) § 147 lg 1 alusel. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud elatise nõude saavad hagejad esitada pankrotivõlausaldajatena pankrotimenetluses vastavalt
Juhul kui kohus siiski leiab, et hagiavaldus on õigesti menetlusse võetud, siis tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-test 1 ja 2 saab elatise suuruseks ühe lapse kohta olla maksimaalselt 1/3 palga alammäärast kuus, s.o 92,67 eurot (278,02 eurot/3) alates pankroti väljakuulutamisest. T.Õ. (pankrotis) teatas 28.02.2012 kohtuistungil, et tunnistab hagi. MAAKOHTU LAHEND
lg 1, et pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. T.Õ. isiklikult ei ole tulenevalt
lg-st 1 õigust võtta vastu pankrotivarasse puutuvaid kohustusi ja otsustusi, seega ei ole T.Õ. õiguslikku alust hagejate nõude õigeks võtmiseks. T.Õ. pankrotihaldur ja seaduslik esindaja oli seisukohal, et kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta ning hagejad peavad oma nõude esitama pankrotiseaduses sätestatud korras, kuivõrd T.Õ. on pankrotis; 2) on
lg 3 järgi pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
lg 1 sätestab, et pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.
lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Hagejad ei ole nõudeavaldust pankrotihaldurile pankrotiseaduses sätestatud korras esitanud; 3) näeb
lg 1 ette erandi, et kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama. Hagejatel on õigus esitada elatise nõue vaid
lg 1 alusel; 4) kuna poolte vahel ei ole sõlmitud notariaalset kokkulepet elatise maksmiseks, puudub jõustunud kohtuotsus elatise väljamõistmiseks ja hagejad ei ole esitanud oma nõudeavaldust kui pankrotivõlausaldajad pankrotimenetlusse, siis elatise nõuet ei ole võimalik lahendada hagimenetluses pankrotimenetluse ajal ning kohus peaks hagi jätma TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Hagejatel on õigus esitada oma nõue avalduse vormis
Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud elatise nõude saavad hagejad esitada vaid pankrotivõlausaldajatena pankrotimenetluses vastavalt
Selles osas tuleb jätta elatise nõue rahuldamata; 3 5) on Riigikohtu tsiviilkolleegium 23.04.2012 otsuse nr 3-2-1-26-12 punktis 13 asunud seisukohale, et elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral tuleb tema vastu esitatud elatisehagi jätta
Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad
lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab elatist saama õigustatud isik esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses. Kolleegium leidis, et kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab
lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus
lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Kolleegium on eelnevast teinud järelduse, et kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus. Kolleegium on punktis 14 jõudnud järeldusele, et elatist saama õigustatud isik saab esitada oma pankroti väljakuulutamisele eelneva aja nõuded võlgniku vastu
lg 1 järgi võlgniku pankrotimenetluses ning esitatud nõuded tuleb pankrotimenetluses ka rahuldada. 5. D.Õ. ja D.Õ. vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vabane lapsevanem pankroti väljakuulutamisega oma kohustusest last üleval pidada. Elatis on oma olemuselt perioodiliselt (üldjuhul korra kuus PKS § 100 lg 4 kohaselt) makstav summa laste ülalpidamiseks. Heade kommetega vastuolus oleks, kui isik maksaks lapsele elatise ette nt kogu 18-aastase perioodi eest. Elatise eesmärk on lapse igapäevaste kulutuste kandmine. Seega ei ole tegemist nõudega, mis muutuks pankroti väljakuulutamisel täies ulatuses kuni lapse täisealiseks saamiseni sissenõutavaks
Nimetatud nõue jääb eksisteerima ka pärast pankroti väljakuulutamist perioodiliste maksetena ja elatist tuleb tasuda füüsilisest isikust pankrotivõlgnikul olenemata pankrotimenetluse tagajärgedest (raugemine, võlgadest vabastamine vms). Nimetatu sätestab üheselt ka
Seetõttu on asjakohatu pankroti väljakuulutamise järgselt tekkinud elatise puhul viide
Samuti ei ole asjakohane viide TMS § 132 lg-le 1, kuivõrd materiaalõigusliku aluse elatise miinimumsuuruse osas sätestab PKS § 101 lg 1; 2) on lapsevanemal lapse huvides õigus esitada tulevikku suunatud elatise nõue kohtusse ka pärast pankroti väljakuulutamist. Elatise tasumise kohustus jääb perioodiliste maksetena kehtima ka pankroti väljakuulutamise järgselt. Selles osas ei ole lapsed vaadeldavad pankrotivõlausaldajatena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Seega saavad elatist saama õigustatud isikud esitada kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral elatisenõude pärast elatisehagi läbi vaatamata jätmist kohustatud isiku pankrotimenetluses, s.t pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisnõudega tuleb pöörduda pankrotihalduri poole. Pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvelt. Elatise nõudmine pankrotivarast pankrotimenetluse ajal toimub hagita menetluses
§-s 147 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 2 alusel võib avalduse esitada ka isik, keda võlgnik on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama. Maakohus ei ole eelnevaga arvestanud ning põhjendamatult rahuldanud elatisenõude T. Õ. vastu väljaspool T. Õ. pankrotimenetlust. D.Õ. ja D.Õ. hagi T. Õ. vastu elatise väljamõistmiseks tuleb TsMS § 423 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 8. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb D.Õ. ja D.Õ. riigiõigusabi kulud jätta riigi kanda, muud võimalikud menetluskulud solidaarselt D.Õ. ja D.Õ. kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.