Obsah (6)

§ 386§ 656§ 53§ 230§ 124§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-

§ 386lg 4 alusel Tartu Maakohtu 8.

novembri 2011 hagi tagamise määruse, millega kohus peatas täitemenetluse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2011/3114 kuni antud tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS Rõngu Aed esitas Tartu Maakohtu
2. aprilli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus saatnud hagejale kohtuistungi protokolli. Samuti ei ole kohus andnud hagejale teada, et kohtuistungi protokoll on allkirjastatud. Et kohtuistungi protokoll on nii menetlusosalisele, kes kohtuistungil ei viibinud, kui ka kõrgema astme kohtutele, ainsaks allikaks selle kohta, mis kohtuistungil toimus, saab selle puudumist ja teatud juhtudel selle menetlusosalistele mitteedastamist pidada nn absoluutseks menetlusveaks

§ 656

lg 1 p-i 1 mõttes, mis toob kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise põhjendustes ja selles esitatud asjaoludest olenemata; 2) on väär maakohtu seisukoht, et kostjal kui hüpoteegipidajal on õigus nõuda ühishüpoteegiga tagatud kohustuse täitmist hagejalt kui koormatud kinnisasjade omanikult.

1. oktoobri 2007 laenulepingu nr 3346/01/07 järgi ei ole võlgnik mitte hageja, vaid T&T Õunaaiad OÜ. Seega tulnuks täitmisavaldus esitada hoopis T&T Õunaaiad OÜ vastu, mitte aga hageja vastu; 3) hoiustas EN Valduse OÜ T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse katteks notar Mari-Liis Parmase deposiitkontole 833 333,33 kr. Vastavalt EN Valduse OÜ ja Royal Ace OÜ
2. juulil 2010 sõlmitud lepingule oli raha hoiustamise eesmärk T&T Õunaaiad OÜ
3. oktoobri 2007 4 laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumine. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, millest tuleneb kostja poolt väidetud võlgnevus summas 611 270,11 eurot; 4) ei ole kostja suutnud adekvaatselt kajastada nõuete suurust ning kostja poolt nimetatud summa kujunemine on arusaamatu. Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Hageja ei saa nõuet vabatahtlikult täita, kuna sissenõudja näitab oma nõuet teadlikult suuremana. Arvestades, et kostjal puudub nõue summas 611 270,11 eurot, ei ole ka tema poolt täitmisavalduses esitatud täitedokument täidetav.
4. oktoobril 2012 esitas apellant ringkonnakohtule taotluse käesolevas asjas menetluse peatamiseks SanS § 11 lg 1 p 3 alusel. Apellant palus peatada menetluse kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Taotluse kohaselt algatas Tartu Maakohus
5. Augustil 2012 AS Rõngu Aed saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat K. Räppo. Taotlusele on lisatud saneerimisnõustaja heakskiit kohtumenetluse peatamisele. Dokumendi p 5 kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg
6. detsember
8. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohtu poolt hagejale
9. jaanuaril 2012 edastatud kohtukutse
10. märtsi 2012 kohtuistungile.
11. märtsil 2012 kell 09.18 esitas apellandi esindaja Rivo Kaldvee kohtule eposti vahendusel taotluse läbi vaadata tsiviilasi hageja osavõtuta ja samas andis oma nõusoleku asja kirjalikuks menetluseks. Pärast kohtuistungit on olnud hagejal või tema esindajal võimalus tutvuda toimikuga. Hageja viide, et tal on alus kahelda, kas antud asjas on üldse korrektselt istungiprotokolli koostatud, näitab, et hageja esindaja ei ole toimikuga tutvunud ega ole teadlik kas protokoll on olemas või mitte; 2) ei saa kostja (vastustaja) esitada täitemenetluse algatamise avaldust hüpoteegi realiseerimiseks T&T Õunaaiad OÜ vastu, kuna avaldust hüpoteegi realiseerimiseks saab esitada ainult kinnisasja omaniku vastu. Hüpoteegi realiseerimise nõue tuleneb ühishüpoteegi seadmise lepingust, mille sisu kohaselt allub kinnistu igakordne omanik kohesele sundtäitmisele ja vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 19 on eelnimetatud leping täitedokumendiks. Hüpoteegi realiseerimise aluseks on OÜ T&T Õunaaiad ja Versobank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenev vastustaja nõue, mis on täitemenetluse algatamise avaldusele lisatud. Hüpoteegi realiseerimise aluseks olev nõue on selge ja nõue on sissenõutav. Nõude suurus tuleneb ühishüpoteegisummast, mis on 10 mlj kr (639 116 eurot); 3) ei ole EN Valduse OÜ hoiustanud võlgnevuse katteks mitte mingisugust summat ja kostja, kes antud tehingutes ei ole osapooleks, ei tea ega pidanudki teadma selliste lepingute ja avalduste olemasolust. EN Valduse OÜ on hoiustatud summad kandnud enda arvelduskontole Swedbankis. Seega lükkavad hageja enda tõendid ümber väite raha deponeerimise kohta; 4) jääb arusaamatuks, milline hageja poolt hagiavaldusele lisatud ja nõude kujunemist käsitlevatest dokumentidest ei ole hagejale arusaadav. Kostja on esitanud kõik vajalikud dokumendid täitemenetluse avalduse juurde ning lisanud hagiavaldusele. Kostja on kinnitanud omapoolsete tõenditega hagejale korduvalt reaalse nõude olemasolu ja esitanud korduvalt tõendeid selle kohta, kuidas nõue on kujunenud; 5) on paljasõnaline hageja väide, et ta on valmis täitma kostja nõuet vabatahtlikult. Nõude vabatahtliku täitmise kinnitamiseks ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Vastustaja vaidles vastu apellandi taotlusele menetluse peatamiseks. SanS § 11 lg 1 p 3 reguleerib juhtu, kui käimas on kohtumenetlus, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue. Kui ringkonnakohus otsustab Tartu Maakohtu otsuse jõusse jätta, ei muuda see apellandi olukorda halvemaks, kuna täitemenetluse saaks peatada kohtu poolt siis SanS § 11 lg 1 p 1 alusel. Otsuse tegemine käesolevas asjas oleks vajalik ka saneerimisemenetluse läbiviimise huvides, kuna võimaldaks saneerimismenetluses kinnistuid realiseerida ja saada juurde täiendavaid likviidseid vahendeid. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Rahuldamata tuleb jätta ka apellandi taotlus menetluse peatamiseks.
13. Apellant hagejana taotleb kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas, mille on algatanud kostja ja milles täitedokumendiks on
14. mail 2009 tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping nr 1534, mille p 2.3 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded T & T Õunaaiad OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja T & T Õunaaiad vahel
15. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 3346/01/07 ja selle võimalikest lisadest. Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 p 19 alusel. Kuna maakohtu otsus on motiveeritud ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis kooskõlas

§-ga 654 lg 6 ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohtuistungi protokolli menetlusosalisele edastamata jätmine on nn absoluutseks menetlusveaks

§ 656

lg 1 p 1 tähenduses, mis toob igal juhul kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise.

§ 53

lg 2 teine lause kohustab küll kohut edastama protokolli menetlusosalistele viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Maakohtu toimikust ei nähtu, et käesolevas asjas oleks maakohus kohtuistungi protokolli menetlusosalistele edastanud. Samas ei ole tegemist õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtte olulise rikkumisega, mis peaks kaasa tooma kohtuotsuse tühistamise

§ 656lg 1 p 1 alusel.

Apellant loobus ise kohtuistungist osa võtmast ja nõustus asja arutamisega tema osavõtuta. Kohtuistungi protokolli saab menetlusosalisele edastada ka hiljem, samuti on võimalik selle sisust teada saada kohtutoimikuga tutvudes. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis osas on apellant soovinud protokolli parandamist ja talle ei ole seda võimaldatud. Asjaolu, et kolmas isik EN Valduse OÜ hoiustas notar Mari-Liis Parmase deposiitkontole 833 333.33 krooni eesmärgiga tasuda

1. oktoobri
2. a laenulepingust nr 3346/01/07 tulenevat võlgnevust kostja ees, ei tähenda koheselt seda, et hagejal hüpoteegipidajana puuduks õigus taotleda sundtäitmist tema kasuks koormatud kinnisasjade müügi arvelt. Deposiitkontole kantud rahasumma on oluliselt väiksem kostja nõudest, mis on olnud aluseks täitemenetluse algatamisel, samuti puuduvad igasugused tõendid, et hoiustatud rahasumma oleks tasutud kostjale laenulepingust nr 3346/01/07 tuleneva võlgnevuse katteks. Kostja nõude, mille tagamiseks on hageja kinnistutele seatud ühishüpoteek 639 116,49 eurot (10 miljonit krooni), suurus tuleneb
3. mail 2009 tõestatud ja hagejaga sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingust nr 1534, mille p 2.3 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded T & T Õunaaiad OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja T & T Õunaaiad vahel
4. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 3346/01/07 ja selle võimalikest lisadest. Kohtule on esitatud ka nimetatud laenuleping, millest nähtub, et selle alusel on väljastatud laenu 15 650 000 krooni (lk 38) ja võlaarvestus (lk 30).

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et laenulepingust nr 3346/01/07 tulenev, sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustus on väiksem kui 639 116,49 eurot. 9. Apellandi taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. SanS § 11 lg 1 p 3 kohaselt võib asja läbivaatav kohus ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni 6 kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel esitatud nõue või elatise tasumise nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Käesolevas asjas ei ole tegemist SanS § 11 lg 1 p 3 kohase rahalise nõudega ettevõtja vastu, milles ei ole otsust tehtud. Tegemist on ettevõtja enda nõudega, mis ei ole rahaline nõue

§ 124tähenduses, samuti on käesolevas asjas ka otsus tehtud.

Ringkonnakohus üksnes vaatab läbi apellatsioonkaebust maakohtu otsusele. Taotluse aluseks oleva sätte mõte ei ole apellatsioonimenetluste peatamine. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et saneerimismenetlustes võib maakohus täitemenetluse peatada SanS § 11 lg 1 p 1 alusel. 10.

§ 171lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi kanda.

Kai Kullerkupp Viivi Tomson 7 Kersti Kerstna-Vaks