← Eesti

3-15-2434/12

Obsah (5)§ 155§ 108§ 152§ 109§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2434 Haldusasi MTÜ Eesti Ke

§ 155lg 5 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 25.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.08.2015 ettekirjutuse nr 54 tühistamiseks ja ERJK kohustamiseks vaadata haldusmenetluse peatamise taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas 27.11.2015 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja ja taotles kaebajalt 1794 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist.
  2. Tallinna Halduskohus võttis 07.12.2015 määrusega kaebusest loobumise vastu, lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2) ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda 3-15-2434 (resolutsiooni p 3). Vastustaja menetluskulude tema enda kanda jätmist põhjendus kohus järgmiselt. Riigikohus on rõhutanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldud küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorgan võib haldusvälist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (vt kohtupraktika ülevaadet Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-12, p 29). ERJK menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna kohtuvaidluse esemeks olevad küsimused ei välju tema põhitegevusest. ERJK ülesanne on kontrollida erakonnaseaduse (EKS) nõuete täitmist (§ 1210 lg 1), sh nõustada erakondi erakonna rahastamise küsimustes (§ 1210 lg 11). ERJK on asutuseks, kes teeb vajadusel asjakohase ettekirjutuse erakonnale või selle liikmele. Oma ülesannete ulatuses on riigiasutus pädev oma seisukohti ise kaitsma ka halduskohtumenetluses. ERJK ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mis peab vastama haldusakti nõuetele haldusmenetluse seaduse mõistes. Haldusmenetluse läbiviimisel peab vastustaja lahendama ka kõik asjas kerkivad õiguslikud ja menetluslikud küsimused, sh, kas vastustaja saab haldusakti andmisel tugineda kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, kuidas korraldada isiku ärakuulamine vms. Sama küsimust haldusmenetluses lahendades peab haldusorgan olema võimeline kaitsma oma seisukohti ka kohtus. Haldusmenetluse läbiviimisel tekkivate küsimuste lahendamine on EKS kohaldamise kõrval samuti haldusorgani põhiülesanne, mida täitmata ei ole haldusorganil võimalik oma tööd teha. Kaebusest ei nähtu uusi ja erakordselt keerukaid õiguslikke küsimusi, mis väljuksid haldusmenetluse üldküsimustest, mida vastustaja ei pidanud juba haldusmenetluse läbiviimisel lahendama. See, kuidas vastustaja korraldab oma sisemise töökorralduse ja keda ta volitab end juba haldusmenetluses analüüsitud teemadel kohtus esindama, on vastustaja siseküsimus.
  3. Halduskohus jättis ERJK 22.12.2015 määruskaebuse 06.01.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 07.12.2015 määruse p 3 tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda. 1)

§ 108

lg-st 4 tuleneb üheselt, et menetluse lõpetamise korral (praegusel juhul kaebusest loobumise tõttu) kannab menetluskulud kaebaja. Sama sätte kohaselt saab erisus tuleneda üksnes samast paragrahvist, millest aga erisust ei nähtu ja vastavale normile ei viita ka kohus. Enamgi veel,

§ 108

lg-st 7 tuleneb reservatsioonideta, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Seega on seadusandja tahe selge. Vastavat seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-21-15, p 16.

§ 108

lg 4 annab teiste menetluse lõpetamise aluste puhul (v.a

§ 152

lg 1 p-s 3 sätestatud kaebusest loobumine) võimaluse teha erand põhimõttest, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja, kuid kaebusest loobumise puhul sellist erandit seadus ei võimalda.

§ 108lg 7 kohaldamata jätmine on toonud kaasa seadusevastase kohtulahendi. 2

(4)3-15-2434 Menetluskulude regulatsioon kaebusest loobumise puhul on põhjendatud, sest esitades avalduse kaebusest loobumiseks, möönab kaebaja sisuliselt, et on esitanud kohtule põhjendamatu kaebuse. Ei ole õiglane ega mõistlik, et sellises olukorras jääksid juba kantud menetluskulud kaebuse tõttu kohtumenetlusse kaasatud menetlusosaliste kanda. Riigikohtu 20.11.2015 otsusega asjas nr 3-1-1-93-15 jäeti jõusse kaebaja süüditunnistamine ja karistamine dokumentide võltsimises, sh nende kassa sissetuleku orderite võltsimises, millel põhineb praeguses asjas vaidlustatud ettekirjutus. Seega on tänaseks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kaebaja poolt kuriteo toimepanemine erakonna raamatupidamises annetuste kajastamisel, mille riigieelarvesse kandmiseks kaebajat ettekirjutusega kohustati. Kaebusest loobumisega jaatab kaebaja vastava kohustuse õigsust. 2) Seoses ERJK kui haldusorgani võimekusega kõnealuses kohtuasjas ennast ise esindada, märgib vastustaja, et ERJK on EKS alusel Riigikogu juurde moodustatud komisjon, mis ei ole võrdsustatav ametiasutusega, kelle ametkondlik koosseis peab olema pädev asutust õigusvaidlustes esindama. Õigusvaidluste pidamist ei saa kuidagi pidada tegevuseks, milleks ERJK on ellu kutsutud. Vastupidi, ERJK tegevus on suunatud sellele, et läbi oma järelevalvepädevuse tagada ja soodustada ausat, arusaadavat ja läbipaistvat poliitilise tegevuse rahastamist. Järjepidevad halduskohtumenetlused kaebaja ja tema liikmetega takistavad oluliselt ERJK (ERJK kahest ametnikust koosneva haldustoe) poolt talle pandud ülesannete täitmist ning ERJK peab pidevalt tegelema õigusvaidlustega, kusjuures need ei puuduta üksnes EKS rakendamist, vaid keskenduvad laiematele õigusküsimustele, praegusel juhul kriminaalõiguse põhimõtete kohaldatavusele ja kriminaalmenetluses kogutud tõendite lubatavusele haldusmenetluses. 3) Seega on vastustaja kantud menetluskulud

§ 109lg 6 tähenduses vajalikud ja põhjendatud.

  1. MTÜ Eesti Keskerakond palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja nõustub halduskohtu põhjendustega ja lisab, et vastustaja tõlgendus soodustab õiguspoliitiliselt põhjendamatute kaebuste menetlemist. Olukorras, kus kaebaja kaalub kaebusest loobumist, võib vastustaja tõlgenduse kohaselt olla kaebajale kasulikum kaebusest mitte loobuda, kuna sellise menetlusliku avaldusega kaasneks kohustus hüvitada vastustaja menetluskulud. Kui kaebaja ei loobuks kaebusest, jääksid menetluskulud vastustaja kanda. Selline tõlgendus on kohtu ressurssi koormav ega ole õiguspoliitiliselt aktsepteeritav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning

§ 203lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. On tõsi, et menetluskulude jaotust reguleeriva

§ 108

lg-test 4 ja 7 tuleneb üldreegel, mille kohaselt peab kaebusest loobuv kaebaja kandma mitte üksnes enda, vaid ka teiste menetlusosaliste menetluskulud. Samas näeb menetluskulude väljamõistmist reguleeriv

§ 109lg 6 ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Haldusorgani poolt haldusvälise õigusabi kasutamise kulud on täies ulatuses

§ 109

lg 6 mõistes põhjendamatud, kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega ning ei esine erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks lugeda välise õigusabi kasutamine põhjendatuks. See säte kohaldub ka juhul, kui kohus jagab menetluskulud menetlust lõpetavas määruses (vt

§ 109lg 2).

Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust eristada haldusorgani poolt haldusvälise õigusabi kasutamisega kaasnenud menetluskulude väljamõistmise üle otsustamisel olukorda, kus põhjendamatu kaebus jääb sisulise lahendiga (kohtuotsus) rahuldamata, olukorrast, kus eelduslikult põhjendamatust kaebusest loobutakse. Seega ei nõustu ringkonnakohus ERJK tõlgendusega, et kaebusest loobunud kaebaja peab igal 3

(4)3-15-2434 juhul kandma vastustaja menetluskulud, sõltumata sellest, kas tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega. Määruskaebuses osutatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-15 ei toeta ERJK tõlgendust. Nimetatud asjas ei olnud vaidlusküsimuseks haldusorgani poolt haldusvälise õigusabi kasutamisega kaasnenud kulude hüvitamine. Viidatud lahendis otsustati kolmanda isiku menetluskulude jagamise üle menetluse lõpetamisel, kusjuures ka selles lahendis kontrollis riigikohus

§ 109lg 6 alusel menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

Lisaks osutab ringkonnakohus Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-36-07, milles haldusekandja menetluskulud loeti põhjendamatuks ja jäeti kaebusest loobunud kaebajalt välja mõistmata, tuginedes kuni 31.12.2011 kehtinud

(

v.r) § 93 lg-le 5, mille kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Tegemist on küll

v.r sätte kohaldamisega, kuid sisuliselt ei ole regulatsioon

kehtima hakkamisel muutunud.

v.r § 92 lg-de 4 ja 6 ning § 93 lg 5 sisu oli sama, mis on

§ 108lg-tel 4 ja 7 ning § 109 lg-l 6.

8. Halduskohus ei ole

§ 109

lg-le 6 otsesõnu viidanud (määrus sisaldab vaid viidet

§ 108

lg-le 7), kuid määruskaebusest järelduvalt on ERJK saanud aru, millisele sättele on kohus vastustaja kulusid tema enda kanda jättes tuginenud. Erinevalt halduskohtust peab aga ERJK oma esindaja kulu

§ 109lg 6 mõttes vajalikuks ja põhjendatud kuluks.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks praegusel juhul ei kuulu vastustaja kulud kaebajalt väljamõistmisele. Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu omast erinevale seisukohale asumiseks alust. Haldusmenetluse läbiviimisega kaasneb vältimatult õigusküsimuste lahendamine ning sellest tulenevalt ka võimalikes õigusvaidlustes osalemine. Olukorras, kus Riigikogu juurde moodustatud komisjonile on antud pädevus viia läbi haldusmenetlust ja anda haldusakte, peab komisjon koos oma haldustoega olema ka võimeline haldusmenetluses lahendamist vajavaid õigusküsimusi lahendama ja oma seisukohti kohtus kaitsma. Haldusvälise õigusabi kasutamine pole keelatud, kuid sellisel juhul tuleb haldusorganil paratamatult arvestada võimalusega, et õigusabikulud jäävad tema enda kanda. ERJK on osutanud ka Eesti Keskerakonnaga seotud kohtuvaidluste paljususele ning selle asjaolu kohtu andmebaaside kaudu kontrollitavusele. Ringkonnakohus leiab, et erakonda ja tema liikmeid ei saa samastada. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on MTÜ Eesti Keskerakond lisaks praegusele algatanud kohtuvaidluse kahes haldusasjas (nr 3-15-1291 ja nr 3-15-1553). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus haldusvälise õigusabi kasutamist tuleks erandlikult pidada põhjendatuks kaebaja enda tegevusest tingituna. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.