Obsah (7)

§ 656§ 230§ 5§ 436§ 45§ 34§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2013.a, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 656lg 1 p-s 4 toodud olukorraga.

Hageja taotleb alternatiivselt esialgsele apellatsioonkaebusele asja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule; 2) on maakohus rikkunud

§ 656lg 1 p-i 5.

Kohtu motiveeringust pole selge, milles seisnes kostjapoolse teo õigusvastasus- kas selles, et ta väidetavalt kõrvaldas kassast osakapitali või selles, et kostja pole võtnud vastu nõutavat otsust seoses osakapitali vähendamisega.

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on Viru Maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on põhjalikult uurinud vaidluse asjaolusid ning teinud õige ja õiglase kohtuotsuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohus on põhjendamatult hagi rahuldanud. Ringkonnakohus saab asjas teha ise uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata.
3. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitatud kostja kui hageja endise juhatuse liikme vastu seoses kostja poolse äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Hageja heidab kostjale ette hageja kassas seisuga
4. juuni 2012 olema pidanud 2500 eurot hagejale üle andmata jätmist. Õiguslikult on hageja oma nõuet põhjendanud üksnes ÄS § 187 lg 1 ja 2 ning VÕS § 127 lg 1 sätetega. Viru Maakohus leidis otsuses, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-test 1 ja 2 ning ÄS § 176 ja § 198 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning tekitas sellega osaühingule varalise kahju. Maakohus on viidanud ÄS § 187 lg-le 2, mille kohaselt eeldatakse juhatuse liikme vastutust, kui ta ei esita selgeid väiteid vastutusest vabastamiseks. Maakohus on mh hagi rahuldanud lepinguvälise kahju tekitamist reguleerivate sätete (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7) alusel. Maakohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-05 p 18 ja nr 3-2-1-18-08 p 12).
5. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses ega edasises menetluses esitanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse nõuda kostjalt seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju hüvitamist hageja kasuks. Samuti ei ole hageja oma võimalikku nõuet millegagi tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et ÄS § 187 lg 2 järgi pidi hageja tõendama, et talle on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja, et just need rikkumised põhjustasid osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb 4 juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormis VÕS § 103 lg 1 järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 p 22 ja 3-2-1-91-11 p 22). Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tõendama lisaks sellele, et talle on tekitatud kahju, ka kostja rikkumised ning põhjusliku seose kostja rikkumiste ja kahju vahel. Kuna hageja nimetatud asjaolusid ei ole tõendanud, siis ei pidanud ka kostja esitama tõendeid vastutusest vabanemiseks. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et ÄS § 187 lg 2 saab tulla kohaldamisele juhul, kui on tuvastatud hoolsuskohustuse rikkumine. ÄS § 187 lg 2 näeb ette ümberpööratud tõendamiskoormise juhatuse liikme vastutuse osas, kuid ei välista hagejapoolset üldist tõendamiskoormist rikkumise tõendamisel tulenevalt

§ 230lg-st 1.

1. Seega ei saa nõustuda maakohtu järeldustega, et kostja on rikkunud ÄS § 187 lg-st 1 tulenevalt hoolsuskohustust, kuna käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud hoolsuskohustuse rikkumist ÄS § 187 lg 1 mõttes. Riigikohus on lahendis 3-2-1-30-07 rõhutanud, et hageja, kes põhjendab kahju hüvitamise nõuet seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega, peab tõendama selle rikkumise toimumist. Hageja on tuginenud hagiavalduses (tl 1) kostja müügilepingust tulenevale kohustusele, mille kohaselt on osaühingu kassas 2500 eurot. Samas rõhutab hageja oma 26.11.2012 menetlusdokumendis (tl 49), et hageja ei ole kostjaga mingeid tehinguid teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole osa müügilepingust tekkinud kostjale kohustusi osaühingu ees, mistõttu ei ole hagejal võimalik hoolsuskohustust ja selle rikkumist sisustada füüsiliste isikute vahelise müügilepingu tingimusega.
2. Asjakohane on kostja vastuväide, et pole tuvastatud, et osaühingu kassas mingil hetkel müügilepingus viidatud 2500 eurot üldse oli. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja vastuväited müügilepingu punkti 1.5.4 osas on vastuolulised. Kostja vastuväited, mille kohaselt ei mõistnud ta täpselt punkti 1.5.4 tähendust ning mille kohaselt lisati nimetatud punkt hiljem, ei ole üksteist välistavad. Ringkonnakohtu arvates viitab asjaolule, et kostja müügilepingu teksti ei mõistnud, ka asjaolu, et kostja võõrandas osaühingu osa 300 euro eest. Ei ole eluliselt usutav, et isik võõrandaks osaühingu osa 300 euro eest, kui osaühingu kassas on 2500 eurot ja osaühingul ei ole sama lepingu järgi täitmata kohustusi (vt müügilepingu punkt 1.5.3). Hageja ei ole peale kostja poolt müügilepingus avaldatu viidanud, milles seisnes kostjapoolne ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustuse täitmata jätmine. Tulenevalt asjaolust, et hoolsuskohustuse rikkumine pole tõendatud, ei ole asjakohane ka viide ÄS § 187 lg-le 2, mille kohaselt juhatuse liikme vastutust eeldatakse. 11.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 436

lg 3 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Hageja ei ole hagi alusena tuginenud kostjapoolsetele rikkumistele hageja juhatuse liikmena seoses osaühingu vara vähenemisega alla poole osakapitalist (ÄS § 176 p-de 1, 11, 2 ning 3 rikkumine) või OÜ Remirok osaniku poolt osakapitali vähendamisele alla seadusega lubatud määra. Maakohus ei ole menetluse käigus pooltega selliseid kostjapoolseid võimalikke rikkumisi arutanud. Seega on maakohus hakanud ise sisustama kostjapoolset võimalikku hoolsuskohustuse rikkumist, mis ei ole kooskõlas

§ 5lg-s 1 ja § 436 lg-s 3 sätestatuga.

Tuvastades kostjapoolse ÄS § 198 lg-st 1 tuleneva kohustuse rikkumise, mille kohaselt ei või osanikud oma otsusega osakapitali vähendada alla ÄS § 136 sätestatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud suuruse, on maakohus ka vääralt tõlgendanud viidatud õigusnormi. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ÄS § 198 reguleerib osakapitali vähendamise ulatust olukorras, kus osanikud on vastu võtnud osakapitali vähendamise otsuse ÄS § 197 sätestatud korras. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja OÜ Remirok osanikuna osakapitali 5 vähendamise otsust vastu võtnud, mistõttu ei saa kellelegi ka ette heita, et osakapitali on vähendatud alla seadusega lubatud suuruse.

1. Ringkonnakohus märgib veel, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja poolt 15.10.2012 esitatud menetlusdokumendis tehtud avalduse kohta, et poolte vahel sõlmitud müügileping on tühine eksimuse tõttu. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Tühistamisavaldus on kehtiv ka juhul, kui see on tehtud tsiviilasja raames menetlusdokumendina. Käesoleval juhul ei ole tühistamisavaldus tehtud müügilepingu poolele, mistõttu ei saa tühistamisavaldust lugeda kättetoimetatuks. Tsiviilasjas on menetlusosalisteks ühelt poolt OÜ Remirok ning teiselt poolt Vladimir Tkatšenko, müügileping on sõlmitud aga füüsiliste isikute Jan Botšmanovski ja Gleb Kanatnikovi ning Vladimir Tkatšenko vahel. Hageja seaduslikud esindajad langevad küll kokku füüsiliste isikutega, kellega müügileping sõlmiti, kuid tühistamisavaldus on esitatud tsiviilasja raames OÜ-le Remirok. Hageja on 26.11.2012 menetlusdokumendis (tl 49) viidanud, et hageja ei ole kostjaga mingeid tehinguid teinud, mistõttu tuleb hagejat ning füüsilisi isikuid Jan Botšmanovskit ja Gleb Kanatnikovi käsitleda eraldiseisvate isikutena OÜ-st Remirok.
2. Apellant tugineb apellatsioonkaebuses ka sellele, et maakohus jättis kostja menetluses tõlgita ja esindajata. Maakohtu
3. jaanuari 2013 protokolli kohaselt (lk 76-78) kõrvaldas kohus kohtuistungi käigus kostja esindaja Maie Nugise saalist

§ 45

p 2 alusel, kuna esindaja ei olnud võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema ja näitas ennast asjatundmatuna. Eelnevalt oli kohus leidnud, et Maie Nugis ei suuda piisavalt hästi tõlkida vene keelt ja kohtuistungi käigus kohtunik selgitas kostjale ise istungil räägitut vene keeles.

§ 34

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Tõlki ei pea kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamatult kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline jätab sellisel juhul kohtu nõudmise täitmata, ei takista see kohtul asja lahendamast. Kohtu etteheited esindaja Maie Nugisele vene keele oskuse puudulikkuse kohta ning kohtuniku vene keelsed selgitused kostjale annavad tunnistust sellest, et kostja ei valda eesti keelt piisavalt, et kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluses. Kostja on ka maakohtu menetluses ise avaldanud, et ta ei valda eesti keelt (lk 73). Sellisel juhul ei saanud ka kostja avaldus, et ta soovib kaitsta ise oma õigusi, olla kohtule siduv, sest selline avaldus võis olla mõjutatud kohtuniku eelnevast selgitusest, et uue esindaja leidmiseks tuleb istung edasi lükata, kuid see võib tuua kaasa rohkem kulutusi. Milliste kulutuste suurenemist kohus silmas pidas, kohtuistungi protokollist ei nähtu. Jätkates esindaja taandamise järgselt kohtuistungit ilma tõlgita eesti keeles, peab kohus olema veendunud, et protsessiosaline valdab keelt sellisel tasemel, et ta on võimeline ilma tõlgi abita istungil osalema. Käesoleval juhul maakohtul alus selliseks veendumuseks puudus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus menetlusosaline ei valda piisavalt eesti keelt, tuleb kohtul endal kaasata menetlusse tõlk või kohustada menetlusosalist leidma endale kohtu määratud tähtajaks tõlk või eesti keelt oskav esindaja. Maakohus on rikkunud asja menetlemisel

§ 34lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Samas leiab ringkonnakohus, et kostja on saanud apellatsioonimenetluses kasutada eesti keelt oskava esindaja õigusabi ning maakohtu poolne minetus ei takista ringkonnakohtul uue otsuse tegemist ja asja ei ole vaja saata tagasi uueks arutamiseks maakohtule. 6 14. Tuginedes

173 lg-le 3 muudab kohus menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kai Kullerkupp Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7