3-15-441/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-441 Otsuse tegemise kuupäev 21.12.1015, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks M.R. (esindaja jurist Vello Luik) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 11 968 eurot seonduvalt

1. aasta juulis toimunud täielike läbiotsimistega Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.R., esindaja jurist Vello Luik Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta M.R. kaebus haldusasjas 3-15-441 mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.01.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla kinnipeetav M.R. esitas vanglale (10.11.2015) kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 4000 eurot. Taotluse kohaselt on M.R.il kästud
3. aasta juulis jalutuskäigult tulles vähemalt üheteistkümnel korral paljastada intiimpiirkonnad läbiotsimise käigus. Alandavaks peab M. R. tegevust seetõttu, et teise korruse trepil seisid naisvalvurid ja nemad võisid pealt näha toimunut, mida M.R. peab alandavaks. M. R. on märkinud, et sellel tegevusel puudusid läbiotsimise tunnused, see on alandav ja põhjustas kannatusi. Rikutud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 ja 8 ning vangistusseaduse (VangS) §41 lg 1 põhimõtet. Tartu Vangla on otsustusega 21.01.2015 nr 1-13/1079-2 jätnud M.R. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. M.R. esindaja jurist Vello Luik on esitanud 20.02.2015 kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohtumäärusega 04.03.2015 on M.R. vabastatud riigilõivu tasumisest ning võetud kaebus menetlusse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt on
4. aasta juulikuus kaebajal kästud jalutuskäigult tulles paljastada 11 korral intiimpiirkonnad, mida tehti trepikojas allkorrusel välisukse juures. Samal ajal oli teisel korrusel avatud S-4 elusektsiooni uks, mille juures olid naisvalvurid, kes töötavad S-4 sektoris igapäevaselt. Läbiotsimise põhjenduseks on toodud tubakatoodete otsimine ning kaebajale on arusaamatu, miks teda läbi otsiti kuna kaebaja viibis mittesuitsetajate osakonnas. Samas mittesuitsetajate sektori kinnipeetavad ei saa kauplusest osta tubakatooteid ning vanglal on võimalus teha uriinianalüüsi, et tuvastada kas kinnipeetav on suitsetanud. Kaebuses on leitud, et kaebaja suhtes on rikutud EIÕK artikkel 3 ja artikkel 8 nõudeid. Kaebuses on viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ja Riigikohtu lahendile. Kaebuses märgitu kohaselt on kaebaja suhtes tehtud õigusvastaseid läbiotsimisi 11 korral ning kaebaja taotleb saada mittevaralist kahju summas 11 968 eurot. Samuti on taotletud mõista välja Tartu Vanglalt M.R. kasuks viivis lähtuvalt põhinõudest alates kaebuse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Esialgselt esitas kaebaja esindaja allkirjastamata kaebuse, hilisemalt on sama kaebus esitatud allkirjastatuna. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on märkinud juulis 2014 tehtavad läbiotsimised kuupäevaliselt järgnevalt: 07.07.2014,. 08.07.2014, 09.07.2014, 10.07.2014, 13.07.2014, 16.07.2014, 22.07.2014, 25.07.2014, 29.07.2014, 30.07.2014 ja 31.07.
5. Tartu Vangla möönab, et kinnipeetava täielik läbiotsimine võib olla ebameeldiv, kuid läbiotsimise näol on tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud eseme sattumist elukeskkonda. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-40-07, et kinnipeetavad peavad taluma nii eesmärgipäraseid läbiotsimisi kui ka tavapäraseid läbiotsimisi. Välistatud ei ole oht, et mittesuitsetajate osakonnas olev kinnipeetav püüab osakonda tuua sigarette, seega on läbiotsimine vajalik. Täielikud läbiotsimised on sigarettide avastamiseks kõige tõhusam meetod. On esinenud olukordi, kus kinnipeetavad peidavad sigarette oma kehaõõnsustesse, mis tähendab, et lihtsalt riiete kompamise teel ei pruugi peidetud sigarette leida. Vastustaja on märkinud, et M. R. on varasemalt karistatud distsiplinaarkorras tubakatoodetega seotud rikkumiste eest. Tartu Vangla on ka märkinud, et kaebaja õigust eraelu puutumatusele võib olla rikutud, kuid see ei ole nii intensiivne, et tooks kaasa rahalise hüvitise. Tartu Vangla on märkinud, et läbiotsimistoimingutega tegeletakse vanglas igapäevaselt ning ei ole eluliselt usutav, et kaebajale tekkisid just juulis 2014 läbiotsimistega seonduvalt erilised kannatused. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jääb rahuldamata. 2.Kaebaja on leidnud, et tema suhtes on 2014.a. juulikuus rikutud 11 korral täieliku läbiotsimise käigus EÕIK artikkel 3 ja 8 sätet. 2 3.Kohus märgib, et VangS § 68 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse kas kinnipeetaval ei ole keelatud esemeid ning läbiotsimise eesmärgiks on leida ja ära võtta keelatud ese või aine, avastada peidik või varjatud käik, samuti ruumi ja vara seisundi kontrollimine. Läbiotsimist võib teha plaanilist ja vastavalt vajadusele ka plaanivälist. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglaametnik. 4.Asja materjalide põhjal on läbiotsimised toimunud 07.07.2014,. 08.07.2014, 09.07.2014, 10.07.2014, 13.07.2014, 16.07.2014, 22.07.2014, 25.07.2014, 29.07.2014, 30.07.2014 ja 31.07.
6. Vangla on märkinud, et täielikud läbiotsimised võisid põhjustada ebamugavusi, kuid see on vajalik keelatud esemete leidmiseks. Kohus nõustub vanglaga, et vangla julgeolek ja seal viibivate inimeste elu ja tervis võivad sattuda ohtu, kui vangla ei piira teatud esemete ja ainete levikut vanglas, mille tarvis korraldatakse läbiotsimisi. Asjaolu, et kaebaja viibis mittesuitsetajate sektoris, ei anna alust väita, et kaebajat ei või läbi otsida tuvastamaks tubakatoodete olemasolu või selle puudumist. Täielikud läbiotsimised on vajalikud peidetud sigarettide avastamiseks, kuna sigarette peidetakse kehaõõnsustesse, kust lihtsalt paljalt riiete kompamise teel ei pruugi peidetud sigarette avastada. Vastustaja on välja toonud ka asjaolu, et M. R. on varasemalt distsiplinaarkorras karistatud tubakatoodetega seotud rikkumiste eest, mistõttu on alust ka M. R. täiendavaks läbiotsimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viibimine mittesuitsetajate sektsioonis ja sellest tulenevad asjaolud ei tähenda seda, et kaebaja puhul on sigarettide eluosakonda toomine võimatu. Kinnipeetav võib sigarette eluosakonda tuua kolmanda isiku huvides, seega ei ole määrav asjaolu, et kinnipeetav ise ei suitseta ja et seda saab kontrollida uriini analüüsiga. Sigarette on võimalik edasi anda jalutusväljakule peitmise või teistele üleandmise teel. 5.EÕIK artikkel 3 ja 8 kohaselt ei või kedagi kohelda alandavalt ja ebaväärikalt ning igaühel on õigus eraelu puutumatusele. Kaebaja sõnutsi oli täielik läbiotsimine toimunud I korruse trepimademel ning naisvalvurid, kes viibisid trepikoja II korrusel , võisid seda pealt näha. Antud juhul tunnistab vangla, et M. R. teadmine, et teisel korrusel viibivad naisametnikud võisid näha pealt täieliku läbiotsimise toiminguid, võis põhjustada kaebajal teatava ebamugavustunde, et tema privaatsust ei ole austatud. Läbiotsimistoiminguid teostasid meessoost ametnikud. Asja materjalide kohaselt nähtub, et naissoost ametnike poolt läbiotsimistoimingute pealt nägemine on väga väikese tõenäosusega ning valvuri Eveliine Erm seletusest (15.10.2014) nähtuvalt hoitakse II korruse ust lahti ca 10 cm ulatuses (kinnipeetavate eluosakonda laskmisel) ning eluosakonnas sees seistes on võimalik näha üksnes II korruse trepikoja seinu ning I korruse tegevust on võimalik näha ainult trepimademel seistes ja vastu seinapiiret toetudes. Ka vanemvalvurid Endel Rebane ja Janno Raidla on kinnitanud, et II korruse ukse lahti hoidmisel ei ole võimalik näha I korrusel toimuvat. 6.Kohus märgib, et kuna kohtupraktikas ja ka vangla on asunud seisukohale, et isegi kui kinnipeetav arvab, et teda võidakse näha täielikul läbiotsimistoimingul, võib see tekitada tunde, et tema privaatsust ei ole austatud. Samas on vangla märkinud, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja pidi paljastama oma genitaalid ning täielikud läbiotsimised on toimunud. 7.Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, siinjuures ka juhul, kui läbiotsimine toimub osalise või täieliku lahtiriietumisega (välja arvatud nõue, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud). Seega tuleb toimunud läbiotsimiste õiguspärasuse hindamisel lähtuda VangS § 41 lg 1, mille kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 3 8.Kohtupraktikas (EIK lahendis Jaeger vs Eesti) on asutud seisukohale, et olukorras, kus kinnipeetava täielik läbiotsimine oli iseenesest õiguspärane, kuid vangla ei välistanud võimalust, et kolmandand isikud võivad kinnipeetavat lahti riietatuna näha, ei ole alandatud kinnipeetava väärikust, kuid on rikutud tema õigust eraelu kaitsele (privaatsust). Kohus leiab, et praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole vastustaja alandanud kaebaja väärikust. Vastustaja võis olla rikkunud kaebaja õigust eraelu kaitsele (privaatsust), eelnimetatud privaatsuse riive põhjustas kaebajale suuremaid ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega ja sellel põhjusel olid toimunud läbiotsimised õigusvastased, esineb EIÕK artikkel 8 riive. 9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 10.Nagu kohus eelpool mainis, ei ole vaidlusaluste läbiotsimistega alandatud kaebaja väärikust, vaid tegemist oli eraelu puutumatuse rikkumisega. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist niisuguse riivega ja sedavõrd intensiivsete kannatusega, mis tooks kaasa rahalise hüvitise. Õige on ka vastustaja märkus, et kaebaja ei ole enne kahju hüvitamise taotluse esitamist vangla poole varasemalt pöördunud, et nõuaks privaatsemaid läbiotsimistingimusi. Seega sõltub rikkumise intensiivsus suuresti sellest, millisena kaebaja olukorda tajus. Kohus leiab, et kaebaja kannatused ei olnud nii rasked ning kaebaja ei ole ka välja toonud, milles tema kannatused konkreetselt seisid. See nähtub asjaolust, et kaebuse väited kaebaja kannatuste kohta on üldsõnalised. Kohtu arvates ei ole tegemist EÕIK artikli 3 rikkumisega, läbiotsimisi teostati eesmärgipäraselt. Mis puudutab viivisenõuet, on kohus seisukohal, et viivisenõue on alusetu, kuna viivise väljamõistmiseks puudub õiguslik alus. Viivisenõuet võib esitada juhul, kui viivitatakse rahalise kohustuse täitmisega, antud juhul sellist olukorda ei ole tekkinud. Eeltoodu alusel jätab kohus kahju hüvitamise nõudes kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Antud juhul on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud, muid menetluskulude nõudeid ei ole esitatud. Tartu Vangla ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4