← Eesti

3-15-2069/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2069 Haldu

§ 121lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. VA esitas 08.06.2015 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude summas 17 088 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Kahju hüvitamise taotluse kohaselt on kaebajale kahju tekkinud Tallinna Vanglas viibitud perioodil 20.08.2008–16.12.
  2. Vangla on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklit
  3. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite ja Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) seisukohtade järgi on igal kinnipeetaval õigus isiklikule ruumile 4 m2, ning olukord, kus kinnipeetava isikliku ruumi suuruseks on vähem kui 3 m2, on EIÕK art 3 rikkumine. Vanglas ei ole ette nähtud aega olla üksi, puudub soe vesi ja valgustus, ventilatsioon on olematu, jalutuskäigu ajal häirib liiga valjult mängiv raadio, jalutusboks on liiga väike, kehakultuuriga tegelemine ja selleks võimalikud vahendid on piiratud, suveperioodil on lämbe, õhku pole, voodi on niiske ja pesta saab vaid 3-15-2069 kord nädalas 20 minutit. VA leiab, et sellised tingimused on alandanud tema inimväärikust ning kitsastes tingimustes elamine põhjustas talle raevu, muret, hirmu, häbi, põlgust, nukrust ja kurvameelsust.
  4. Tallinna Vangla tagastas 17.07.2015 vastusega nr 5-37/15/169-2 VA kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult perioodide 20.02.2008–05.05.2010 ning 06.05.2010–07.06.2012 osas. VA esitas 12.05.2014 Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna tagamisega Tallinna Vanglas perioodil 19.02.2008–05.05.
  5. Tallinna Vangla tagastas 21.08.2014 vastusega nr 5-18/14/13804-2 taotluse läbivaatamatult, sest taotlus esitati tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise põhjuseid ei esitatud. Menetluse uuendamise asjaolusid ei ole välja toodud. Kahjunõue on 06.05.2010–07.06.2012 osas esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega rikkudes. Nõude esitamise tähtaega tuleb arvestada hetkest, kui taotluse esitaja oma väidetavaid kannatusi reaalselt tajuma sai hakata (s.o Tallinna Vanglasse saabumise hetkest). Taotluse esitaja ei toonud välja ühtegi põhjendust, millest nähtuks, et nõude tähtaegne esitamine oli objektiivselt takistatud, vaid hakkas mittevaralise kahju tekkimist väitma ja hüvitist nõudma alles pärast seda, kui tekkis teoreetiline võimalus Eesti riigilt raha saada (teadasaamine EIK 19.12.2013 lahendist asjas Tunis vs Eesti). Tallinna Vangla hinnangul on seadusandja poolt kehtestatud kolmeaastane tähtaeg piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik realiseerida oma kaebeõigust. Viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-86-12, leidis vangla, et RVastS § 17 lg 3 tähtaega ei ole järgitud.
  6. VA esitas 18.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 17 088 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt on kaebaja perioodil 20.08.2008–16.12.2013 viibinud Tallinna Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja jäi kinnipidamistingimuste osas vanglale esitatud kahju hüvitamise nõude juurde.
  7. Tallinna Halduskohus võttis 17.09.2015 määrusega kaebuse menetlusse osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamise nõuet Tallinnas Vanglas ajavahemikul 06.05.2010– 16.12.2013 viibitud aja eest (määruse resolutsiooni p 3) ja tagastas kaebuse osas, mis puudutab mittevaralise kahju hüvitamist Tallinna Vanglas ajavahemikul 20.02.2008–05.05.2010 viibitud aja eest (p 1). Kohus põhjendas kaebuse osalist tagastamist kokkvõtlikult järgmiselt. Kinnipeetav saab esitada halduskohtule kaebuse üksnes juhul, kui on läbitu kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Vaide mittetähtaegse esitamise tõttu vaidemenetluse lõpetamise või vaide tagastamise korral ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47

lg-st 1 tulenevalt lubatav.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks (Riigikohtu 08.10.2012 määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18). Kohus peab hindama sisuliselt, kas vaie on mõne perioodi osas tagastatud õiguspäraselt. Tallinna Vangla on 21.08.2014 otsusega nr 5-18/14/13804-2 lahendanud kaebaja 12.05.2014 kahju hüvitamise taotluse seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega ning tagastanud kaebaja nõude läbivaatamatult, kuna nõue on esitatud olulise tähtaja rikkumisega ning nõude esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tallinna Halduskohus on 04.12.2014 haldusasjas nr 3-14-52962 teostanud Tallinna Vangla kahju hüvitamise nõude tagastamise osas õigusliku kontrolli ning leidnud, et Tallinna Vangla on õigesti jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse 2

(5)3-15-2069 esitamise tähtaja ennistamata ning taotluse läbivaatamatult tagastanud. Tallinna Halduskohtu 04.12.2014 määrus jõustus edasi kaebamata 31.12.2014. Kaebaja ei ole Tallinna Vanglale esitanud uusi asjaolusid seonduvalt kahjunõudega, mis tingiksid haldusmenetluse uuendamise. Tähtaja lõpu ebaõige märkimine, millele kaebaja kohtus tugineb, ei ole selliseks asjaoluks. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema alates 16.12.2013, mil lõppes väidetavalt ebainimlikes tingimustes viibimine. Kuna kaebaja pöördus Tallinna Vangla poole 08.06.2015, on kahjunõue Tallinna Vanglale esitatud tähtaegselt, mistõttu Tallinna Vangla poolt kaebaja kahju hüvitamise nõude perioodi 06.05.2010–07.06.2012 osas tagastamine oli õigusvastane ning selles osas on kohtule esitatud kaebus

§ 47lg 1 kohaselt lubatav.

Kaebus tuleb seetõttu

§ 121lg 1 p 4 alusel osaliselt tagastada.

  1. VA esitas 29.09.2015 määruskaebuse halduskohtu määruse p 3 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. VA palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.09.2015 määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja näpuvea tõttu jäi algsest kaebusest välja üks periood. Kaebaja sai alles hiljem teada, et kahjunõude perioodi kohtumenetluses enam muuta ei saa. Kaebaja huvides polnud seetõttu enam edasine vaidlus kaebetähtaja üle ning põhjendatud oli esitada vanglale uus kahjunõue. Haldusmenetluse uuendamise asjaolud on selged. Vangla ei oleks esitanud teistsuguse menetluse korral teistsugust seisukohta. Kahju tekitati jätkuva toiminguga, nagu halduskohus õigesti märkis. Isiku õigusi kahjustati seega kestvalt. Seetõttu oli õigustatud ka menetluse uuendamine. Kogu kinnipidamise vältel kinnipidamistingimustega tekitatud kahju kasvas kumulatiivselt ning kinnipidamist inimväärikust alandavates tingimustes tuleb vaadelda ühtse tervikuna. Seetõttu ei olnud kaebuses näidatud perioodi osadeks jaotamine kaebetähtaja arvutamisel lubatav. EIK on selgitanud, et kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta ka kinnipidamise kestust. Haldusorgan saab uuendada haldusmenetluse ka enda initsiatiivil ning haldusmenetluse uuendamist ei välista halduskohtu poolt haldusakti õiguspärasuse kinnitamine. Kuna kohaldada tuleb Euroopa õigust, tuleb arvestada ka EL õiguses kehtiva ülimuslikkuse põhimõttega ja jätta kõrvale res judicata põhimõte.
  3. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu määruse põhjendustega kaebuse osalise tagastamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu määruse õiguspärasust üksnes määruskaebusega vaidlustatud ulatuses ja piirdub hindamisega, kas perioodil 20.02.2008–05.05.2010 väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõue tagastati õiguspäraselt.
  5. Kaebuse kohaselt seisneb väidetav kahju Tallinna Vanglas ebainimlikes tingimustes viibimisega tekitatud üleelamistes. Taotletud mittevaraline kahju on vahetult tajutav, mistõttu kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise hetkeks ei saa lugeda seda, mil kannatanule 3

(5)3-15-2069 selgus, et tal on võimalik kahju eest hüvitist nõuda, vaid vangistustingimustest tulenevad ebamugavused (kannatused) avaldavad isikule üldjuhul mõju kohe vastavates tingimustes viibimisel. Kahjust teadasaamine ei ole samatähenduslik kahju hüvitamise taotlemise õigusest teada saamisega. Seaduses sätestatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei lükka edasi asjaolu, et kinnipeetav ei olnud teadlik võimalusest saada kahju eest hüvitist. Nimelt ei ole tähtaeg seatud sõltuvusse isiku õiguste rikkumisest teadasaamisest, vaid kahjust teadasaamisest. Selles, kas toiming rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
  1. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku kinnipidamine inimväärikust alandavates tingimustes on jätkuv haldustoiming ning jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p 14; 15.06.2015 määrus nr 33-1-20-15, p 12). Kui on ilmne, et isik pidi kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, siis hakkab kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 13).
  2. Kaebaja kinnipidamistingimused on vangistuse kestel muutunud. Perioodil alates 06.05.2010 on kaebajale muu hulgas võimaldatud pikaajaline kokkusaamine ning teda on hoitud eraldi kambris, kus kaebaja päralt oli üle 8 m2, mistõttu ei saa vanglale 12.05.2014 taotluse ega 08.06.2015 taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta pikkuse perioodi kestel kaebaja kinnipidamistingimusi pidada kestvalt sarnasteks vaidlusaluse perioodi kinnipidamistingimustega. Kinnipidamine vaidlusalusel perioodil ei olnud seetõttu kinnipidamistingimuste osas kestvalt isiku õigusi rikkuv kuni
  3. a maikuuni, millest arvates esitas kaebaja kolme aasta jooksul kahjunõude.
  4. Halduskohus märkis 04.12.2014 määruses haldusasjas nr 3-14-52962 õigesti, et 12.05.2014 kahju hüvitamise taotlus on esitatud mittetähtaegselt, sest väidetava kahju tekkimisest ja sellest teadasaamisest oli taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui kolm aastat. Vaidlusaluse perioodi osas on haldusorgan jätnud 21.08.2014 vastusega taotluse läbi vaatamata, sest see oli mittetähtaegne. Isegi kui perioodi 20.08.2008–05.05.2010 pidada kinnipidamistingimuste osas sarnaseks ja käsitada rikkumist sel perioodil kestva rikkumisena – seda kuni 28.07.2010 pikaajalise kokkusaamiseni –, tulnuks kahjunõue esitada vanglale hiljemalt
  5. a juulis. Seetõttu tuleb ka praeguses asjas esitatud kaebus tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse tähtaegselt läbimata jätmise tõttu. Kaebuse esitamist praeguses asjas ei takista haldusasjas nr 3-14-52962 kaebuse esitamine, sest sama nõudega kohtusse pöördumine ei ole kaebuse tagastamise korral keelatud (

§ 43lg 2).

Puudub vajadus hinnata, kas Tallinna Vangla poolt 12.05.2014 taotluse kohta tehtud otsuse tegemisest praeguses asjas kaebuse esitamiseni kulunud aja jooksul oli kaebajal mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. 13. Halduskohus leidis vaidlusaluses määruses õigesti, et menetluse uuendamise alused puuduvad. Kahju hüvitamine või mittehüvitamine ei ole toiming, mis saab rikkuda kestvalt isiku õigusi. Kestvaks toiminguks saab olla ebakohastes tingimustes kinnipeetava hoidmine ning sellisel juhul võib vaatamata varasematele haldusaktidele isik nõuda uuesti vangla kohustamist kinnipidamistingimusi parandama. Selline nõue ei ole aga praeguses asjas vaidluse all. Isegi kui menetluse uuendamiseks oleks alust, ei ole kaebaja kahjunõuet vanglale tähtaegselt esitanud ja taotlus tuleks jätta läbi vaatamata. 4

(5)3-15-2069
  1. Küsimus, kas kaebaja märkis algses taotluses väidetava kahju tekitamise aja ebaõigesti, ei mõjuta varasema menetluse õigsust. Isikul on võimalik taotleda muul perioodil, mis algses taotluses oli jäänud märkimata, tekitatud kahju hüvitamist uue taotlusega, ent sellest ei saa teha järeldust, et ka juba lahendatud kahjunõuded tuleks seetõttu uuesti läbi vaadata.
  2. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Halduskohtu 17.09.2015 määruse p 1 on lõppjärelduses õiguspärane. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja asendada need käesoleva määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.