Obsah (9)

§ 333§ 330§ 631§ 657§ 654§ 367§ 436§ 238§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-12

§ 333lg 1 alusel esitatud vastuväidet kohtu tegevusele.

Vastuväide esitati seetõttu, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata OÜ Teenus

1. veebruari 2012 taotlused tunnistajate ülekuulamiseks. Vastuväite lahendamata jätmisega on kohus rikkunud menetlusõiguse normi; 3) ei ole kohus OÜ Teenus poolt esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud, miks ta väidetega ei nõustunud. Nii ei ole otsuses põhjendatud, miks kohus ei ole nõustunud väitega, et päevaraamatu väljatrükkimine ei saa tõendada, et OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo on teinud Lepingule I vastava töö täielikult iseseisvalt ja lepingule vastavalt; 4) ei ole kohtuotsuse resolutsioon selgelt arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu OÜ-lt Teenus OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo kasuks välja mõistetud põhinõude summa, millelt pärast kohtuotsuse hagiavalduse esitamise päeva arvestada viivist; 5) on maakohus otsuse p-s 6 ebaõigesti järeldanud, et pooled on lugenud sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtava töö tulemuseks ainult 2010 majandusaasta aruande koostamise ja selle esitamise äriregistrile. Tegelikult oli see vaid üks Lepingust I tulenev kohustus. Lepingu I punkti 2.1.1 kohaselt pidi OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo osutama OÜ-le Teenus Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises loetletud teenuseid. Kohtuotsuses on analüüsitud üksnes 2010 majandusaasta aruande koostamist ja esitamist äriregistrile, kuid muude kohustuste täitmise tõendatust ei ole maakohus analüüsinud. Samuti ei nähtu majandusaasta aruandest kannete arv 530; 6) ei ole võimalik järeldada, et OÜ-l Teguri Raamatupidamisbüroo oli Lepingu I alusel õigus nõuda OÜ-lt Teenus tasu hinnapakkumises näidatut ületavas mahus. Kohtuotsuses ei ole analüüsitud, et Lepingu I lisaks olevas hinnapakkumises on mahud arvestanud OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ise ning enne hinnapakkumise koostamist oli võimalik tutvuda OÜ Teenus raamatupidamisdokumentidega. Samuti ei ole hageja teenuse osutamise käigus kostjat teavitanud, et maht muutub niivõrd olulisel määral; 7) jääb selgusetuks, kuidas on maakohus leidnud, et arvel nr 1020 näidatud kuu püsitasud on arvestatud õigesti ja põhjendatult. Vastustaja ei ole osutanud teenuseid 12 kuu vältel, mis annaks aluse nõuda kuutasusid kokku summas 540 eurot; 8) on apellant taotlenud viiviste vähendamist. Kohtuotsuses ei ole seda taotlust lahendatud ega vastavaid põhjendusi analüüsitud. Hagiavalduse esitamise hetkel ei ületanud viivisenõue küll põhinõude summat, kuid kohtuotsuse jõustumise ajaks, kui menetlus läbib kolm kohtuastet ning kõrgemad kohtuastmed võivad saata asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks, võib viivisenõue kasvada üle põhinõude summa, kuna viiviseid on nõutud kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) esitas apellant taotluse M. Nõmmiku tunnistajana ülekuulamiseks alles kohtuistungil.

§ 330

lg 1 ja lg 3 tulenevalt esitas apellant vastava taotluse hilinenult ega põhistanud taotlusega hilinemist. Vastustaja vaidles apellandi taotlusele vastu ning kohus jättis taotluse õigesti rahuldamata. Apellant soovis M. Nõmmiku ütlustega anda sisuliselt eksperdi hinnangut kostja tehtud tööle – seda aga tunnistaja ütlustega teha ei saa. K. Salujõe ütlustega soovis apellant tõendada asjaolusid, mis on ammendavalt ja veenvalt dokumentaalsete tõenditega tõendatud, või asjaolusid, mille kohta K. Salujõe ei saa ütlusi anda; 2) ei ole apellandi esitatud vastuväite lahendamata jätmine aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. See, et maakohus oleks pidanud vastuväite lahendama määrusega, ei ole 5 menetlusnormi oluline rikkumine

§ 631

lg 1 ja lg 2 tähenduses, mille tõttu oleks maakohus saanud või pidanud tegema siinsest teistsuguse otsuse; 3) on apellant valesti mõistnud töö vastuvõtmise järgset tõendamiskoormist vastustaja tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et vastustaja on kogu töö üle andnud ning apellant on selle vastu võtnud ega ole pretensioone esitanud ja seega on vastustaja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Apellant ei ole tõendanud mitte ühtegi oma väidet selle kohta, et vastustaja tehtud töö on puudustega. Majandusaasta aruanne on raamatupidamisteenuse osutamise lõpptulem ehk kui võetakse vastu majandusaasta aruanne, võetakse vastu kogu teenuse osutamise käigus tehtud töö. Vastustaja on tõendanud, et ta on tehtud töö apellandile üle andnud ja apellant on töö vastu võtnud. Apellant ei ole esitanud ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi või tööde mahu kohta (nõudnud parandamist vms) ning tehtud töö on esitatud äriregistrile (apellant on töö heaks kiitnud). VÕS § 76 lg 4 kohaselt lähtutakse eelduslikult sellest, et täitmine oli nõuetekohane; 4) omab apellandi poolt tööd üle vaadanud M. Nõmmik vastavat eriharidust, ning oleks viivitamata avastanud võimalikud puudused. Kui vastustaja ei oleks lepingut kohaselt täitnud, oleks apellant pidanud esitama kohustuse täitmise nõude viivitamata pärast lepingurikkumisest teadasaamist. Isegi kui apellant peaks suutma praegusel juhul tõendada vastustaja lepingurikkumist (mida ei esine), on apellant VÕS § 644 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda nendele puudustele. Apellandile on töö üle antud

1. detsembril 2011, tänaseni ei ole esitatud ühtegi seaduse nõuetele vastavat pretensiooni. Kuna apellant on esitanud vastustaja koostatud
2. a majandusaasta aruande ilma muudatusteta äriregistrile, siis on ilmne, et apellant on kiitnud heaks vastustaja tehtud töö; 5) on maakohus põhjendanud, miks ta nõustub vastustaja tasunõude kujunemisega ning otsuse p-s 9 selgesõnaliselt märkinud kaalutlused, mis alusel loeb ta vastustaja tasunõude suuruse kujunemise põhjendatuks; 6) ei ole maakohus viivisenõude rahuldamisel oluliselt eksinud. Maksimaalne võimalik tulem apellandile on see, kui ringkonnakohus määrab viivise ulatuse ülempiiri, mille järgi viivised ei tohi ületada põhinõude summat. Ringkonnakohus saab väidetavad puudused maakohtu otsuses iseseisvalt kõrvalda ning puudub vajadus asja maakohtusse tagasi saatmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on lõppjäreldusena õigesti hagi rahuldanud, sh välja mõistnud viivise. Viivise väljamõistmise põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut (

§ 657lg 1 p 2`).

Täpsustada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3, märkides ära põhinõude suuruse, millelt tuleb arvestada viivist alates

1. jaanuarist 2012 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni OÜ Teenus poolt. Ülejäänud osas on apellatsioonkaebus põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult kostjalt välja mõistnud põhivõlana raamatupidamise teenuse osutamise eest, sh
3. aasta majandusaasta aruande koostamise eest 1098 eurot. Kooskõlas

§ 654

lg-ga 6 järgib ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi ja ei korda neid kõiki. Maakohus on põhinõude väljamõistmise osas otsust piisavalt põhjendanud ning vastanud ka kostja vastuväidetele. Kostja sõlmis hagejaga lepingu

1. aasta raamatupidamise koostamise kohta ajal, mil
2. aasta oli juba lõppenud ja vaja oli koostada ja äriregistrile esitada
3. aasta aruanne. Kostja enda raamatupidaja K. Salujõe ei saanud kostja nimetatud ülesannetega hakkama, mistõttu leppisid pooled kokku, et hageja tegeleb ka kostja raamatupidaja väljaõpetamisega. Kui K. Salujõe tegeles väljaõppe käigus ka kostja raamatupidamise korrastamisega, ei tähenda see seda, et hageja pole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja on tehtud töö, sh koostatud bilansi, kasumiaruande, päevaraamatu ja varukoopia Merit programmist kostjale üle andnud ja tema tasu nõue on VÕS § 637 lg 4 alusel muutunud 6 sissenõutavaks. Ühtegi pretensiooni lepingu täitmise kohta ei ole kostja hagejale enne hagi esitamist esitanud. Hageja esitas kostjale hinnapakkumise, mis on Lepingu I punkti 3.1 kohaselt tasu kokkuleppe aluseks ning millest nähtub ka püsitasu kokku 540 eurot (st 12 kuu eest) (I kd lk 13). Seetõttu on kostja kohustatud tasuma hagejale ka püsitasu. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Ringkonnakohus leiab, et
4. juuni 2011 hinnapakkumist võib käsitleda töö eelarvena. Kannete arvu osas tuleb eelarvet käsitleda mittesiduvana, kuna raamatupidamise korrastamisel tagantjärele saab täpne kannete arv selguda alles töö käigus. Hinnapakkumises on kostja osas planeeritavaks kannete arvuks märgitud 282, 5 kannet hinnaga 0, 5 eurot kanne. Tegelikkuses on vastavalt päevaraamatule kannete arv
5. aastal 530 kannet. Kostja ei ole tegelikku kannete arvu vaidlustanud. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kannete arv 530 ei nähtu majandusaasta aruandest. Selline kannete arv nähtub päevaraamatust ( I kd lk 135-181).
6. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas käsitlenud oma otsust välja mõista kostjalt ka viivis alates
7. jaanuarist 2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samas ei ole selline rikkumine viinud maakohut lõppkokkuvõttes väärale otsustusele viivise väljamõistmise osas. Asjas on tuvastatud, et hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust
8. aasta raamatupidamise korrastamise osas
9. juunil 2011 sõlmitud lepingu alusel. Nimetatud lepingu punktis
10. 3 leppisid pooled kokku, et kui tellija viivitab raamatupidajale tasu maksmisega, siis on raamatupidajal õigus nõuda Tellijalt viivist 0, 5 % päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sama lepingu p 3.4 kohaselt pidi tellija tasuma raamatupidaja poolt esitatud arve 7 päeva jooksul alates arve kuupäevast ülekandega Raamatupidaja (hageja) arveldusarvele. Raamatupidaja on esitanud tellijale/kostjale arve
11. detsembril 2011 summa 1098 eurot tasumiseks. Arvel oli tasumise tähtajana märgitud
12. detsember
13. Hageja taotleb
14. jaanuaril 2012 esitatud hagiavalduses viivise välja mõistmist ühekordse summana 137,25 eurot (5, 49 eurot x 25 päeva). Kostja ei ole nimetatud arvestust vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas on leidnud tõendamist, et kostja ei ole oma kohustust tähtaegselt täitnud, siis on maakohus põhjendatult kostjalt välja mõistnud seisuga
15. jaanuar 2012 viivise 137, 25 eurot ja edasi alates
16. jaanuarist 2012 viivise põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Viivise väljamõistmisel saab juhinduda VÕS § 113 lg 1, § 94 ning

§ 367sätetest.

Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole punktis 3 selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohus ei ole otsuse resolutsiooni punktis 3 märkinud põhinõude suurust, millelt tuleb viivist arvestada. Ringkonnakohus täiendab nimetatud punkti põhinõude suurusega, milleks on 1098 eurot.

2. veebruari 2012 kostja vastuses esitas kostja alternatiivse taotluse VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioonist saab tuletada, et maakohus ei ole kostja taotlust rahuldanud, kuid otsuses puuduvad põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks, millega on maakohus rikkunud

§ 436lg 1 sätestatut.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja taotluse viivise vähendamiseks jätnud siiski õigustatult rahuldamata ja täiendab selles osas maakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust viivise vähendamiseks. Kostja peamine põhistus viivise vähendamiseks on asjaolu, et kui kohtuasi läbib kolm kohtuastet ning kõrgemad kohtuastmed saadavad asja madalama astme kohtule uueks arutamiseks, siis võib viivise nõue kasvada üle põhinõude summa, kuna hageja on nõudnud viiviseid kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorra 7 vältimiseks on kostjal võimalik oma kohustus täita, mis välistab ka viivise kasvu ebamõistliku suuruseni. Samuti on kostja seisukohad nõude põhjendamatuse ja viivise liigse suuruse osas vasturääkivad. Kui kohtud peaksid nõuet põhjendamatuks (ja seda mitmekordse edasikaebuse tulemusena), siis jääksid rahuldamata ka kõrvalnõuded ja kostjal ei ole vaja muretseda viivise liigse suuruse pärast. Hageja ei ole esitanud nõuet saada viivist põhinõudest suuremas summas. Hageja soovib sundida kostjat oma kohustust täitma. Viivisemäära suuruses 0, 5 % päevas on pooled kehtivalt kokku leppinud.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kostja esitas taotluse tunnistaja Kaidi Salujõe ülekuulamiseks õigeaegselt oma
2. veebruari 2012 vastusega hagile. Tunnistaja Madis Nõmmiku ülekuulamist taotles kostja alles
3. märtsi 2012 kohtuistungil (II kd lk 1). Taotluste kohaselt soovis kostja tõendada tunnistaja K. Salujõe, (hageja töötaja ja raamatupidaja) ütlustega, kuidas pooled oma lepingutest tulenevaid kohustusi tõlgendasid ning kas, kuidas ja millal on hageja täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi kostja ees, samuti seda, kas kostja esitas hagejale lepingu täitmise osas pretensioone (I kd lk 58). Tunnistaja M. Nõmmiku ütlustega soovis kostja tõendada, milline oli hageja poolt teostatud raamatupidamisdokumentide sisu, kas neis esines puudusi, milliseid küsimusi Martin Ilves M. Nõmmikule esitas ja kui palju pidi M. Nõmmik hagejat kostja raamatupidamise teostamisel juhendama, st et hageja esindaja M. Ilves ei saanud vaatamata kostja eeltööle kostja raamatupidamise lõpliku koostamisega ilma M. Nõmmiku abita hakkama. Kohus jättis mõlema tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata protokollilise määrusega
4. märtsi 2012 kohtuistungil (II kd lk 20) põhjendusega, et dokumentaalseid tõendeid ei saa suuliste tõenditega ümber lükata. Kostja esitas seejärel vastuväite kohtu tegevusele tunnistajate ülekuulamata jätmise osas, leides, et hageja kirjalikud tõendid ei tõenda seda, mida hageja väidab neid tõendavat, mistõttu on kostjal võimalik omapoolseid seisukohti tõendada üksnes tunnistajate ütlustega. Väär on apellandi seisukoht, et maakohus ei ole seejärel kostja vastuväidet määrusega lahendanud (

§ 333lg 1).

Maakohus on kostja vastuväitele kohtuistungi protokolli kohaselt vastanud, et „lepingu üle vaidlust ei ole, pole vaidlust, et hageja esitas Maksuametile 2010 aasta majandusaruande, vaidlus on jäänud selle peale, kas hageja oli õigustatud tegema tööd suuremas mahus, kui lisa 1 ette nägi. Mis puudutab viiteid tunnistaja Kaidi Saluveel (õige nimi Kaidi Salujõe), siis see nagu kinnitaks hageja väiteid, et ta on seda tööd teinud.” (II kd lk 20). Maakohtu viidatud seisukoha viimane lause ei ole küll ringkonnakohtule lõpuni arusaadav, kuid pooled ei ole taotlenud maakohtult protokolli selles osas parandamist. Vaatamata keelelisele mittekorrektsusele saab nimetatud maakohtu seisukohta käsitleda

§ 333lg 1 sätestatud vastuväite lahendamise määrusena.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata põhjendatult. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kuna asjas oli lepingu täitmise kohta esitatud piisavalt dokumentaalseid tõendeid (sh hageja koostatud ja äriregistrile esitatud kostja juhatuse liikmete poolt allkirjastatud kostja 2010. aasta majandusaasta aruanne), siis ei olnud kostja poolt esitatud põhjendustel tunnistajate ülekuulamine vajalik.

§ 238

lg 1 p 2 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust mh siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole viinud maakohut väära otsuseni. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja oli tunnistaja M. Nõmmiku ülekuulamise osas esitanud ka

§ 330lg-le 1 tuginedes vastuväite.

Kostja ei põhjendanud, miks ta ei saanud tunnistaja M. Nõmmiku ülekuulamise taotlust esitada kohtule varem. Tunnistaja ülekuulamiseks oleks tulnud kohtuistung ka edasi lükata. 8 12. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes osas, mis puudutab kohtuotsuse resolutsiooni teksti täpsustamist ja ülejäänud osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171lg 1 alusel jätta apellandi kanda.

Kai Kullerkupp Viivi Tomson 9 Kersti Kerstna-Vaks