei saa hageja olla viinud lõpuni lepingus kokkulepituid töid ning esitanud äriregistrile
4. a majandusaasta aruannet. MAAKOHTU LAHEND
5. Viru Maakohus rahuldas
6. aprilli 2013 otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis OÜ-lt Tudulinna Süsi OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks põhivõla 2 821,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise kuni 19.03.2013 2 821,20 eurot ning alates 20.03.2013 viivise 0,5% päevas tähtaegselt tasumata põhivõlalt (2 821,20 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni OÜ Tudulinna Süsi poolt. Kohus leidis, et raamatupidamisaruannete, bilansi ja muude raamatupidamisaruannete üleandmine kostjale nähtub poolte kirjavahetusest,
7. a ja
8. a majandusaasta varukoopiast,
9. a majandusaasta päevaraamatust,
10. a majandusaasta päevaraamatust, majandusaasta aruandest ja võrdlusest. Päevaraamatutest nähtub ka kannete arv (
11. aastal ja 3
12. aastal kokku 2 192 kannet). Kuna hageja on töö teinud ja kostjale üle andnud, on tema tasu nõue

§ 637

lg 4 alusel muutunud sissenõutavaks.

§ 639

lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus leidis, et 06.06.2011 hinnapakkumist võib käsitleda töö eelarvena. Kannete arvu osas tuleb eelarvet käsitleda mittesiduvana, kuna raamatupidamise korrastamisel tagantjärele saab täpne kannete arv selguda alles töö käigus. Hinnapakkumises on kostja osas planeeritavaks kannete arvuks märgitud 317,5 kannet hinnaga 0,5 eurot kanne. Tegelikkuses on vastavalt päevaraamatule kannete arv

1. a ja
2. a kokku 2 192 kannet. Kostja ei ole tegelikku kannete arvu vaidlustanud. Kohus nõustus hageja selgitusega, et raamatupidamise spetsiifikast tulenevalt hinnapakkumises pakutud kannete arv võib erineda tegelikult teostatud kannete arvust kostja poolt esitatud ebapiisavate algdokumentide tõttu ja tegelik kannete arv selgubki töö lõpetamisel, kui on tutvutud kõigi raamatupidamise dokumentide ja vajalike andmetega. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kostja ei ole enne hagi kohtusse esitamist hagejale pretensioone lepingu täitmise kohta esitanud. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hagejale on kostja eest tasu maksnud IMB Puidutoodete AS. Viru Maakohtu menetluses oli OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo hagi IMB Puidutoodete AS vastu (tsiviilasi nr 2-12-2633), mille Viru Maakohus 22.10.2012 tagaseljaotsusega rahuldas. Tagaseljaotsuse resolutsiooni järgi mõisteti välja IMB Puidutoodete AS-ilt OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks võlgnevus summas 501,30 eurot (sh põhinõue summas 37,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 18.01.2012 summas 463,50 eurot), viivis 0,5% päevas põhinõudelt (37,80 eurot) alates 18.01.2012 kuni 22.10.2012 ning viivis 0,5% päevas põhinõudelt (37,80 eurot) alates 23.10.2012 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks sellele on Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu menetluses olnud tsiviilasi nr 2-12-1091, OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo hagi OÜ Teenus vastu rahalise kohustuse täitmiseks. Nimetatud kohtuvaidluses olid asjaolud ning kostja vastuväited sarnased. Viru Maakohtu 13.04.2012 kohtuotsusega hagi rahuldati. OÜ-lt Teenus mõisteti välja 1 235,25 eurot ning alates 09.01.2012 viivis põhinõudelt 0,5% päevas. Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2012 kohtuotsusega täpsustati Viru Maakohtu otsuse resolutsiooni põhinõude suuruse osas (1 098 eurot), millelt arvestatakse lisanduvat viivist. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja on jätnud tasu arvestuse põhimõtted selgitamata ja tõendamata, mistõttu arve on arusaamatu ja tõendamata. Tasu maksmise alused ja arvestus tuleneb selgelt poolte vahel sõlmitud lepingust, hinnapakkumisest ja kokkuleppest. 27.06.2011 sõlmitud lepingu p-s 5.3 leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab raamatupidajale tasu maksmisega, siis on raamatupidajal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sama lepingu p 3.4 kohaselt pidi tellija tasuma raamatupidaja poolt esitatud arve 7 päeva jooksul alates arve kuupäevast ülekandega raamatupidaja (hageja) arveldusarvele. Raamatupidaja on esitanud tellijale arve 13.12.2011 summa 2 821,20 euro tasumiseks. Arvel on tasumise tähtajana märgitud 14.12.
3. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni ning edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud, kuna kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud. Kohus mõistis kostjalt välja viivise seisuga 29.03.2013 põhinõude suurusega võrdses summas 2 821,20 eurot ja edasi alates 20.03.2013 0,5% päevas põhinõudelt (2 821,20 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni. Viivis põhivõla ulatuses pole ebamõistlikult suur ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhjendaksid viivise vähendamist. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid poolte menetluskulud täielikult kostja kanda. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. OÜ Tudulinna Süsi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
5. aprilli 2013 otsuse ja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud põhjendamatult rahuldamata apellandi 04.04.2012 taotlused tunnistaja Kaidi Salujõe ülekuulamiseks ja Madis Nõmmiku vande all ülekuulamiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude alusel on kohus järeldanud, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on OÜ-le Tudulinna Süsi koostanud ja üle andnud kogu
6. a raamatupidamise. OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ei ole OÜ-le Tudulinna Süsi osutanud lepingus ja hinnakokkuleppes kokkulepitud teenust. Hagiavaldusele lisatud e-kirjad ei tõenda nõuetekohase teenuse osutamist. M. Nõmmik oleks saanud anda ütlusi, millised sisulised puudused esinesid OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo töös ning kui asjatundlik M. Ilves teenuse osutamisel oli. Kuivõrd K. Salujõe oli lepingu kontaktisikuks OÜ Tudulinna Süsi poolt ning viibis lisaks korduvalt OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kontoris, oleks olnud tema ütluste alusel võimalik välja selgitada, kas ja mis osas OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo apellandile lepingu aluseks olevat teenust osutas. K. Salujõe ja M. Nõmmiku ütlustega oleks apellant saanud tõendada, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ei ole OÜ-le Tudulinna Süsi nõuetekohast teenust osutanud; 2) on maakohus jätnud põhjendamatult analüüsimata väite, et arve nr 1022 ei vasta lepingu punktidele 3.2 ja 3.3 ning jääb arusaamatuks, kuidas on kujunenud kuu püsitasu maksumus. Vastavalt lepingu lisas 1 toodud hinnapakkumisele oli kuu püsitasu 45 eurot ning 12 kuu püsitasu maksumuseks vastavalt 540 eurot. Lepingu p 3.3 kohaselt oli OÜ-l Teguri Raamatupidamisbüroo võimalik esitada teenuse osutamisel arve üks kord kuus hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu
7. kuupäevaks. Kuivõrd lepingu kehtivuse ajal on esitanud üksainus arve nr 1022, ei ole OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo osutanud kahekümne ühe kuu vältel raamatupidamisteenust, mis annaks viimasele aluse nõuda kuutasusid kokku summas 945 eurot. Apellant märgib, et 27.06.2011 sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise leping on sõlmitud
8. a raamatupidamise koostamise kohta, 05.09.2011 sõlmitud kokkuleppe p 2 kohaselt leppisid pooled kokku tellija raamatupidamise korraldamisega jätkamises 01.01.2011 31.07.
9. Eelnevast tulenevalt saaks põhjendatud olla nõue 19 kuul osutatud teenuse eest. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on nõue 21 kuu eest kujunenud ja tõendatud. Arusaamatuks jääb, millega seoses on arvel nr 1022 põhjendatud „Lisa sõidud, päringud, lisatunnid” eest 200 euro tasumine. Kohtuotsuse p-s 14 sisalduvat viidet lepingule, hinnapakkumisele ja kokkuleppele ei saa pidada TsMS § 442 lg 8 alusel piisavaks, kuivõrd raamatupidamisteenuse osutamise lepingu p 3.2 sätestab üheselt, et raamatupidaja näitab väljastatud arvel ära teenuse hulka kuuluvad ja arve perioodil teostatud tegevused, nende koguse ja tasumisele kuuluva tasu. OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ei ole tõendanud arvel nr 1022 kannete arvu 2192 kujunemist. Maakohus on jätnud põhjendamata, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes leiab kohus, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo võis lepingu alusel nõuda tasu suuremas mahus kui lepingus märgitud. Maakohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole tegeliku kannete arvu vaidlustanud. Samas on apellant 04.04.2012 vastuses märkinud, et ei nõustu kannete arvuga ning vaidlustab selle; 3) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata OÜ Tudulinna Süsi taotluse viivise vähendamiseks ning ebaõigesti jätnud põhjendamata, miks kohus ei nõustu vastavate OÜ Tudulinna Süsi seisukohtadega ebamõistliku viivisemäära ja põhinõuet ületava viivise väljamõistmise osas. Maakohus on põgusalt hinnanud üksnes seda, kas kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutav viivise summa on mõistlik, jättes analüüsimata aga selle, kas viivisemäär on 5 proportsionaalne. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole viivis põhivõla ulatuses ebamõistlikult suur. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-87-10 punktis 12 sedastanud: „Viivist maksma kohustatud isik võib

§ 113

lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist

§ 162järgi.

Kohtud on ekslikult leidnud, et kuna väljamõistetav viivis ei ületa põhivõlga (leppetrahvi), peab kostja põhjendama viivise ebamõistlikkust”. Seega on maakohus ekslikult leidnud, et OÜ Tudulinna Süsi peaks tooma esile asjaolusid, mis põhjendaksid viivise vähendamist. Lisaks ei ole maakohus arvestanud sellega, et mõistes välja viivise kuni põhikohustuse täitmiseni OÜ Tudulinna Süsi poolt, siis juba apellatsioonkaebuse koostamise hetkeks ületab kogu väljamõistetud viivis põhinõuet. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-66-05 p-s 18 märkinud järgmist: „Samuti on kolleegium arvamusel, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.“ Seega oleks OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo pidanud tõendama, miks ja millega on põhinõude ulatuses viivisenõue põhjendatud; 4) on maakohus andnud hinnangu üksnes sellele, kas hinnakokkulepe oli pooltele siduv või mittesiduv

§ 639

lg 1 tähenduses, jättes kohaldamata

§ 639lg 2.

Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et kuivõrd eelarve ületamine on olnud oluline, ettenähtav ning OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo pole sellest töövõtjana tellijat OÜ Tudulinna Süsi teavitanud, puudub OÜ-l Teguri Raamatupidamisbüroo õigus eelarvet ületava summa tasumist nõuda. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 639

lg 2.

§ 639

lg-s 1 sätestatud tõlgendusreegli kohaselt on töövõtja poolt koostatud eelarve reeglina siduv. Eelarve mittesidusust peab tõendama töövõtja, kahtluse korral eeldatakse seaduse kohaselt siduvust. Lepingu lisaks 1 olevat hinnapakkumist tuleb käsitleda siduvana

§ 639

lg 1 alusel, kuivõrd hinnapakkumises on fikseeritud konkreetne kandetasu maksumus kui lõplik summa.

§ 639

lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha ning sellisel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on ületanud kannete osas eelarvet pea seitse korda. OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on ise eksinud töömahu kalkuleerimisega ning asjaolu, et teenuse tegelik maht võib erineda, pidi olema OÜ-le Teguri Raamatupidamisbüroo ettenähtav. Käesoleval juhul ei ole OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo aga OÜ-d Tudulinna Süsi eelarve olulisest ületamisest teavitanud (

§ 639

lg 2), mistõttu ei saa OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo nõuda OÜ-lt Tudulinna Süsi eelarvet ületava tasu maksmist. OÜ-le Tudulinna Süsi ei ole jäetud võimalust eelarve kallinemise tõttu tellitud tööst loobuda ega teenuse olulise kallinemisega kuidagi eelnevalt arvestada. Eelarve oluline ületamine kannete osas sai OÜ-le Tudulinna Süsi teatavaks alles arve nr 1022 esitamisega. Kuivõrd OÜ Tudulinna Süsi ei ole OÜ-lt Teguri Raamatupidamisbüroo lepingu esemeks olevat teenust saanud, ei saa tegemist olla ka OÜ Tudulinna Süsi poolt alusetu rikastumisega

§ 1028lg 1 alusel.

Seega ei ole OÜ-l Teguri Raamatupidamisbüroo

§ 639

lg 2 alusel õigust nõuda OÜ-lt Tudulinna Süsi eelarvet ületava summa tasumist (1096 158,75 = 937,25 eurot, lisandub käibemaks).

1. OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. aprilli 2013 otsuse muutmata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, sest asjas on piisavalt teisi, sh dokumentaalseid, tõendeid, millest lähtuvalt on võimalik asi lahendada. Apellant ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks, et raamatupidamisteenust ei osutatud või seda osutati lepingutingimustele mittevastavalt; 2) on maakohus õigesti leidnud, et vastustaja on töö üle andnud, apellant on selle vastu võtnud, 6 ei ole pretensioone esitanud ja seega on vastustaja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Majandusaasta aruanne on raamatupidamisteenuse osutamise lõpptulem ehk kui ta võtab majandusaasta aruande vastu, on ta vastu võtnud kogu teenuse osutamise käigus tehtud töö. Maakohus on õigesti leidnud, et vastustaja on tõendanud kogu tema tehtud tööd ja selle mahtu. Täiesti arusaamatud on apellandi paljasõnalised vastuväited, et kogu korrastatud raamatupidamine ei väljendagi vastustaja tööd. Püsivalt majandustegevuses tegutseva apellandi poolt on kohatu ja õiguslikult põhjendamatu hakata esitama üldsõnalisi vastuväiteid töö mittenõuetekohasuse üle pärast

§-s 643 ja 644 sätestatud kohustuste ja tähtaegade mittetäitmist. Isegi kui apellant peaks suutma praegusel juhul tõendada vastustaja poolse lepingurikkumise, on ilmne, et apellant on kaotanud õiguse puudustele tugineda; 3) on maakohus põhjendanud, miks ta nõustub vastustaja tasunõude kujunemisega. Asjas ei ole vaidlust, et arve nr 1022 on koondarve kogu tehtud töö eest. Lepingu p 3.

1. kohaselt ongi kokku lepitud, et tasu makstakse arve alusel, milles on märgitud tegevused ja tasu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja koostas raamatupidamise aruande
2. a ja
3. a kohta, sh enamuse kuude osas tagantjärele. Kui raamatupidamisteenuse osutaja pidi mõne kuuga tegema eelnevate paljude kuude töö, siis ei ole mõistlik, et nt ühe kuu eriti intensiivse tööga tehtud paljude eelnevate kuude tegemata töö eest makstakse ühe kuu püsitasu. Arvestuse aluseks oli erinevate kuude raamatupidamise korrastamine, lähtudes kannete arvust. Poolte vahel oli selline arvestus kokku lepitud, apellant ei ole sellist tasu arvestuse korda vaidlustanud ja seda on sama lepingu alusel tunnustanud ka kohtud erinevates asjades. Arvel nr 1022 märgitud kulutused (sõidud, päringud jms) on põhjendatud, kuna poolte vahel oli kokku lepitud vajalike transpordi- jm kulude hüvitamises vastustajale; 4) ei ole asjakohane väide, et kohus ei ole arvestanud kannete arvu kujunemist. Samuti ei ole asjakohased apellandi viited

§ 639lg-le 1 seonduvalt eelarve sidususega.

Apellant ei ole esitanud tõendeid, et kandeid oli teistsugune arv. Kohtu järeldus on loogiline ja tuleneb vastustaja poolt esitatud andmetest töö mahu kohta, millest tulenevalt saab teha järelduse ka töö maksumuse kohta. Mõistlik ja seadusele vastav on ka kohtu järeldus, et algse raamatupidamise korraldamatuse tõttu puudus vastustajal ülevaade kannete tegelikust arvust ja seda ei olnudki võimalik algselt tegelikult teada. Töö tegelik ja konkreetne maht selgus raamatupidamisdokumentide saamisel apellandi käest. Poolte vahel oli kokku lepitud kuu- ja kandetasus, mitte nende summaarses piirmääras. Apellandi poolt viidatud leping sõlmiti 27.06.2011, kuid juba kaks kuud hiljem 05.09.2011 sõlmiti uus kokkulepe, kus lähtuti sõnaselgelt samast tasu kujunemise valemist ja juba alates 31.07.

1. Seetõttu ongi loogiline ja mõistlik, et mingis tasu või kannete piirmääras ei ole kokku lepitud ja selles ei saanudki mõistlikult kokku leppida; 5) on viivisenõue põhjendatud. Kohtu poolt ühekordse summana väljamõistetud viivis ei ületa põhinõude summat. Apellant on viivisemääraga 0,5% päevas ise nõustunud, allkirjastades lepingu p 5.3; 6) on maakohtu märgitud hagihind ekslik. Viidatud kohtulahendis on lähtutud ainult põhinõudest, kuigi vastavalt TsMS §-le 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega moodustab hagihinna põhivõlg, ühekordse summana väljamõistetud viivis ja perioodilise maksena väljamõistetud viivis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. aprilli 2013 otsus muutmata. 7 Kuna Viru Maakohtu
4. aprilli 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
5. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata apellandi 04.04.2012 taotluse tunnistaja Kaidi Salujõe ülekuulamiseks ja juhatuse liikme Madis Nõmmiku vande all ülekuulamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja taotluse tunnistaja K. Salujõe ülekuulamiseks ja juhatuse liikme M. Nõmmiku vande all ülekuulamist 04.04.2012 (I kd tl 59-60). Taotluse kohaselt soovis kostja tõendada tunnistaja K. Salujõe ütlustega, milline oli teenuse osutamine hageja poolt tegelikult ja kes tegelikult hageja eest töö ära tegi. Kostja juhatuse liikme M. Nõmmiku vande all ülekuulamisega soovis kostja tõendada, millised sisulised puudused esinesid hageja töös ning milliseid elementaarseid asjaolusid raamatupidamises pidi M. Nõmmik hagejale viimase poolt teenuse osutamise käigus selgitama. Seega soovis kostja tõendada K. Salujõe ütlustega ja M. Nõmmiku vande all antud seletusega, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ei ole OÜ-le Tudulinna Süsi nõuetekohast teenust osutanud. Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata protokollilise määrusega
6. märtsi 2013 kohtuistungil (II kd lk 58) põhjendusega, et asjas on piisavalt kirjalikke tõendeid, et asja lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata põhjendatult. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kuna asjas oli lepingu täitmise kohta esitatud piisavalt dokumentaalseid tõendeid, siis ei olnud kostja poolt esitatud põhjendustel tunnistajate ülekuulamine vajalik. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust mh siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.
7. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja taganes lepingust 13.12.
8. Lepingust taganemise tagajärjed on sätestatud

§ 189

lg-s 1, mille kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ja saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 189

lg 2 p 1 järgi tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Lähtudes

§ 189

lg 2 p-st 1 on hageja esitanud kostjale arve nr 1022 summas 2 821,20 eurot (I kd tl 29-30). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult kostjalt välja mõistnud põhivõlana arve nr 1022 järgi summas 2 821,20 eurot. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 järgib ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi ja ei korda neid kõiki. Maakohus on põhinõude väljamõistmist piisavalt põhjendanud ning vastanud ka kostja vastuväidetele. Kostja sõlmis hagejaga lepingu

1. aasta raamatupidamise koostamise kohta ajal, mil
2. aasta oli juba lõppenud ja vaja oli koostada ning esitada
3. aasta aruanne. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole teinud tööd arvel märgitud mahus, on paljasõnaline. Hageja on esitatud kohtule tehtud töö tõendamiseks
4. a ja
5. a majandusaasta varukoopiad,
6. a ja
7. a majandusaasta päevaraamatud (nähtub kannete arv), äriregistri ettevõtja portaalile esitatud majandusaasta aruande ja hageja tehtud töö võrdluse, e-kirjavahetuse poolte vahel (I kd tl 16-24; tl 96-198; II kd tl 4-28). Alusetu on apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, milliste tuvastatud asjaolude alusel on kohus järeldanud, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on OÜ-le Tudulinna Süsi koostanud ja üle andnud kogu
8. a raamatupidamise ning osutatud teenus oli kokku lepitud lepingus ja hinnakokkuleppes. Maakohus on vastavad põhjendused vaidlustatud kohtuotsuses esitanud, ringkonnakohus nõustub nendega ning ei korda neid. Kostja ei ole ka 8 esitanud hagejale enne hagi esitamist ühtegi pretensiooni selle kohta, et hageja ei oleks täitnud lepingut nõuetekohaselt kuni lepingust taganemiseni.
9. Apellandi väite kohaselt sõlmiti 27.06.2011 raamatupidamisteenuse osutamise leping
10. a raamatupidamise koostamise kohta, 05.09.2011 sõlmitud kokkuleppe p 2 kohaselt leppisid pooled kokku tellija raamatupidamise korraldamisega jätkamises 01.01.2011 - 31.07.2011, seega saaks olla põhjendatud püsitasu nõue 19 kuul osutatud teenuse eest, mitte aga 21 kuu eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja oli õigustatud küsima tasu 21 kuu eest (2010 – 12 kuud ja 2011 – 9 kuud), sest asja materjalidest nähtuvalt pikendas kostja ise lepingut ning hageja jätkas ka pärast 2011 septembrit teenuse osutamist. Apellandi väitel ei vasta vaidlusalune arve nr 1022 poolte vahel sõlmitud lepingu punktidele 3.2 ja 3.
11. Lepingu punkt 3.2 kohaselt „Tellija maksab Raamatupidajale Tasu vastavalt Raamatupidaja poolt esitatud arvetele. Raamatupidaja näitab väljastatud arvel ära Teenuse hulka kuuluvad ja arve perioodil teostatud tegevused, nende koguse ja tasumisele kuuluva Tasu.“ Lepingu punkt 3.
12. järgi „Raamatupidaja esitab Tellijale arve üks

§ 639

lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Nähtuvalt 27.06.2011 sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu punktist 3.1 oli hagejapoolne hinnapakkumine lepingu lisa, s.o pooled olid kokku leppinud töö eelarves. 05.09.2011 on sõlmitud kokkulepe raamatupidamisteenuse jätkamiseks (I kd tl 15), millega lepiti kokku raamatupidamise korraldamise jätkamisega perioodil 01.01.2011-31.07.2011 (s.o pikendati teenuse perioodi) ning samuti lepiti kokku ka kande tasus 0,5 eurot kande eest. Ringkonnakohus leiab, et 06. juuni 2011 hinnapakkumises märgitud kannete arvu ja tasu nende eest osas tuleb eelarvet käsitleda mittesiduvana, kuna raamatupidamise korrastamisel tagantjärele saab täpne kannete arv selguda alles töö käigus. Apellandi väite kohaselt tuleb asjas kohaldada kandetasu osas

§ 639

lg-t 2, mille järgi mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha; sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama; teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. 9 Ringkonnakohus leiab, et 05.09.2011 sõlmitud kokkuleppega raamatupidamisteenuse jätkamiseks muudeti 27.06.2011 lepinguga kokkulepitud eelarvet ja kehtestati kande tasuks 0,5 eurot, kuid ei lepitud kokku enam kannete arvus (raamatupidamisteenuse osutamise perioodi muudeti ja endine eelarve kannete arvu suhtes ei kehtinud enam) ega ka kogutasus. Lähtudes sellest, et eelarves oli märgitud kande tasu 0,5 eurot, kuid mitte kannete arvu ja nende eest makstavat tasu kokku, siis ei ole hageja ületanud eelarvet sellega, et arvel nr 1022 on kannete arv

1. Kannete eest tasu nõudest on lähtutud eelarvest, mille kohaselt oli kande tasuks 0,5 eurot. Vastavalt päevaraamatutele on kannete arv 2192 kannet 21 kuu kohta. Ebaõige on siinkohal apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud arvel nr 1022 kannete arvu 2192 kujunemist. Kannete arv nähtub
2. a majandusaasta päevaraamatust ja
3. a majandusaasta päevaraamatust ning kostjal oli võimalik neid kontrollida.
4. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse viivise vähendamiseks ning ükski vastupidine väide apellatsioonkaebuses ei anna alust asuda teisele seisukohale. 27.06.2011 sõlmitud lepingu p-s 5.3 leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab raamatupidajale tasu maksmisega, siis on raamatupidajal õigus nõuda tellijalt viivist 0,5% päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Maakohus mõistis hageja taotlusel kostjalt välja viivise seisuga 29.03.2013 põhinõude suurusega võrdses summas 2 821,20 eurot ja edasi alates 20.03.2013 0,5% päevas põhinõudelt (2 821,20 eurot) kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohtu seisukoha järgi viivis põhivõla ulatuses pole ebamõistlikult suur ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhjendaksid viivise vähendamist. Kostja seisukoha kohaselt ei ole viivisemäär proportsionaalne ning juba apellatsioonkaebuse koostamise hetkeks ületab kogu väljamõistetud viivis põhinõuet. Ringkonnakohus leiab, et kostja on ise hagejaga kehtivalt kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas ning õige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Kostjal on võimalik täita oma kohustus ja sellega välistada viivise kasv. Maakohus on välja mõistnud viivise põhivõla suuruses ning sellises suuruses viivis ei ole ebamõistlikult suur.
5. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebuses viidanud hagihinna täpsustamise vajadusele. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja seisukohad seoses hagihinnaga (vastuse p 3) on ebaõiged ning antud asjas puudub vajadus hagihinna täpsustamiseks. Siinkohal viitab ringkonnakohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-12 p-le 32, mille kohaselt „Kolleegium märgib rahalise põhinõude ja kõrvalnõuetega hagi hinna määramise kohta alates
6. juulist 2012 kohtupraktika ühtlustamiseks järgmist. Alates sellest ajast muutus TsMS § 133 ja nähti erinevalt varasemast ette, et hagi hinda arvestatakse nii põhi- kui ka kõrvalnõuetelt, kusjuures tulevasi kõrvalnõudeid võetakse arvesse hagi esitamisest arvates aasta ulatuses (TsMS § 133 lg 2). Samas tunnistati kehtetuks TsMS § 137 lg 4, mille järgi võeti otsuse vaidlustamisel kaebuse hinna määramisel apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes arvesse ka kõrvalnõuded. Kolleegiumi arvates kohaldub
7. juulist 2012 kehtetu TsMS § 137 lg 4 üksnes nende apellatsioon- ja kassatsioonkaebuste puhul, mis on esitatud enne nimetatud kuupäeva. Hiljem esitatud kaebuste puhul tuleb TsMS § 137 lg-st 1 juhindudes lähtuda asja hinnast maakohtus hagi esitamise ajal, st kõrvalnõudeid kaebuse hinda ei arvata. See kehtib sõltumata sellest, et alates
8. juulist 2012 on muutunud TsMS § 133, mis näeb ette kõrvalnõuete asja hinda arvamise. Nimetatud sättest tuleb lähtuda hagide puhul, mis on esitatud pärast
9. juulit 2012.“
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 10 jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson