← Eesti

2-14-59288/42

Obsah (7)§ 428§ 429§ 645§ 168§ 207§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-14-59288 Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Ülle Jänes Kohtuasi AS Nordea F

) § 637 lg 1 p 2 alusel kostja I ja kostja II apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 29.05.2015 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus menetlusse kostja III apellatsioonkaebuse. 8. 15.09.2015 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse, millega palus menetluse

§ 428

lg 1 p 3 alusel lõpetada seoses hagist loobumisega, kuna solidaarvõlgnike poolt on nõue tasutud.

  1. Kostja III menetluse lõpetamisega ei nõustunud, kuna hagi on alusetu. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist loobumine kostja III suhtes tuleb vastu võtta ja asja menetlus selles osas lõpetada. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks on sätestatud

§ 429lg 4 ning käesoleval juhul need puuduvad.

11. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus

§ 645lg 1 kohaselt määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

Seega tuleb maakohtu otsus kostja III osas tühistada. Kostjate I ja II osas on maakohtu otsus jõustunud. 12.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja 24.08.2015 e-kirjast selgub, et võlgnevus on tasutud kostjate I ja II poolt.

§ 207

lg 2 sätestab, et iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Kuna kostja III ei ole hageja nõuet rahuldanud, siis tuleb kostja III vastu esitatud hagi menetlemisega seotud maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.

  1. Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks üksnes riigilõivu osas ning selgitas, et võimalike täiendavate menetluskulude kindlaksmääramise lahendab maakohus kuni 2014.a lõpuni kehtinud normide alusel. Kolleegium märgib, et kuna maakohus tegi otsuse
  2. aastal, siis kuulub menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele alates 01.01.2015 kehtivate sätete järgi. Arvestades, et maakohus kõiki menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Tulenevalt

§ 177

lg 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.