Obsah (6)

§ 477§ 555§ 378§ 551§ 558§ 663

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukolleegium Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17807 Tsiviilasi Pärnu linna

§ 477¹ lg 2 ja § 390 lg 1).

Menetluse käik

1. Pärnu linn (Pärnu linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 26.11.2015 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub peatada OK (puudutatud isik II, lapse isa) hooldusõiguse oma lapse JK (puudutatud isik I, laps) suhtes lapse väärkohtlemise kahtlustuse tõttu kuni kriminaaluurimise tulemuste selgumiseni, keelates isal lapsega suhtlemise ilma 1 kolmandate isikute juuresolekuta ning keelates lapse esindamise nii elukorralduslikes, kui ka varalistes küsimustes ning määrata lapsele ajutiseks eestkostjaks avaldaja.
2. Avalduse kohaselt pöördus 25.11.2015 Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna lastekaitseteenistuse poole abi saamiseks alaealine laps isiklikult, kuna kartis koju minna. Olukorrast ülevaate saamiseks vestlesid kooliruumides lapsega sotsiaalosakonna lastekaitseteenistuse juhataja JM, XXXXXX XXXXXXXXXXX õppealajuhataja EP ja sotsiaalpedagoog EJ. Lapse sõnul olevat eelmisel õhtul tema isa teda kodus peksnud märja käterätiga vastu selga, löönud lahtise käega vastu pead, tõmmanud lapse sahtlid põrandale, röökinud lapse suunal roppusi ning ähvardanud poissi teda alandavate postituste üleslaadimisega sotsiaalmeediasse. Samuti olevat lapsele selgeks tehtud, et kui ta kuskilt abi otsima läheb, siis saab ta veel rohkem peksa. Laps ütles, et ta ei saa koju naasta, kuna tunneb isa ees tõsist hirmu ja kardab, et koju minnes ootab teda uus keretäis. Laps soovis minna lastevarjupaika ja keeldus naasmast koju. Spetsialistide hinnangul oli lapse jutt veenev ja selles polnud põhjust kahelda.
3. Lapsel on ainult üks hooldusõiguslik vanem (lapse isa), kes on ärritudes impulsiivne ja kontrollimatu. Lapse käitumise põhjustesse süvenemise ja välja selgitamise asemel näeb ta sageli lahendusena lapse karistamist. Pahameeles tegutsedes ei mõtle lapse isa, millist mõju selline tegevus lapsele võib avaldada. Isa vägivaldse kohtlemise ja impulsiivse käitumise kohta jõudsid esimesed signaalid eestkosteasutuseni
4. aasta veebruaris ning kriminaalmenetlus selles episoodis ei ole veel lõpetatud.
5. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole lapse koju naasmine hetkel lapsele turvaline, arvestades asjaolusid, et analoogse käitumise osaliseks on saanud laps ka eelnevalt. Olukorda ja asjaolusid arvestades tuleks lapse huvides keelata lapse isal lapsega kohtumised ilma kolmandate isikute juuresolekuta. Kuna lapsel on ainult üks hooldusõiguslik lapsevanem, siis seoses sellega võivad jääda tekkinud olukorras lapse õigused ja huvid kaitseta ning seetõttu on vaja määrata lapsele ajutine eestkostja. Lapse heaolust lähtudes on käesoleval hetkel vajalik lapse isast eraldamine, lapse paigutamine hoolekandeasutuse teenusele, isa hooldusõiguse peatamine ning avaldaja määramine lapse ajutiseks eestkostjaks, kuni antud asjas kriminaalasjas uurimise tulemuste selgumiseni. Esimese astme kohtu määrus
6. Pärnu Maakohtu 27.11.2015 määrusega avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldati ning eraldati esialgse õiguskaitse korras laps perekonnast ja peatati lapse isa isiku- ja varahooldusõigus oma lapse üle kuni lapse isa suhtes lapse väärkohtlemise kahtlustusel alustatud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX menetluse lõppemiseni; lubati lapse isal kuni tema suhtes alustatud kriminaalasja menetluse nr XXXXXXXXXXX lõppemiseni suhelda lapsega üksnes kolmandate isikute juuresolekul; määrati esialgse õiguskaitse korras lapse ajutiseks eestkostjaks tema elukohajärgne eestkosteasutus (avaldaja) kuni kuueks kuuks; kohustati esialgse õiguskaitse korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 562 alusel lapse isa viivitamatult välja andma ajutisele eestkostjale lapse isiklikuks kasutamiseks mõeldud asjad (sh isikut tõendav dokument, rahakott, riided, jalanõud, kooliks vajalikud õppevahendid ja huviringides käimiseks vajalikud esemed). 6. Maakohus leidis, et käesolevas asjas on tekkinud perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg-s 4 kirjeldatud olukord, kus linnavalitsus vajab kohtu nõusolekut lapse eraldamiseks perekonnast enne vanema isikuhooldusõiguse ning lapse edasise hooldamise küsimuste lahendamist.

§ 555

lg 1 järgi võib kohus määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele 2 ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud.

§ 378

lg 3 järgi võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega. Kohus rakendab esialgse õiguskaitse abinõusid

§ 551

, § 4771 lg 1, lg 2 alusel.

§ 558

lg 3 kohaselt kohus ei pea vanemat ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele.

1. Kohus kuulas lapse 27.11.2015 kohtu ruumides lastekaitsetöötaja juuresolekul ära. Laps kinnitas, et kardab koju minna, kuna isa on teda löönud, karjunud tema peale, ähvardanud Facebookis häbistada ja võib veel vägivalda kasutada. Lastekaitse esindaja IV on 27.11.2015 kohtule selgitanud, et lapse isa vastu on algatatud kaks kriminaalasja, varasem nr XXXXXXXXXX ja uus asi nüüd nr XXXXXXXXXXX. Lapsel on ainult üks hooldusõiguslik lapsevanem. Lapse isa on vägivaldne lapse vastu, lapse huvid ja õigused võivad jääda perest eraldamisel ajutise eestkostjata kaitsmata.
2. Kohus, võttes aluseks avalduses esitatud asjaolud ning lapse ärakuulamisel väljaselgitatu, on seisukohal, et avaldaja tegutseb põhjendatult ja lapse huvides. Ei ole võimalik lugeda lapse heaolu ega turvalisust perekonnas kasvamisel tagatuks, kui last kasvatavat vanemat kahtlustatakse lapse füüsilises ja vaimses väärkohtlemises ja seda viimase aasta jooksul juba teist korda (kirjelduste kohaselt on isa last löönud korduvalt (sh märja käterätiga selga), mistõttu laps kardab koju minna), samuti on tõsine kahtlus, et vanem võib last veelgi hirmutada või väärkohelda, kuna vanem on last ähvardanud ja keelanud lapsel vanema vägivalla vastu abi otsida ning kuna vanema vastu on alustatud lapse väärkohtlemise kahtlustusel kriminaalmenetlust, siis võib ta last karistuse kartuses mõjutada või hirmutada. Laps tuleb paigutada asendushooldusele ja kohus leiab, et vanemast eraldamist tuleb rakendada esialgse õiguskaitse korras viivitamatult kuni vanema suhtes lapse väärkohtlemise kahtlustusel alustatud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX lahenduse saamiseni.
3. Tulenevalt PKS § 171 lg-st 1 määratakse lapsele eestkostja, kui kummalgi tema vanemal ei ole esindusõigust. Kuigi rahvastikuregistri järgi on lapsel kaks vanemat, lapse isa ja KK, siis tulenevalt PKS § 214 lg-st 3 ja Pärnu Maakohtu 13.07.2008 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-3414, millega emapoolse hooletusse jätmise tõttu määrati lapse elukohaks isa elukoht, on hooldusõigus vaid ühel vanemal. Kohus leidis, et eestkostja seadmise tingimused käesolevas asjas on ilmselt täidetud. PKS § 118 lg 2 sätestab, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust (s.o õigust ja kohustust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju) teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajadusel eestkostja määramise menetlust. Lapse stabiilse elukeskkonna korraldamise ja edasise väärkohtlemise vältimise huvides tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada lapse isa hooldusõigus ning määrata lapse ajutiseks eestkostjaks avaldaja. Määruskaebus
4. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
5. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjust. Maakohus tegi määruse ainult lapse ütluste põhjal. Isa ei ole last kunagi peksnud. Laps kipub valetama ja liialdama. Lisaks tunnistas lastekaitse spetsialist IV, et tema kui spetsialisti hinnangul ei näidanud laps välja mingit hirmu, kui ta lastekaitsesse pöördus. Isa peres elab veel tema 11-aastane kasutütar ning koolivaheaegadel käib vabatahtlikult tema juures 7-aastane tütar. Kui isa peres oleks vägivalda, siis ei tuleks tütar hea meelega Tallinnast Pärnusse isa juurde.
6. Maakohus käsitles määruses ka käimasolevat kriminaalmenetlust, mis algas
7. aastal. Kriminaalmenetluse uurimisel jäeti palju fakte toimikust välja. Üheks selliseks 3 oli lastekaitsespetsialisti KM tunnistus selle kohta, et
8. aastal ei olnud isa süüks pandavat tegu toime pannud. Praegu alustatud kriminaalasjas süüdistatakse isa samas asjas. Kõik tunnistused, mis lapse isa kasuks räägivad on toimikust välja jäetud. Lapse isa mustavad süüdistused on aga suureks paisutatud. Menetluse edasine käik
9. Lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
10. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 18.01.2016 vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 15. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ja kooskõlas lapse huvidega. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 16.

§ 551

lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid.

§ 378

lg 3 järgi võib kohus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida vanema õigusi lapse suhtes ja vanema suhtlemist lapsega.

§ 555

lg 1 järgi võib kohus määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud.

1. Maakohtu määrus ei ole tehtud ainult lapse ütluste põhjal. Maakohus lähtus ka eestkosteasutuse arvamusest ja lapsele määratud esindaja arvamusest. Lastekaitsespetsialist on vestelnud ka lapse emaga. Eestkosteasutuse 14.01.2016 seisukohast määruskaebusele (tl 87-94) nähtuvalt keeldub laps koju tagasi minemast. Samuti ei soovi laps kasutada lähiajal oma suhtlemisõigust isaga . Ringkonnakohus ei nõustu, et sellised lapse soovid on eestkosteasutuse manipulatsioon lapse suhtes. Laps on piisavalt vana oma seisukoha väljendamiseks ja praegusest olukorrast arusaamiseks.
2. Ringkonnakohus nõustub eestkosteasutusega, et lapse probleeme käitumine on tingitud probleemidest isaga. Seda kinnitab ka asjaolu, et laps elab alates 23.12.2015 kasuperes ja saab seal hästi hakkama (lapsele määratud esindaja 14.01.2016 seisukoht määruskaebusele; tl 84-85).
3. Lapse ema väidetel oli mees nende kooselu ajal vägivaldne ja tema hinnangul võib lapse isa kasutada vägivalda ka nende ühise lapse peal, mida on ka varem olnud.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa isa hästi aru olukorra tõsisusest ja ei mõista oma „kasvatamismeetodite“ tagajärgi. See, et laps on vabatahtlikult nõus minema oma kodust asenduskodusse näitab selgelt, et lapse ja vanema vahelised suhted ei ole korras. Isa distantseerib ennast probleemi lahendamisest – isa hinnangul on probleem ainult lapses. Ennast isa väljakujunenud olukorra süüdlasena ei näe.
5. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et 7-aastane tütar külastab isa meelsasti ei oma tähtsust lapse isa ja tema poja suhte hindamisel. Laps on ka ise välja toonud, et teiste inimestega nende peres käitub isa teisiti (eestkosteasutuse 14.01.2016 seisukoht määruskaebusele; tl 87-94).
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et lapse parimate huvidega on kooskõlas esialgse õiguskaitse korras lapse eraldamine perekonnast ja lapsele ajutise eestkostja 4 määramine. Ka lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus on leidnud, et lapse eraldamine vanemast on jätkuvalt lapse huvides. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom 5