Obsah (5)

§ 657§ 436§ 651§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2013.a Tartu Tsiviilasja number 2-08-5985 Tsiv

§ 657lg 1 p 21 alusel muudab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus muudab sellele vastavalt menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Hagi on esitatud korteriühistu Tuuslari 14 poolt Tuuslari 14 asuva mitteeluruumi nr M1 omaniku vastu KÜS § 51 alusel. Hagiavalduse kohaselt tekkis võlgnevus perioodil 2002.a kuni
2. aasta lõpuni. Maakohus kohaldas hageja nõude osas aegumist, asudes seisukohale, et aegunuks tuleb lugeda hageja nõuded osas, milles need on tekkinud enne 18.02.2005.a (s.o enam kui 3 aastat enne hagiga kohtusse pöördumist). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus aegumise kohaldamisel materiaalõiguse ega menetlusõiguse norme rikkunud. Aegumise vastuväitele on kostja tuginenud oma 15.06.2009.a menetlusdokumendis, mistõttu maakohtul tuli hageja nõuete aegumise võimalikku ulatust hinnata. Asjaolu, et maakohus pidas põhjendatuks kohaldada aegumist suuremas ulatuses, kui kostja oma avalduses oli sõnaselgelt taotlenud, ei anna iseenesest alust seisukohaks, nagu oleks maakohus kohaldanud aegumist ebaõigesti.

§ 436

lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt on õigusnormide tõlgendamine tsiviilasja lahendamisel kohtu pädevuses ja kohus ei ole seejuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kuna apellant on apellatsioonkaebuses sõnaselgelt märkinud, et ei vaidlusta aegumise kohaldamise ulatust, siis ei pea ringkonnakohus

§ 651lg 1 alusel vajalikuks aegumise kohaldamise õigsust täiendavalt kontrollida.

10. Asja materjalidest (kinnistusregistriosa väljavõte – t I kd lk 7) nähtuvalt on apellant OÜ Gelena Grupp KÜ Tuuslari 14 asuva mitteeluruumi nr M1 omanik alates 29.10.2007.a (s.o alates kinnistusraamatusse 18.10.2007.a asjaõiguskokkuleppe alusel kande tegemisest). Seega on vaidlusalune võlgnevus tekkinud põhilises osas ajal, mil mitteeluruum kuulus teistele isikutele. Kinnistusregistriosa väljavõttest nähtuvalt oli ajavahemikul 01.08.2005.a kuni 21.03.2008.a mitteeluruumi omanikuks Ljudmila Grigorjeva ning alates 21.03.2007.a kuni 29.10.2007.a OÜ Rest Agent. Korteriühistu õigus esitada võlgnevuste nõuded oma varasema(

1. te)liikme(
2. te)õigusjärglase vastu tuleneb Korteriühistuseaduse §-dest 51 ja 7. Apellatsioonkaebuses möönab apellant, et kuigi ta peab temalt võõraste võlgnevuste väljamõistmist ebaõiglaseks, on tegemist kehtivate õigusaktide kohaldamisega ja apellandil puudub alus sellele vastu vaielda. 11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2 476,46 eurot (38 749,74 krooni) ajavahemiku eest 18.02.2005.a kuni 01.12.2007.a. Kuigi esimese astme kohtu menetluses oli vaidlus ka selles osas, kas ja missuguses ulatuses olid kostja õiguseellased, s.o iseseisva nõudeta kolmandad isikud – L. Grigorjeva ja OÜ Rest Agent – mitteeluruumi kostjale (apellandile) võõrandamise ajaks oma võlgnevused KÜ Tuuslari 14 ees kustutanud, ei ole apellatsioonimenetluses enam sellekohastele väidetele ega asjaoludele tuginetud. Apellant ei vaidlusta võlgnevust summas 1994,03 eurot. 5 12. Hageja nõude kujunemine on jälgitav toimikus I kd lk 9 olevalt koondtabelilt, millelt nähtub korteriühistu poolt teostatud Tuuslari 14 asuva kaupluse (mitteeluruumi) majandamiskulude arvestus. Lähtudes Viru Maakohtu 14.05.2012.a otsusega kohaldatud aegumisest tuleb arvesse võtta üksnes pärast 18. veebruari 2005.a koostatud arveid. Koondtabeli kohaselt on sellesse perioodi jäävaid arveid koostatud ajavahemikus 30.07.2005.a kuni 31.12.2007.a (tabeli read 10-36). Perioodi eest 18.02.2005.a kuni 31.12.2007.a oli hageja nõude suuruseks 38 749,74 krooni ehk 2476,46 eurot (vrd ka tabel t I kd lk 9), mis ei ole käesolevas menetlusstaadiumis enam vaidluse all. 13. Apellant tugineb asjaolule, et perioodi november – detsember 2007.a eest on apellant (kostja) vastustajale (hagejale) tasunud 482,43 eurot (7548,46 krooni). Sellesisulised väited esitas kostja ka maakohtu menetluses. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et maakohus on oma otsuse põhjendustes jätnud andmata hinnangu apellandi (kostja) poolt esitatud tõenditele ja väidetele selle kohta, et kostja oli võlgnevuse osaliselt tasunud. Nimetatud rikkumise peab ringkonnakohus võimalikuks kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning see ei tingi asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 14. Koos 06.03.2008.a hagile esitatud vastusega (t I kd lk 30-41) esitas kostja ärakirja 18.01.2008.a maksekorraldusest (t lk 33), millest nähtuvalt on OÜ Gelena Grupp tasunud KÜ-le Tuuslari 14 samal kuupäeval 5 398,46 krooni. Maksekorralduse selgitusena on märgitud: „Arved 250711, 250712“. Toimikust nähtuvalt kuulus arve nr 250711 alusel tasumisele 3615,06 krooni ja arve nr 250712 alusel kuulus tasumisele 3933,40 krooni – seega kokku 7548,46 krooni. Kuna 18.01.2008.a maksekorralduse järgi tasus kostja hagejale nimetatud arvete katteks 5 398,46 krooni, jäi tasuda veel 2150 krooni. Täiendavaid tõendeid arvete nr 250711 ja 250712 tasumise kohta ei ole kostja esitanud. 15. Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et apellant maksis vastustajale 18.01.2008.a kokku 5398,10 krooni ehk 345 eurot (ringkonnakohus loeb õigeks apellandi poolt tasutud summaks 5398,46 krooni, mis nähtub maksekorralduselt). Vastustaja arvates ei kata need summad 2007.a novembri ja detsembrikuu võlgnevusi, vaid need kulusid jooksvate maksete katteks. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga ja leiab, et põhjendatud on lugeda apellandi poolt 18.01.2008.a tasutud summa arvete nr 250711 ja 250712 katteks. Korteriühistu ja selle liikme vaheline õigussuhe kujutab endast kestvusvõlasuhet ning igakuiselt tasumisele kuuluvad majandamiskulude summad on oma olemuselt korduvad kohustused. Kolleegiumi arvates kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 88, millega nähakse ette võlgnevuste kaetuks lugemise põhimõtted juhuks, kui võlgnikul on võlausaldaja ees mitmeid rahalisi kohustusi, kuid üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks ning tuleb selgeks teha, millised kohustused on täidetud ja millised mitte. VÕS § 88 lg 1 kohaselt on sellisel juhul üldjuhul kohustatud isikul (s.o kostjal) õigus määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Pooled ei ole tuginenud sellele, nagu oleksid nad kokku leppinud teistsugustes kostjapoolsete maksete tema kohustuste katteks arvestamise põhimõtetes, ega niisuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud. Seega puudus hagejal (vastustajal) õigus ühepoolselt määrata, et kostja poolt tehtud maksed arvestatakse jooksvate maksete katteks. 16. Ringkonnakohus leiab, et kostja OÜ Gelena Grupp on teostanud oma õigust määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on konkreetsetel kuupäevadel ja summades teostatud maksed üle antud, märkides 18.01.2008.a maksekorraldusse selgitusena „Arved 250711, 250712“. Kostja poolt tasutud 5 398,46 krooni saab seega lugeda nimetatud arvete katteks selliselt, et 6 arve nr 250711 on tasutud täies ulatuses (s.o summas 3615,06 krooni) ja arve nr 250712 on tasutud osaliselt, sellest on tasumata veel 2150 krooni ehk 137,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja võlgnevus hageja ees on 2131,46 eurot (s.o 2 476,46 eurot – 345 eurot). 17.

§ 173

lg 3 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust.

§ 163

kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohtu menetluses taotles hageja kostjalt 41 891,33 krooni ehk 2677,34 euro väljamõistmist. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi summas 2131,46 eurot, siis tuleb maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 80 % ulatuses kostja (apellandi) kanda ja 20 % ulatuses hageja (vastustaja) kanda. Iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud jäävad nende endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 7