Obsah (8)

§ 211§ 212§ 35§ 66§ 25§ 29§ 34§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 211

sätestab, et kui enne kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, siis kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele, alates kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni jõustumisest, kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut.

§ 212

lg 1 sätestab, et abikaasad võivad ühe aasta jooksul pärast kehtiva perekonnaseaduse jõustumist ühiselt teatada abieluvararegistri pidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, välja arvatud juhul, kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Tsiviilasja nr 2-11-20626 (tl 8-10) kohaselt algatati ühe aasta jooksul peale perekonnaseaduse jõustumist I.B. ja J.B. i poolt algatatud abielulahutuse menetlus, mille tõttu sai I.B. ja J.B. i registreeritud abielu ajal kehtida ainult abikaasade varaühisuse varasuhe.

§ 35

p 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kuna Viru Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-20626 jõustus 22.11.

1. a, siis lõppes abikaasade varaühisuse varasuhe 22.11.
2. a, millise aja seisuga tuleb kohtul määrata kindlaks I.B. ja J.B. i ühisvara koosseis. I.B. ja J.B. i vahel puudub vaidlus selles, et abikaasade ühisvara hulka kuulusid ühiste kohustustena Swedbank AS laen vastavalt laenulepingule nr 07-XXXX-EL (tl 33-34) ning Swedbank AS laen vastavalt laenulepingule nr 08-XXXX-EV (tl 35-36). Poolte vahel puudus vaidlus ka selles, et abikaasade ühisvara hulka kuulub korteriomand aadressil XXXX, Narva. Pooled vaidlevad korteriomandi turuväärtuse üle. I.B. väidab, et korteriomandi turuväärtuseks oli seisuga 27.07.
3. a AS Domus Kinnisvara eksperthinnangu alusel (tl 12- 5 31) 44 000 eurot. J.B. väidab, et korteriomandi turuväärtuseks oli 63 000 eurot (tl 83-84). J.B. taotles korteriomandi hindamist sõltumatu ja pädeva eksperdi poolt I.B. kulul. J.B. ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, mille poolest oli AS Domus Kinnisvara poolt teostatud korteriomandi hindamine ebapädev ja erapoolik, mille tõttu jättis kohus rahuldamata J.B. i taotluse ning võttis korteriomandi väärtuse kindlakstegemisel aluseks I.B. poolt esitatud AS Domus Kinnisvara poolt teostatud korteriomandi hindamise. AS Domus Kinnisvara poolt 27.07.
4. a kindlaks tehtud korteriomandi turuväärtus oli objektiivselt reaalne ka varaühisuse lõppemise päeval 22.11.
5. a. Kohus jagas eksperdi poolt esitatud turuväärtuse 44 000 eurot korteriomandi pindalaga 77.0 m2 ning sai ühe ruutmeetri turuväärtuseks 571,429 eurot. J.B. i poolt esitatud andmete kohaselt (tl 83) asetus nimetatud ühe ruutmeetri hind Narva linnas 70-249,99 m2 korteriomandite hinnaklassis ühe ruutmeetri mediaan hinnaväärtuse (559,01 eurot) ja ühe ruutmeetri keskmise hinnaväärtuse (623,91 eurot) vahele.

§ 25

kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Kohus asus seisukohale, et muude varaliste õiguste all tuleb silmas pidada ka abikaasa õigust saada laenulepingu alusel laenu andjalt raha laenulepingus näidatud ulatuses. Sõiduauto ostmiseks võetud eraisiku laen, mille jääk seisuga 15.01.2012. a on 1 278,23 eurot ja AS-ist SEB Pank võetud tarbijalaen summas 1533,88 eurot, tuleb lugeda I.B. ja J.B. i abikaasade ühisvara hulka kuuluvateks kohustusteks.

§ 29

lg 1 kohaselt, kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

§ 34

lg 1 ja lg 3 kohaselt, kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. J.B. müüs abikaasade ühise sõiduauto 18.07.

1. a, st enne varaühisuse lõppemist. J.B. i arvates oli sõiduauto väärtuseks 3 000 eurot, mille kinnituseks esitas ta väljatrükid internetiportaalist auto24.ee (tl 87). J.B. i ja I.B. elektroonilise kirjavahetuse (tl 89) kohaselt käskis I.B. alguses J.B. sõiduauto müüa, kuid peale müügi toimumist 27.07.
2. a oli I.B. sõiduauto müügi vastu ja ei kiitnud seda heaks. Sõiduauto hinnaks pidas I.B. 4 500 eurot, mille kinnituseks esitas ta väljatrüki internetiportaalist auto24.ee (tl 142-143). J.B. i väide, et sõiduauto müügist saadud raha kulutas ta perekonna laenukohustuste vähendamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna sõiduauto Audi A6 Avant müügiga vähenes tehingu tõttu (mille J.B. tegi ilma I.B. tahteavalduseta) abikaasade ühisvara, siis peab J.B. ühisvara vähenemise hüvitama. Kohus määras hüvitise suuruseks ja sõiduauto Audi A6 Avant väärtuseks 3 700 eurot. Kuna J.B. on selle osa ühisvarast juba kätte saanud, siis pidas kohus vajalikuks jagada sõiduauto hüvitise poolte vahel võrdselt. TsÜS §53 lg 1 ja lg 2 kohaselt on asja oluline osa selle selline koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kohus jättis rahuldamata J.B. i taotluse lugeda poolte ühisvara hulka sisseehitatud köögimööbel, integreeritud nõudepesumasin Elektrolux, pliidiplaat Elektrolux, vannituppa sisseehitatud peegel ja valamukapid, segisti ja valamud, tilgakujulise vanni, tubadevahelised uksed. 6 I.B. ja J.B. leppisid kohtuistungil kokku, et fotoaparaat, DVD-kirjutaja ning sülearvuti ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. J.B. i ja I.B. vahel puudus AÕS § 77 lg-s 1 nimetatud kokkulepe kaasomandis oleva asja jagamise viisi kohta, mille tõttu otsustas kohus I.B. nõudel anda korteriomand aadressil XXXX turuväärtusega (AS Domus Kinnisvara eksperthinnangu alusel) 44 000 eurot I.B. ainuomandusse kohustades I.B. t maksma J.B. 50% korteriomandi turuväärtusest, s.o 22 000 eurot. Samuti puudus I.B. ja J.B. i vahel AÕS §-s 76 nimetatud kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. Faktiliselt elab nimetatud korteriomandis ainult I.B. koos oma perega, mille tõttu on I.B. omandiõigus korteriomandile hädavajalik. Kohus leidis, et kuna I.B. elab vaidlusaluses korteriomandis, siis tuleb kodune sisustus jätta I.B. ainuomandisse. Kohus pidas vajalikuks jätta I.B. ainuomandisse järgmised esemed: 1) magamistoa mööbel (1 491,70 eurot); 2) digifotokaamera objektiiv (223,05 eurot); 3) külmik Whirlpool (100 eurot); 4) lauaarvuti komplekt (280,60 eurot); 5) tolmuimeja LG (18 eurot); 6) köögikombain (191,67 eurot), kokku 2 305,02 eurot. Kohus mõistis I.B. välja 50% esemete koguväärtusest J.B. i kasuks, s.o 1 152,51 eurot. Kohus pidas vajalikuks jagada sõiduauto Audi A6 Avant (väärtus 3 700 eurot) poolte vahel võrdselt. Kohus mõistis J.B. välja I.B. kasuks hüvitise summas 1 850 eurot. I.B. ja J.B. i ühisvaral lasuvate kohustuste jagamisel arvestas kohus

§ 38

sätetega, mille kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Swedbank AS-i laenu 04.12.

1. a (jääk 72 882,64 eurot) ning Swedbank AS laenu 27.03.
2. a (jääk 14 070,94 eurot), aga samuti sõiduauto ostmiseks võetud eraisiku laenu (jääk 1 278,23 eurot) tagastab laenuandjale I.B. Kohus mõistis J.B. välja I.B. kasuks 50% I.B. kanda jäänud laenukohustuste kogusummast, s.o 44 115,91 eurot. AS SEB Pank tarbijalaenu summas 1533,88 eurot maksab pangale tagasi J.B. , mille tõttu pidas kohus õigeks ja vajalikuks kohustada I.B. t tasuma J.B. 50% tema kanda jäänud laenukohustusest summas 766,94 eurot. Kohus tasaarveldas I.B. ja J.B. ühisvara aktivate (esemete) jagamisel tekkinud I.B. (sõiduauto hüvitis – 1 850 eurot) ja J.B. i (korteriomandi kaotuse hüvitis – 22 000 eurot + koduse sisustuse hüvitis – 1 152,51 eurot = 23 152,51 eurot) vastastikused nõuded 23 152,51 eurot – 1 850 eurot = 21 302,51 eurot ning mõistis I.B. välja J.B. i kasuks 21 302,51 eurot ühisvara esemetele omandiõiguse kaotuse eest. Kohus tasaarveldas ka I.B. ja J.B. i ühisvaral lasuvate laenukohustuste jagamisel tekkinud I.B. (Swedbank AS kaks laenu ja eraisiku laenu kokku summas 44 115,91 eurot) ja J.B. i (SEB Pank tarbijalaenu, summas 766,91 eurot) vastastikused nõuded (44 115,91 eurot – 766,94 eurot = 43 348,97 eurot) ning mõistis J.B. välja I.B. kasuks 43 348,97 eurot, s.o 50% I.B. kanda jäänud ühisvaral lasuvate laenukohustuste katteks. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. J.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega: 1) jätta ühisvara hulka arvestamata sõiduauto Audi A6 Avant, eraisikulaen 1278,23 eurot; 7 2) arvestada ühisvara hulka lauaarvuti komplekt (450 eurot), tolmuimeja (92,67 eurot), külmik (344,48 eurot), integreeritav ahi (401,68 eurot), integreeritav nõudepesumasin (703 eurot), magamistoa mööbel (1491,70 eurot), digifotokaamera objektiiv (223,05 eurot), köögikombain (191,67 eurot), kokku 3898,25 eurot ning ühiselt kogutud raha summas 1560 eurot; jagada eelnimetatud ühisvara poolte vahel võrdselt ja anda esemed koguväärtusega 5458,25 eurot vastustaja ainuomandisse kohustades vastustajat maksma hüvitise 50% esemete koguväärtusest, s.o 2729,13 eurot, apellandi kasuks; 3) määrata apellandile hüvitis 50% vastustaja lahusvara väärtuse tõusult korteriomandi asjadesse panustamise ja apellandi ühisvara osa eest summas 2939,29 eurot; 4) tasaarveldada poolte vastastikused nõuded arvestades korteriomandi tegelikku turuväärtust, kodusisustuse koguväärtust ja sõiduki ühisvarast väljaarvamist; 5) määrata kindlaks korteriomandi ja kodusisustuse eest hüvitise tasumise kuupäev, kohustades vastustajat maksma apellandile hüvitise omandiõiguse kaotamise ja kodusisustuse eest tervikliku summana mõistliku aja jooksul arveldusarvele nr XXXX(AS SEB Pank), selgitusega „hüvitis korteri eest“; 6) tasaarveldada laenude jagamisel täiendavalt tekkinud vastastikused nõuded arvates eraisikulaenu 1278,23 eurot ühisvara hulgast välja ning määrata vastustajale hüvitis 25% ühisvaral lasuvate laenukohustuste katteks, so 20 972,01 eurot; 7) ajatada apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetud hüvitise maksmine 360 kuuks tagasimaksega iga kuu
4. kuupäevaks; 8) kohustada vastustajat esitama mõistliku aja jooksul laenuandjale taotluse, et eluasemelaenuleping nr 07-XXXX-EL ja kodukapitalilaenu leping nr 08-XXXX-EV vormistataks vastustaja nimele. Apellant palub menetluskulud jätta poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) riivab ühisvara jagamisel korteriomandi jätmine ühele abikaasadest intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, kuna üks abikaasadest kaotab omandiõiguse ühisvarasse kuulunud asjale. Seetõttu tuleb omandist ilma jäänud poolele tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest; 2) palus apellant 09.03.
5. a vastuväites korteriomandi keskmise turuväärtuse määramisel kalduda keskmisest turuväärtuse hinnangust kõrvale, võttes arvesse sarnaste korteriomandite ühe ruutmeetri keskmise turuväärtuse 623,91 eurot, mille kohaselt on korteriomandi harilik turuväärtus 48 000 eurot (77x623,91=48041,07). Samaaegselt palus apellant võtta arvesse
6. a korteris teostatud kapitaalremondi mõju selle keskmisele turuväärtusele summas 15 285 eurot (ehk 198,50 eurot iga ruutmeetri kohta), kaasaegse kvaliteetse sisseviimistluse, sisseehitatud köögimööbli väärtuse 2939,94 eurot, vannitoa mööbli väärtusega üle 1000 euro, elektri- ja kanalisatsioonivõrgu ning naturaalspooniga siseuste väärtuse 1669,65 eurot, kokku 5609,59 eurot (72,85 eurot iga ruutmeetri kohta), mille kohaselt on korteriomandi harilik turuväärtus vähemalt 63 000 eurot [77 x (623,91+198,5+72,85)= 68935,02]; 3) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja ebaõigesti kohaldanud TsÜS §
7. Kohus ei arvestanud Narva linna kinnisvaraturu reaalset kõikumist. Kinnisvaraportaalide www.city24.ee, www.laguna.ee ja www.kv.ee väljavõtete kohaselt on sarnaste korterite müügihinnad 58 000-85 000 eurot. Antud asjaolu jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta ja arvestamata. TsÜS § 65 järgi on asja väärtuseks selle harilik turuväärtus, mitte poolte esitatud tõenditest nähtuv ligikaudne väärtus. Kui poolte esitatud tõenditest nähtub, et korteriomandi kohta esitatud väärtused erinevad teineteisest drastiliselt, ei saanud kohus neid 8 tõendeid aluseks võtta. Kohus oleks pidanud määrama ekspertiisi. Vastustaja esitatud eksperthinnang ei ole ajakohane, kuna see on koostatud
8. a suvel; 4) jättis maakohus põhjendamatult arvestamata asjaolu, et apellandil ei ole võimalust esitada korteriomandi hindamisakti, kuna korteriomand asub vastustaja ainuisikulises kasutuses ning apellandil puudub sellele juurdepääs. Seega palub apellant määrata sõltumatu ekspertiis korteriomandi turuväärtuse määramiseks vastustaja kulul ja nimetab selleks asjatundja AS Ober-Haus Kinnisvara; 5) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1, ebaõigesti kohaldanud

§ 29

, § 34 lg 1 ja lg 3 sätteid, arvates, et apellant kasutas ühisvara hulka kuuluvat sõiduautot oma lahusvara huvides. Apellant müüs 18.07.

1. a abikaasade ühise sõiduauto enne varaühisuse lõppemist vastustajal kirjalikul korraldusel/nõudmisel. Tegemist on selgelt väljendatud otsese tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 1 mõttes. Antud juhul on oluline tuvastada apellandi heakskiit asja võõrandamise aja seisuga; 6) nähtub apellandi poolt kohtule esitatud arvelduskrediidikonto väljavõttest, et vahetult peale sõiduki võõrandamist 19.07.
2. a kandis apellant perekonna huvides võetud tarbijalaenu katteks tagasimakseid summas 2483,76 eurot. Ülejäänud raha 516,24 eurot kasutas apellant perekonna huvides. Antud tõendina esitatud kontoväljavõtte luges maakohus ekslikult ja põhistamatult paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Seega taotleb apellant jätta abielu kestel varaühisuse ajal võõrandatud sõiduki ühisvara koosseisust välja. Vastasel juhul tuleb vastustajale hüvitada üksnes sõiduki müügilt saadud 1/2 kasumist, mis on 258,12 eurot (516,24 x ½ =258,12); 7) vaidlustab apellant sõidukile määratud turuväärtuse. Apellant on arvamusel, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja eiranud TsMS § 442 lg 8, jättes määratud sõiduki turuväärtuse ja sellest tulenevalt hüvitise suuruse põhjendamata ning apellandi vastuväidetega sõiduki tehinguväärtuse kohta põhjendamatult arvestamata. Sõiduk Audi A6 Avant
3. a oli amortiseerunud ning vajas apellandi väitel vedrustuse-, rooliosade- ja keretöid. Lisaks eeltoodule toimus sõiduki võõrandamine lühikese aja jooksul, mis mõjutas oluliselt selle müügihinda, mille kohus jättis arvesse võtmata; 8) ei selgitanud maakohus välja poolte seisukohti fotoaparaadi, sülearvuti ja DVD-kirjutaja kohta, rikkudes sellega poolte võrdse kohtlemise ja kohtuliku uurimise igakülgsuse põhimõtet. Apellant on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS 231 lg
4. Kuna antud esemed asuvad vastustaja igapäevases kasutuses, taotleb apellant nende esemete jagamist poolte vahel võrdselt, jättes need esemed koguväärtusega 1246,19 eurot vastustaja ainuomandisse ning mõista vastustajalt välja rahaline hüvitis 50% esemete koguväärtusest summas 623 eurot (1246,19 : 2 = 623,1); 9) jättis maakohus kohtuotsuses põhjendamatult jagamata apellandi 09.03.
5. a kirjalikus vastuväites toodud integreeritava ahju väärtusega 401,68 eurot ja poolte ühiselt perekonna huvides kogutud ja vastustaja pangakontol oleva raha summas 1560 eurot. Apellant taotleb ahju ja raha jagamist poolte vahel võrdselt mõistes vastustajalt välja apellandi kasuks rahalise hüvitise 50% koguväärtusest, s.o 980,94 eurot (1961,68 : 2= 980,84); 10) ei arvestanud kohus põhjendamatult apellandi esitatud AS SEB Pank konto väljavõtte andmeid, millega on tõendatud lauaarvuti komplekti väärtus 450 eurot, tolmuimeja väärtus 92,67 eurot ja külmiku väärtus 344,48 eurot, kokku 887,15 eurot. Apellant palub nimetatud esemed jagada võrdselt jättes lauaarvuti komplekti, tolmuimeja ja külmiku vastustaja 9 ainuomandisse ning mõista vastustajalt välja rahaline hüvitis 50% esemete tegelikust koguväärtusest summas 443,75 eurot (887,15 : 2= 443,75); 11) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 49 ja 53 lg 1 ja lg 2 sätteid, lugedes poolte ühisvara hulka kuuluva integreeritava nõudepesumasina väärtusega 703 eurot ja integreeritava ahju väärtusega 401,68 eurot korteriomandi olulisteks osadeks, mida ei saa eraldada. Antud kaasaegse köögitehnika tehnilised omadused võimaldavad nõudepesumasina ja ahju eraldada mööblist ilma, et korteriomand või mööbel häviks või oluliselt muutuks. Apellant palub jagada integreeritav nõudepesumasin ja ahi poolte vahel võrdselt, jättes eseme vastustaja ainuomandisse ning mõista vastustajalt välja apellandi kasuks 50% eseme väärtusest, s.o 351,50 eurot (703 : 2 = 351,50); 12) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8, ebaõigesti kohaldanud

§ 25

sätteid ning ekslikult lugenud vastustaja poolt võetud eraisikulaenu summas 1278,23 eurot poolte ühisvara hulka kuuluvaks kohustuseks. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Vastustaja väitel on antud laen läinud abikaasade sõiduki ostmiseks, kuid antud väite tõendamiseks ei ole vastustaja esitanud kohtule ühtegi tõendit. Apellant palub eraisikulaenu summas 1278,23 eurot arvata ühisvara hulgast välja; 13) on apellant seisukohal, et poolte korteriomandi jagamisel kaldus maakohus abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvale. Antud juhul on maakohus oluliselt riivanud apellandi õigusi ja kahjustanud huve, kuna apellandil endal ei ole samuti elamispinda, millise asjaoluga maakohus ei arvestanud. Maakohus ei arvestanud, et pooled on korteriomandi ostmiseks ja renoveerimiseks võtnud eluasemelaenu ja kodukapitalilaenu kokku summas 95 226 eurot (eluasemelaen 79889,56 eurot ja kodukapitalilaen 15285 eurot). Maakohtul tuleks arvesse võtta, et korteriomandi turuväärtus oli ostmise aja seisuga 79 889,56 eurot, kuid seoses majanduslangusega ja kinnisvaraturu regressiga vähenes korteriomandi turuväärtus; 14) on korteriomandi koguväärtus oluliselt suurenenud apellandi töö, rahaliste kulutuste ja poolte ühisvara osa arvel (korteriomandi kapitaalremont, kallis viimistlus, vannitoa sisustus, sisseehitatud köögimööbel), mis on aluseks abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. Seega tuleb apellandile hüvitada vastustaja lahusvara väärtuse tõus 5878,59 eurot (köögimööbel 2939,94 eurot, pliidiplaat 255,64 eurot, vannitoa sisustus 1013,51 eurot, toavahelised uksed 1669,50). Apellant palub korteriomandi anda vastustaja ainuomandisse eluasemelaenude kohustustega 86 953,58 eurot määrates vastustajale hüvitise 25% summas 21 738,95 eurot (86953,58 x 1/4 = 21738,95 eurot). Lisaks eeltoodule ei ole maakohtu otsuses sõnastatud, mis ajavahemikul on vastustaja kohustatud maksma apellandile väljamõistetud hüvitise omandiõiguse ja koduesemete eest. Tegemist on pikaajalise (laenuperiood

1. aastat ehk kuni
2. a) laenukohustusega, mille ümberkujundamine eeldab hüpoteegipidaja AS-i Swedbank nõusolekut. Apellant taotleb, et kohus kohustaks vastustajat esitama mõistliku aja jooksul laenuandjale taotluse, et eluasemelaenuleping nr 07-XXXX-EL ja kodukapitalilaenu leping nr 08-XXXX-EV vormistataks vastustaja nimele; 15) palub apellant ajatada väljamõistetud hüvitise maksmise 360 kuuks igakuiste tagasimaksetega.
3. I.B. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda. 10 Vastuväidete kohaselt: 1) ei esitanud apellant omapoolset eksperthinnangut korteriomandi väärtuse kohta. Esitatud eksperthinnang nr 0011-11-NA on objektiivne, õiglane ja sõltumatu. Vastavalt eksperthinnangule on Narva linna korteriomandi XXXX ühe ruutmeetri turuväärtuseks 571,429 eurot, kuid tegelikkuses on Kinnisvarawebi andmetel ajavahemikul 01.07.
4. a 01.11.
5. a Narva linna korterite ühe ruutmeetri maksimaalne hind 441- 529 eurot, mis on tunduvalt vähem eksperthinnangu nr 0011-11-NA ühe ruutmeetri turuväärtusest; 2) palub vastustaja jätta tähelepanuta apellandi nõude tema isiklike tarbijalaenude ühiskohustuste hulka arvamiseks; 3) vaidleb vastustaja vastu apellandi nõudele arvata ühisvarast välja sõiduauto ja eraisikulaen, kuna sõiduk soetati abielu kestel ning võõrandamisest saadud raha kasutas apellant oma ainuhuvides. Eraisikulaen kanti apellandi kontole üle sõiduki soetamiseks üks nädal enne ostmist; 4) palub vastustaja jätte tähelepanuta apellandi nõuded seoses kodusisutusega ja ühiselt kogutud raha osas; 5) ei nõustu vastustaja väljamõistetud hüvitise väljamaksmisega 360 kuu jooksul, kuna vastustaja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja tema ainukohustuseks on jäänud Swedbank kahe pangalaenu tagastamine, mille jäägid on 84 716 eurot (71 066 eurot + 13 750 eurot). Apellandil selliseid kohustusi ei ole. Vastustaja nõustub sellega, et hüvitis tuleb apellandil maksta 60 kuu jooksul.
6. I.B. esitas 20.02.
7. a seisukoha, milles palub vajadusel kontrollida andmeid apellandi laenukohustuste täitmise osas ning apellandi ja tema abikaasa sissetulekute kohta. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustaja esitas järgmised tõendid: 1) tõend laenu 08-XXXX-EV osamaksetest
8. a; 2) tõend laenu 07-XXXX-EV osamaksetest
9. a; 3) I.B. konto väljavõte laenukohustuste maksmisest
10. a; 4) dokument, millest nähtub I.B. kontolt väljamakstud laenude maksete summad; 5) J.B. i palgatõend. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi ühisvara koosseisu ja väärtuse osas ning vastavalt tasaarvestab poolte vastastikused nõuded ja ajatab apellandi kohustuse. Menetluskulude jaotust ringkonnakohus ei muuda.
12. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja esitas maakohtule nõude jagada vara ja kohustused, mida hageja ei olnud taotlenud, siis tuleb lugeda kostja nõue vastuhagiks. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant ei vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 6, ning selles osas ringkonnakohus maakohtu lahendit ei kontrolli. Ringkonnakohus vastab lahendi selguse huvides apellandi väidetele maakohtu resolutsiooni punktide järjestusest lähtudes. 11
13. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu resolutsiooni p. 2, millega maakohus andis hageja ainuomandisse korteriomandi, määras selle väärtuse ja kompensatsiooni suuruse kindlaks. Apellant esitas koos apellatsioonkaebusega taotluse, et ringkonnakohus kohustaks hagejat tasuma korteriomandi uue hindamise kulud ja määraks uue hindamise. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna puuduvad alused TsMS § 236 lg 2 kohaldamiseks. TsMS § 236 lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Apellandi väited, et ta ei saa hinnangut tellida, kuna hageja kasutab korteriomandit, ei ole taotluse rahuldamiseks piisavad. Asja materjalidest ei nähtu, et apellant oleks maakohtus esitanud väidet, et tema hindaja ei saanud korteriomandit hinnata, kuna hageja takistas korterisse sissepääsu. Põhjendamatu on ka nõue kohustada hagejat hindamiskulud ette tasuma. Ringkonnakohus leiab, et Domus Kinnisvara poolt antud hinnang, mis on koostatud 04.08.2011.a, on ka täna kehtiv ning maakohus lähtus sellest õigesti. Nimetatud hinnangust tuleneb, et vaidlusaluse korteriomandi m2 maksumus on 571 €. Ringkonnakohus võrdles korteriomandi m2 hinda Maa-ameti tehingute andmebaasis toodud andmetega ning tuvastas, et ajavahemikul 01.01.2012 – 30.03.2013 Narva linnas analoogsete korteritega tehtud tehingutes oli m2 hind vahemikus 342 -480 € m2, seetõttu ei ole apellandi kahtlus, et hind on tuntavalt väiksem, kui käesoleval ajal asja harilik hind, põhjendatud. Apellandil oli võimalus nii maakohtule kui ringkonnakohtule esitada teise kinnisvara hindaja hinnang, kuid apellant seda ei teinud, seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga korteriomandi väärtuse osas.
14. Ringkonnakohus jätab muutmata resolutsiooni p. 3, millega maakohus luges ühisvarakas ja jagas sõiduauto müügist saadud raha. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et laen auto ostmiseks kanti apellandi arvele ja apellant võõrandas auto kooselu kestel. Hageja tugines nõudes sellele, et kostja võõrandas auto ja kasutas raha oma lahusvara tarbeks. Apellandi väide, et ta kasutas raha perekonna huvides, ei ole tõendatud. Kuna pooled olid tehingu tegemise ajal abielus, siis lasusid nendel võrdselt kohustused kolmandate isikute ees, mistõttu kostja poolt kohustuste täitmine ei välista vältimatult auto müügihinna arvestamist ühisvarana. Kostja poolt esitatud pangatehingute väljavõttest nähtub, et kostja tasus märkega „Magnet tagasimakse“ 2000 € 19.07.2011 (I kd lk 88). Kostja on nõustunud, et auto väärtus võis olla 3000 €, maakohus määras hinnaks 3700 €. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitatud väljavõte ei kinnita kostja väidet, et ta kasutas konkreetse auto võõrandamisest saadud raha perekonna huvides. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt kostja võõrandas auto teise abikaasa nõusolekuta, kuid nimetatud ebaõige järeldus ei anna alust välistada auto väärtust ühisvarast. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määras õigesti auto väärtuse 3700 €. Apellant ei ole tõendanud, et tegemist oli amortiseerunud ja remonti vajava autoga.
15. Ringkonnakohus muudab maakohtu resolutsiooni p. 4, millega maakohus andis hageja ainuomandisse varaesemed ja määras kompensatsiooni suuruse. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsustust osas, millega maakohus andis hageja ainuomandisse kodusisustuse järgmised esemed: köögikombaini väärtusega 191,67; magamistoa mööbli väärtusega 1 491,70 € ja digifotokaamera objektiivi väärtusega 223,05 €. 12 Apellant vaidlustas külmiku, lauaarvuti ja tolmuimeja hinnad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult määranud nimetatud varaesemete väärtused ning apellandi väited ei anna alust neid muuta. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et pikka aega kasutuses olnud esemed oleksid sellise väärtusega, nagu apellant on nimetanud. Apellant vaidlustas maakohtu järelduse, et integreeritav ahi väärtusega 401,68 € ja nõudepesumasin väärtusega 703 €, on köögimööblisse paigutamise kaudu muutunud korteriomandi olulisteks osadeks ning taotles nende hageja ainuomandisse andmist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et nimetatud varaesemed tuleb ühisvarana jagada ja vastavalt nende väärtus arvestada hagejale antud varaks. Maakohtu põhjendus, et tegemist on asja olulise osaga TsÜS § 53 lg 1 ja 2 mõttes, ei ole õige. Pooltel ei ole vaidlust, et ahi ja pesumasin on köögi mööblisse integreeritud, kuid nende eraldamine ei too kaasa köögisisustuse olulist kahjustamist ega muutmist. Pooltel ei ole vaidlust ahju hinna osas, kuid nõudepesumasina väärtusena nimetas kostja 703 € ja hageja 0 €. Hageja ei ole tõendanud, et nõudepesumasin ei tööta ja sellel puudub tarbimisväärtus. Arvestades nõudepesumasina ostmise aega 2008, tavapärast kulumist ning kaubandusliku väärtuse kadu, mis mõjutab väärtust, siis määrab ringkonnakohus väärtuseks 300 €. Apellandi väide, et hageja pangakontol olnud raha 1560 € tuleb arvata ühisvara hulka, tuleb jätta rahuldamata, kuna asjas puuduvad tõendid, mis nimetatud väidet kinnitavad. Ringkonnakohus leiab, et resolutsiooni p. 4 tuleb sõnastada järgmiselt: anda I.B. ainuomandisse järgmised esemed: 1) magamistoa mööbel (1 491,70 eurot); 2) digifotokaamera objektiiv (223,05 eurot); 3) külmik Whirlpool (100 eurot); 4) lauaarvuti komplekt (280,60 eurot); 5) tolmuimeja LG (18 eurot); 6) köögikombain (191,67 eurot); 7) integreeritav ahi (401,68 €); 8) nõudepesumasin (300 €) kokku: 3006,7 eurot. Mõista I.B. välja 50% esemete koguväärtusest J.B. i kasuks, s.o 1 503,35 eurot.
16. Ringkonnakohus jätab muutmata resolutsiooni p 5, millega maakohus jättis hageja kanda kolm laenukohustust. Apellant on vaidlustanud eraisiku laenukohustuse arvamise ühisvara hulka. Apellandi väide, et tegemist oli kinkega, ei ole tõendatud. Raha ülekandmisel apellandi kontole oli märge „laen“, hiljem on vormistatud ka kirjalik laenuleping, kuna summa anti kasutusse poolte kooselu ajal, siis on tegemist ühisvaraga. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega kohus jättis hageja kanda kaks laenukohustust - Swedbank AS-i laenukohustuse laenulepingu nr 07-XXXX-EL alusel ja Swedbank AS laenukohustuse laenulepingu nr 08-XXXX-EV alusel. Apellant esitas taotluse, et ringkonnakohus kohustaks vastustajat esitama laenuandjale taotluse apellandi vabastamiseks solidaarvõlgniku staatusest. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva otsusega lõpetab kohus varaühisuse ja jagab ühisvara poolte vahel.

§ 38

kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. See tähendab, et abikaasade omavahelises suhtes lõppeb käesoleva otsuse täitmisega kostja kohustus ühisvarast tulenevate nõuete osas oma abikaasa suhtes. 13 Käesolev kohtuotsus on pärast jõustumist kohustuslik menetlusosalistele, kuid mitte laenuandjale. Ilma laenuandjat menetlusse kaasamata ei saa kohus reguleerida poolte ja panga vahelist suhet. Hageja ja kostja on laenulepingute järgi panga (võlausaldaja) suhtes solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Ringkonnakohus möönab, et kuigi käesolev otsus jagab kohustused poolte vahel, siis võlausaldaja suhtes poolte positsioon ei muutu, vaid nad jäävad solidaarvõlgnikeks. Hüpoteetiliselt, kui hageja ei täida tulevikus nõuetekohaselt kohustusi panga ees, siis vastutab kostja (apellant) solidaarvõlgnikuna, sõltumata ka sellest, kui ta käesoleva otsuse täitis ning hagejale oma kohustuste osa tasus. Viimasel juhul tekib apellandil sisesuhtes nõudeõigus hageja vastu vastavalt VÕS §-le 69, samuti hagi esitamise õigus tulenevalt käesolevast otsusest TsMS § 459 alusel. Pooled saavad ka pärast käesolevat kohtulahendit pöörduda panga poole ning esitada taotluse, et solidaarkohustus vormistataks ümber hageja nimele, kellele jääb ka laenutagatis, kuid poolte ühisvara jagamise lahend ei kohusta laenuandjat lepingut ümber vormistama.

1. Maakohtu resolutsiooni p-i 7 tuleb muuta ja tasaarvestada ühisvara aktiva pool (esemed) ning mõista hagejalt tasaarvestuse tulemusena kostja kasuks välja 21 653,35 €.
2. Maakohus on resolutsiooni p-s 8 tasaarvestanud ühisvaral lasuvad kohustused ning teinud tasaarvestuse, mille tulemusena on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks 43 348,97 €. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Ringkonnakohus tasaarvestab väljamõistetud summad, kuna see teenib otsuse selguse ja parema täidetavuse huve ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 21 695,62 €.
3. Apellant taotles temalt välja mõistetud summa ajatamist 360 kuuks ja määrata tagastamismakse iga kuu
4. kuupäevaks. Vastustaja esitas vastuväite, milles ei nõustunud apellandi nimetatud tähtajaga, kuid nõustus, et apellant võiks kohustuse täita 60 kuu jooksul. Ringkonnakohus peab apellandi taotlust lubatavaks, kuna kohus võib kuni lahendi jõustumiseni TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Ringkonnakohtu arvates on apellandi taotlus ajatada tema kohustus 30 aasta peale kuumaksega 60,26 € hageja huve mittearvestav. Vastustaja (hageja) andis ringkonnakohtule edastatud vastuses nõusoleku ajatada kostja kohustus 5 aasta peale (60 kuud), mille järgi oleks igakuise makse suurus 361,59 €. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagejale sisesuhtes üleläinud kohustuste lõpptähtaeg on 2037 ja 2038 ning tasaarvestuse tulemusena kostja poolt tasumisele kuuluv summa on ennekõike nimetatud laenukohustuse ülemineku tõttu tekkinud, siis on põhjendatud ajatada kohustus 120 kuu peale (10 aastat) ning kostjal tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest arvates iga kuu 15.kuupäevaks 180,80 € kokku 120 osamaksega.
5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ekslikult määranud hagihinna ja sellelt arvestanud riigilõivu ning ei ole kostja vastuhagilt riigilõivu arvestanud. 14 Viru Maakohtu 14.02.
6. a määrusega anti I.B. menetlusabi ja vabastati ta 50% ulatuses hagiavalduse esitamisel tasutava riigilõivu maksmisest. Hageja kohustus tasuma riigilõivu summas 399,45 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel ühisvara jagamiseks riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 639,11 eurot. Ringkonnakohus leiab, et I.B. tuleb TsMS § 190 lg 2 kohaselt riigituludesse välja mõista hagi esitamisel tasutav riigilõiv summas 239,66 (639,11-399,45) eurot. J.B. esitas 09.03.
7. a vastuhagi, millelt kuulub vastuhagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 2 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 639,11 eurot. Maakohus ei kohustanud J.B. it tasuma vastuhagilt riigilõivu. Ringkonnakohus on seisukohal, et J.B. ilt tuleb TsMS § 190 lg 2 kohaselt riigituludesse välja mõista vastuhagi esitamisel tasutav riigilõiv summas 639,11 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 26.09.
8. a määrusega rahuldati J.B. i menetlusabi taotlus osaliselt ja vabastati ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 300 eurot. J.B. il tuli tasuda riigilõiv summas 150 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muuhulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna J.B. i apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannavad pooled omad menetluskulud ise, on põhjendatud jätta apellatsioonkaebuse esitamisel tasutav riigilõiv summas 300 eurot riigi kanda TsMS § 190 lg 7 kohaselt.
9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses poolte kantud menetluskulud TsMS § 164 alusel poolte enda kanda. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 15 Andra Pärsimägi 16