2. Kostja U. S. võttis hagi õigeks. Vastuse kohaselt tuleb kõik menetluskulud
Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagejale abielu lahutamiseks kohtusse pöörduda. Hageja pole enne kohtusse hagi esitamist kordagi pöördunud kostja poole sooviga abielu lahutada, kuigi pooled on pärast lahkuminekut 08.03.2004 korduvalt kohtunud, viimati 2008 septembris. Asjaolu, et kostja elab välisriigis, ei takista abielu lahutamist perekonnaseisuasutuses. Hagejale on kostja tegelik viibimiskoht olnud teada, mistõttu hageja on hagi esitades toiminud pahatahtlikult. MAAKOHTU LAHEND
lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas õigeksvõtuga seotud, puudub käesolevas asjas alus õigeksvõttu mitte vastu võtta. Arvestades asjaolusid, et poolte abielusuhted on lõppenud juba mitmeid aastaid tagasi, käesoleval ajal elavad abikaasad erinevates riikides, kumbki abielu taastamist enam võimalikuks ei pea, on alust arvata, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult. Seetõttu tuleb PKS § 67 lg 1 alusel poolte abielu lahutada. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb käesoleva otsuse jõustumise päeval. Poolte vahel on vaidlus menetluskulude jaotamise üle.
lg-s 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg-s 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 2 Käesoleval juhul on tegemist hagilise abieluasjaga, milles kostja võttis hagi kohe õigeks. Seega on alust kaaluda menetluskulude jaotamist kas
Kuna kohtu hinnangul
Küll aga võimaldab
lg 2 samuti kõrvale kalduda lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Menetluskulude jaotamise seisukohalt on seega vajalik hinnata, kas pooltel oleks olnud võimalik abielu lahutada kohtuväliselt, s.o perekonnaseisuasutuses, või on kostja oma käitumisega seda takistanud. Hageja on asjaolu, et talle pole kostja asukoht olnud teada, tõendamiseks kohtule esitanud oma esindaja 07.06.2011 avalduse Politsei- ja Piirivalveametile kadunud isiku leidmiseks ja isiku viibimiskoha tuvastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 08.06.2012 vastuse, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur keeldus U. S. tagaotsimise alustamisest, kuna U. S. pole alust pidada teadmata kadunud isikuks. Samas on kinnitatud, et U. S. ei ela Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas, kuid tema elukoht on rahvastikuregistrisse märgitud ning vajadusel väljastatakse see kohtule. Hageja pöördumine Politsei- ja Piirivalveameti poole kostja asukoha väljaselgitamiseks viitas kohtu arvates asjaolule, et hagejale polnud kostja tegelik viibimiskoht tõepoolest teada. Kohus leidis, et hageja kohtusse pöördumist õigustavad asjaolud, et hagejale ei ole kostja tegelik viibimiskoht viimastel aastatel olnud teada, et kostja ei ole viibinud oma registrijärgsel aadressil kuni 29.03.2012 ning, et kostja on oma elukoha registreerinud alates 30.03.2012 välisriiki. Seetõttu tuleb menetluskulud asjas jagada mitte
Hagejale võib küll ette heita, et ta ei üritanud asja lahendada, kui pooled veel omavahel tihedamalt suhtlesid ja hagejale oli kostja asukoht teada, ent see etteheide ei anna pidada menetluskulude jätmist kummagi poole enda kanda kostja suhtes ebaõiglaseks.
¹ lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 308 eurot, mille kandmist tõendavad riigilõivu tasumise maksekorraldus ja Liivrand & Partnerid OÜ arve nr 32012015 115,50 euro tasumiseks juriidilise nõustamise eest. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1 995,48 eurot, sh õigusabikulud 1 260 eurot vastavalt Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO 31.10.2012 arvele 4121002 (12 töötunni eest), transpordi- ning majutuskulud 515,48 eurot, mille tõendamiseks on kostja esitanud OÜ Lepido sularahaarve nr 10-12-2012/2 majutuse eest 85 euro tasumise kohta, OÜ Lepido sularahaarve nr 3-10-2012 majutuse eest 135 euro tasumise kohta ning väljatrüki internetist lennupiletite broneerimise kohta maksumusega 192,12 eurot, arve lennupiletite eest summas 184 eurot, samuti lepingu rendiauto kasutamise kohta maksumusega 136,36 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus kindlaks määrata ühele või teisele poolele hüvitatavate menetluskulude suurust. Kohtu arvates isegi juhul, kui menetluskulud jätta hageja kanda, ei saaks kõiki kostja menetluskulusid hagejalt välja mõista. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kõik kostja menetluskulud pole olnud vajalikud ja põhjendatud. Kuigi kostja menetluskulude nimekirjas on lepingulise esindaja kulu tõendamiseks viidatud Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO 31.10.2012 arvele 4121002, et ole sellist arvet ennast koos nimekirjaga kohtule esitatud. Menetluskulude nimekirjas endas on aga andmed lepingulise esindaja kulu kujunemise kohta ära toodud, mistõttu iseenesest on võimalik sellise kulu vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Kohtu arvates on põhjendatud ja vajalik kulu seoses menetlusdokumentidega tutvumisega, kostja nõustamisega, hagile vastuse koostamisega kokku 3 6 töötunni eest. Kohus teatas 04.12.2012 e-kirjas pooltele, et varasemalt planeeritud kohtuistung 10.12.2012 jääb ära, kuna asja on võimalik
Kostja oli juba oma kirjalikus vastuses hagile avaldanud nõustumist kirjaliku menetlusega. Kostja ilmus ärakuulamisele kohtusse 10.12.2012 omal algatusel, mistõttu kulusid seoses lepingulise esindaja ärakuulamisel osalemisega ei saa lugeda põhjendatuks ja vajalikeks. Samal põhjusel ei saa lugeda vajalikeks ja põhjendatud kuludeks ka kostja enda sõidu- ja majutuskulusid seoses 10.12.2012 kohtusse ilmumisega. Võttes hagi koheselt õigeks, on kostja oma menetluskulusid kohtu arvates hakanud asjatult suurendama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Hagejale oli kostja asukoht kuni 2007 septembrini teada, aga maakohus asus üllatavale seisukohale, et usutavam on hageja väide selle kohta, et talle ei ole kostja tegelik viibimiskoht teada. Kostja telefoninumber ja töökoht Iirimaal on olnud samad 7 aastat. Samuti oli hagejale teada kostja e-posti aadress. Hagejal puudus igasugune vajadus politseisse pöördumiseks, sest kostja kontaktandmed olid hagejale teada ja seda kinnitab hagiavalduses hageja poolt märgitud kostja eelviimase elukoha aadress Iirimaal. Politsei- ja Piirivalveameti kirja näol on tegemist fabritseeritud tõendiga, millega hageja on püüdnud õigustada kohtusse pöördumist. Lisaks on hageja oma pöördumises politseile esitanud ka teadvalt valesid andmeid; 2) on maakohus ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda seetõttu, et kostja olevat andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab hagemise põhjuseks olla tema elukoha registreering rahvastikuregistris. Hagemise põhjuseks oleks saanud olla kostja keeldumine abielu lahutamisest kohtuväliselt või teadlik varjamine hageja eest. Hageja ei ole hagiavalduses ega sellele järgnenud kohtumenetluses esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et ta oleks pöördunud kostja poole kohtuvälise abielu lahutamise tahteavaldusega ja, et kostja oleks sellest keeldunud. Abielu lahutamise tahteavalduse oleks hageja saanud edastada nii kostja meiliaadressidele, telefonile, hagis märgitud Iirimaa elukoha või hagejale teadaoleva Iirimaa töökoha kontaktidele. Hageja ei ole tõendanud kostjale mistahes kirjade saatmist ja seda ka hagis märgitud aadressile. Hagejale (lisaks ka hageja täisealistele tütardele) oli teada kostja viibimine Iirimaal; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja ilmus 10.12.2012 kohtuistungile omal algatusel ja kõik sellega seotud kostja menetluskulud on seetõttu ebavajalikud ja põhjendamatud.
lg 2 sätestab nõude, et abieluasjas on kohus kohustatud pooled ära kuulama, mistõttu kostja ilmus 10.12.2012 kohtuistungile ja taotles enda ära kuulamist. Seetõttu on kõik ärakuulamisega seotud kostja ja tema lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. 5. Vastustaja U. S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja enne hagi esitamist kordagi nõustunud abielu lahutamisega ning hagejale ei ole kostja asukoht viimastel aastatel teada olnud. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ei olnud ainus 4 koht, kust hageja kostja leidmiseks abi otsis. Kuna kostja seadis hageja poolt esitatud tõendite õigsuse kahtluse alla alles apellatsioonimenetluses, palub hageja võtta täiendava dokumentaalse tõendina käesoleva tsiviilasja materjalide hulka teatise, mille väljastas Eesti Suursaatkond Berliinis. Nimetatud dokumendiga tõendab hageja, et hageja on teinud jõupingutusi kostja asukoha tuvastamiseks ka enne Eesti Politsei- ja Piirivalveameti poole pöördumist, paludes kostja asukoha leidmiseks abi ka Eesti Suursaatkonnalt Berliinis. Vastustaja on 2005 avaldanud kostjale soovi abielu lahutamiseks ning kostja on seda 10.12.2012 ärakuulamisel ka kinnitanud. Samas on kostja andnud selgelt mõista, et ta ei vastanud nõusolekuga. Hagejale oli teada kostja aadress aastal 2007, mis hiljem enam ei kehtinud. Niisamuti oli kostja mobiiltelefoninumbriga. Pooled ei suhelnud e-posti kaudu ning hagejale ei ole teada, kas ja millist e-postiaadressi kostja kasutab. Menetluses ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks pooled pärast 2005 aktiivselt koos aega veetnud. Selline väide on tõendamata; 2) asus kohus õigesti seisukohale, et kohaldada tuleb
Kostja käitumine andis põhjust hagi kohtule esitamiseks. Kostja asus pärast hagi õigeksvõttu põhjendamatult kohtukulusid suurendama, paludes seejärel jätta kohtukulud hageja kanda. Sellisest käitumisest nähtub soov muuta abielulahutusega seonduv menetlus kulukaks nii ajaliselt kui rahaliselt. Kui kostja võttis hagi kohe õigeks, ei olekski kostjal olnud muud kulu, kui edastada oma seisukoht koos hagi õigeksvõtuga kohtule (kasutades sellega temale antud ärakuulamise õigust), paludes kohtul hagi rahuldada. Kohus oleks abielu lahutanud ning asjas ei oleks tekkinud kulusid, mida kostja on käesolevaks ajaks teinud ning mille hageja kanda jätmist kostja nõuab; 3) kui kostja ilmus ootamatult tühistatud kohtuistungile, siis ei ole sellega seotud kulud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud; 4) ei nähtu arvelt 4121002, milliseid teenuseid millises mahus kostjale osutati. Arvel seisab vaid „Õigusteenuse tasu ja kulude ettemaksuarve vastavalt 31.10.2102.a kliendilepingule nr 14-2012/MM“. Arvestades tsiviilasja keerukust, ei ole osutatud õigusabi tunnimääras 100 eurot + km põhjendatud. Ka 1,5 lk lihtsale hagile lihtsa vastuse koostamisele töökulu 4h ei ole põhjendatud. Põhjendatud ajakulu sedavõrd lühikese ja lihtsa vastuse kohta saab olla ca 1,5h. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. detsembri 2012 otsus muutmata. Vastavalt
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude jaotust ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid menetluskulude jaotuse osas (otsuse resolutsiooni punkt 3). Kuna Tartu Maakohtu 21. detsembri 2012 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas
7. Maakohus on õigesti menetluskulude jaotamisel poolte vahel lähtunud
lg-st 1 ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui on tegemist abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või 5 kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Antud juhul on tegemist hagilise abieluasjaga ning
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et puuduvad
lg-s 2 sätestatud alused, mis annaksid õiguse kõrvale kalduda lg-s 1 määratletud üldreeglist. Ringkonnakohtu arvates see, et hageja esitas hagi abielu lahutamiseks maakohtule, võtmata väidetavalt enne tarvitusele kõiki abinõusid selleks, et teada saada kostja viibimiskoht ja tegemata kostjale ettepanekut lahutada abielu perekonnaseisuasutuses, ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks õiguse kõrvale kalduda
lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest, s.o nimetatud asjaolu ei muuda menetluskulude jätmist poolte kanda ebaõiglaseks. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et PKS § 64 alusel võib perekonnaseisuasutus abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Käesoleval juhul on apellant ise märkinud oma elukohana kogu menetluse kestel Iirimaa, samuti nähtub rahvastikuregistri andmetest (tl 10), et kostja elukoht on alates 30.03.2012 Iirimaa. Kuna kostja elukoht ei ole Eestis, siis on seaduse kohaselt välistatud abielu lahutamise perekonnaseisuasutuses. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda kostja väide kirjalikus vastuses hagile, et poolte abielusuhte lõppemise ajal 08.03.2004 kehtinud PKS redaktsioon võimaldas ka sel juhul perekonnaseisuasutuses abielu lahutada, kui teise abikaasa elukoht oli välismaal (tl 25-26). Avaldus abielu lahutamiseks on esitatud maakohtule 06.07.2012 ning kohaldamisele kuulub abielu lahutamise ajal kehtinud PKS redaktsioon, mille § 64 välistab abielu lahutamise perekonnaseisuasutuses, kui ühe abikaasa elukoht ei ole Eestis. 8.
lg 2 alusel võiks menetluskulud jaotada erinevalt lg-s 1 sätestatust ka juhul, kui menetluskulude poole enda kanda jätmine kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi. Apellant ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi. 9. Ringkonnakohus jätab
lg 3 p 2 alusel tähelepanuta vastustaja poolt koos vastusega esitatud Eesti Saatkonna Berliinis e-maili ja teatise. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi poolt 15.04.2013 esitatud fotokoopia kirjaümbrikust (
10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.