KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 06.01.2016 Kohtuasja number 1-13-6816 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Elle Karm Kaitsja Andrus Repnau Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus Reidolfi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu Margus Reidolf, isikukood 37405212764, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht puudub suhtes Karistuse kandmise algus 28.01.2011 ja lõpp 28.01.2016 RESOLUTSIOON: Jätta MARGUS REIDOLFi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Margus Reidolfile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Reidolfi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 03.05.2011 otsusega tunnistati Margus Reidolf süüdi Soome karistusseadustiku § 50 lg 2 järgi narkootikumide vahendamise eest ning karistuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.
- Margus Reidolf on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Isiku varasemad kuriteod on vägivaldsed ja kasutatud on relva või relvana kasutatavat muud eset (avaliku korra rasked rikkumised, tapmine), praegu on karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Vägivaldsus on vähenenud, kuid kuriteod on toime pandud kaalutletult. Soodusteguriks on isikuomadused - kõrge enesehinnang, liidriomadused, organiseerimisvõime. Kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks, mis võivad tekitada tunduvalt ulatuslikumat kahju. Toimunud vestlus psühholoogiga teemadel elulugu, kriminaalne minevik, edasine karistuse kandmine. Tööle ei ole Viru Vanglas asunud, mistõttu on korduvalt distsiplinaarkorras saanud karistada. Kinnipeetaval on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel elukoht puudub. Kinnitab, et Eestisse ei jää, kuid hetkel ei tea veel, millisesse riiki elama asub. Keskhariduse on omandanud Jõgeva Kaugõppekeskkoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses lõpetas edukalt väikeettevõtluse eriala. Õppeedukus oli väga hea ning õpetajate poolt on tagasiside positiivne. On töötanud OÜ-s Ellos Grupp projektijuhina ja OÜ-s Hetairias juhatuse liikmena. On tegelenud ka saunade müügi ja paigaldamisega Hispaanias. Soome vanglas viibimise ajal töötas puidutsehhis. Seisuga 13.11.2015 on tasumata võlanõudeid ca 755 eurot, vabanemisfond on täidetud. Maksab graafiku alusel igakuiselt elatisraha 139,01 eurot. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat rahaliselt toetatud. Kinnitab, et võlgade ja elatisraha tasumisega probleeme ei ole, maksab võlad ära kui vabaneb vanglast. Xxxx on osanik firmas xxxx. Viimane kuritegu toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kes elab xxxx, vanem vend ja noorem õde, kes elavad ja töötavad samuti xxxx. Õe sõnul on neil toetavad ja lähedased suhted, mis jätkuvad ka isiku vabanemisel. Isa on surnud. Kinnipeetaval on kaks last, sündinud xxxx ja xxxx. Vangistuse jooksul suhtleb lähedastega telefoni-, kirjavahetuse ja kokkusaamiste teel. Hoiab suhteid lastega, püüab täita vanemakohustust. Suhtlusringkonnas on erinevaid tuttavaid, ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Käesolev kuritegu on sooritatud grupis koos teiste isikutega (kuritegelik ühendus). Kinnipeetaval on kirjavahetus endiste ja praeguste kinnipeetavatega. Isiku sõnul tal probleeme alkoholiga ei ole, käesolev kuritegu sooritatud kainena. Kinnipeetava sõnul on ta elu jooksul proovinud narkootilisi aineid, regulaarset tarvitamist esinenud ei ole. Vanglas ei ole diagnoositud narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäireid.
- aastal vabanes vangistusest tingimisi enne tähtaega, kriminaalhoolduse läbis korrektselt. Ei ole huvitatud vabanemisest karistusjärgse kontrolli alla. Suhtumine ametnikesse on neutraalne. Kinnipeetav on tasakaalukas, kuid temale vastumeelse tegevuse korral reageerib negatiivselt, ärritub. Seoses 10.11.2015 antud korraldusega asuda tööle, lõhkus vangla vara (koristusvahendi), millega seoses on otsustamisel väärteomenetluse alustamine. Kuigi tunnistab kuriteo toimepanemist ning soovib edaspidiselt hoiduda kuritegu toimepanemisest, misjaoks vabanemisel plaanib Eestist ära sõita, et eemalduda nö probleemsetest tuttavatest, siis käesolevalt hoiab endiselt suhteid kriminaalse maailmaga, mis omakorda seab kahtluse alla tema motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 22%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Lähtuvalt eeltoodust toetab vangla Margus Reidolfi puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist vabanemisel ning teeb ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Maakohtu istung 06.01.2016 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tal on plaanis kolida elama välisriiki, esialgu xxxx, edasi xxxx ning asuda seal tööle. Töökohaks on xxxx, kus ta on ise osanik ning mis asub xxxx ning veel teistest riikides. Käitumiskontrolli ei soovi, leiab, et saab ise hakkama ja seaduskuulekalt elada. On varem karistatud, viimasel korral tuli üle 10 aasta Eestisse, sai tuttavatega kokku ja juhtuski. Enne seda on süüdi mõistetud
- aastal tapmise eest ja
- aastal avaliku korra rikkumise eest. Prokuratuuri seisukoht Prokuröri abi Elle Karm leidis, et formaalsed eeldused ei ole täidetud, mistõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Isikut on karistatud 5-aastase vangistusega, millele peaks eelnema 1-aastane vangistus. Peab olema vägivallaga kuritegu, varasemaid ei saa arvesse võtta. Kaitsja seisukoht Kaitsja on sama meelt prokuröriga, et ei saa kohaldada käitumiskontrolli. Samuti puudub kinnipeetaval töökoht, soovib Eestist lahkuda xxxx firmasse tööle, kus ennegi töötas. Seadus ei võimalda kohustada inimest elama valla poolt antud sotsiaalkorteris, mistõttu kui elukohta ei ole, ei saa käitumiskontrolli nõudeid rakendada. Kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata. Kaitsja lisab, et isikut karistati Soomes ning ta oleks vabanenud poole karistusaja pealt, kuid kuu aega enne seda toodi ta Eestisse karistust kandma. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Margus Reidolfi suhtes ei saa kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud
- peatüki 1., 2.,
- ja
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- ja
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Käesoleval juhul kannab Margus Reidolf karistust Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 05.04.2012 otsuse alusel, mille kohaselt tunnistati ta süüdi narkootikumide vahendamise eest ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Margus Reidolfi karistati seega tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning 28.01.2016 vabaneb ta karistuse kandmisest tähtaegselt. Karistusregistri andmete kohaselt on Margus Reidolfil peale käesoleva karistuse veel 2 kehtivat karistust, sh Harju Maakohtu 14.06.2006 otsus, millega tunnistati Margus Reidolf süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega summas 958,67 eurot, mis Harju Maakohtu 10.09.2009 määrusega asendati 100 päeva vangistusega. Seega ei ole täidetud KarS § 871 lg-s 1 ega lg-s 2 toodud formaalsed eeldused karistusjärgseks käitumiskontrolli kohaldamiseks, s.o Margus Reidolfi ei ole enne käesoleva kuriteo toimepanemist karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Margus Reidolfile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384,
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp