Obsah (7)

§ 124§ 46§ 152§ 155§ 43§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2015, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-1799 Haldusasi OÜ Albertus kaebus Pärnu Linnav

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 124

lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Vastustaja esitas 14.12.2015 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole vastustaja taotlusele vastanud ega tähtaja ennistamist taotlenud. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja poolt 14.12.2015 saadetud kirjalikus arvamuses toodud seisukohtadega ning menetlusökonoomika huvides kõiki neid üle ei korda. Samas peab kohus vajalikuks täiendavalt põhjendada menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu.

1. Liiklusseaduse § 1 lg 1 kohaselt toimub liikluse korraldamine Eesti teedel vastavalt liiklusseadusele. Liiklusseaduse § 6 lg 2 sätestab, et liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega. Liiklusseaduse § 1 lg 5 kohaselt, käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Liikluskorraldusvahendite (märkide) puhul on tegemist üldkorraldustega, mis on suunatud asja avalik-õigusliku seisundi muutumisele haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 tähenduses. Seega on vastustaja märkinud õigesti, et liiklusmärkide teatavakstegemine toimub liiklusmärkide eristaatuse tõttu üldjuhul nende ülespanemisega avalikku ruumi, kus igal isikul oleks võimalik neid märgata. Vastustaja on teatanud, et märgid pandi üles 13.01.2015 ja esitanud selle kohta vastava tõendi juba esialgse õiguskaitse taotluse suhtes esitatud vastuses (vt 12.10.2015 esialgse õiguskaitse taotluse vastuse lisana nr 3 esitatud foto paigaldatud märkidest, tl 49-50). Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja on teatanud, et sai paigaldatud liiklusmärkidest teada juhuslikult 17.06.2015 haldusasjas nr 3-13-396 toimunud kohtuistungil. Usutav on vastustaja väide, et kaebaja pidi olema plaanist märkide paigaldamiseks Lai tn 7 teadlik, kuna on nende negatiivsele mõjule osundanud juba varasemalt. Lisaks eeltoodule on nimetatud ala ümber käimas alates
3. aastast mitmeid kohtuvaidlused. Nõustuda tuleb vastustajaga, et piiravad märgid ja märgised vaidlusaluses piirkonnas on selgelt nähtavad. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et märgid tehti kaebajale teatavaks hiljemalt 13.01.2015, mis tähendab aga omakorda seda, et kaebaja 15.07.2015 esitatud kaebus on esitatud

§ 46lõikes 1 toodud tähtaega rikkudes.

11.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole kohtule täiendavaid selgitusi seonduvalt kaebuse esitamise tähtaegsusega esitanud, samuti ei ole 3 esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus on sellise võimaluse 15.12.2015 kohtunõudega kaebajale jätnud. Kaebetähtaja ennistamine oleks taolises olukorras ka suhteliselt perspektiivitu, kuid formaalselt vaadatuna on see mõnevõrra teine teema. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal tulenevalt

§ 155

lõikest 6 ja

§ 43

esimese lõike punktist 2 õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole. 12.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Kaebusele lisatud maksekorraldusest nr 883 nähtuvalt on OÜ Albertus kaebuse eest 15 euro suuruse riigilõivu tasunud Advokaadibüroo Fort OÜ. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Seega on riigilõivu tagasi taotlemise õigus Advokaadibürool Fort OÜ. Riigilõivuseaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Riigilõivu tagastamise küsimus lahendatakse seejärel eraldi määrusega. 13.

§ 108

lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et vastustajat esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei saa ka eeldada, et vastustajal oleksid tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmine kaebajalt võiks olla põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmine haldusorgani kasuks oleks üldjuhul ka erandlik. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4