TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-427 Otsuse tegemise kuupäev 21.12.2015, ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks E.P. kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes summas 71 eurot ja 90 eurosenti. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.P. Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta E.P. kaebus haldusasjas 3-15-427 rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.01.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla kinnipeetav E.P. (kohtumenetluse ajal vabanenud vanglast) on esitanud Tartu Vanglale kahjunõude taotluse, milles nõuab varalise kahju hüvitamist summas 71 eurot ja 90 eurosenti. Taotluse kohaselt on vangla võtnud temalt tasu elektriseadme kasutamise kulude hüvitamiseks. Taotluse esitaja on viidanud kasutatava elektri arvestamise osas oma teleri tarbitavale võimsusele ja teleri pakendis kaasas olevale energiamärgistuse infosedelile ja toonud välja teleri aastase energiakulu. E. P. on asunud seisukohale, et teleri võimsustarbe hindamisel tuleb lähtuda tootja poolt märgitud infosedelile märgitud infost. E. P. on märkinud, et ajavahemikul 22.06.2011-04.03.2015 (kokku 44 kuud ja 13 päeva) on vangla võtnud temalt 1.60 eurot rohkem teleri elektritarbimise eest kuus ja põhjustanud sellega kaebajale varalise kahju. Tartu Vangla on otsustusega 19.01.2015 nr 1-13/1121-2 jätnud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. E.P. on esitanud kaebuse 19.02.2015 Tartu Halduskohtule. Oma kaebuses on E. P. taotlenud välja mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks varaline kahju - rahaline hüvitis summas 71 eurot ja 90 eurosenti ning teise nõudena on taotlenud kohustada Tartu Vanglat edaspidiselt arvestama elektriseadmete kasutamise kulusid seadmete reaalsest kasutusvõimsusest. Kaebaja on taotlenud jätta menetluskulud vastustaja kanda ja teatanud oma arveldusarve numbri kuhu rahaline hüvitis kanda. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 27.02.2015 tagastanud E.P. kaebuse osaliselt, see on osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist arvestada elektriseadmete kasutamise kulusid tulenevalt seadmete reaalsest kasutusvõimsusest, kuna selles osas on kaebajal läbimata kohtueelne kohustuslik menetlus. Sama kohtumäärusega on kohus võtnud menetlusse E.P. kaebuse Tartu Vanglalt varalise kahju nõudes 71,90 eurot. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused E.P. on esitanud Tartu Vangla vastu kahjunõude summas 71 eurot ja 90 eurosenti, kuna Tartu Vangla on võtnud ajavahemikul 22.06.2011-04.03.2015 (kokku 44 kuud ja 13 päeva) temalt 1.60 eurot rohkem teleri elektritarbimise eest kuus ja põhjustanud sellega varalise kahju. Kaebaja arvates arvutab Tartu Vangla teleri eest elektri tarbimist lähtuvalt valedest alustest, mitte teleri kasutusjuhendis märgitud maksimaalse võimaliku tarbimisvõimsuse järgi kui on ühendatud kõikvõimalikud lisaseadmed. Kaebaja poolt märgitu kohaselt on ta pöördunud vangla poole ja taotlenud teleri elektritarbimise võimsuse mõõtmist, kuid vangla ei ole taotlust rahuldanud. Oma kaebuses on E. P. taotlenud mõista Tartu Vanglalt välja kaebaja kasuks kahju, see on rahaline hüvitis summas 71 eurot ja 90 eurosenti ja kohustada Tartu Vanglat edaspidiselt arvestama elektriseadmete kasutamise kulusid reaalsest elektriseadme kasutusvõimsusest. Kaebaja on taotlenud jätta menetluskulud vastustaja kanda ja teatanud oma arveldusarve numbri kuhu rahaline hüvitis kanda. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et vaidlust ei ole selles, et kaebajale on kambrisse lubatud teler, vaid selles, et perioodil 22.06.2011 kuni 04.03.2015 arvestati seadme kasutamise eest kulusid vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 591 lg 1 p
- Teleri võimsus on 45 watti, mistõttu on igakuine elektrienergiakulu 2.23 eurot. Vangla on õigesti lähtunud elektrienergiakulu arvestamisel VSkE § 591 lg 1 p 2 sättest ning peab ekslikuks kaebaja seisukohta, et energiakulu hüvitamisel tuleb lähtuda seadme tegelikust kasutusvõimsusest. Vangla on märkinud, et lisaseadmed on üldjuhul iseseisvalt ühendatud vooluvõrku, mis oluliselt teleri energiatarbimist ei mõjuta. Samuti ei ole ka vanglal objektiivselt võimalik mõõta teleri tegelikku võimsust, kuna vanglal puudub selleks pädevus ja vajalikud seadmed. 2 Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. 2.E.P. on välja toonud perioodi 22.06.2011-04.03.2015, mil vangla on väidetavalt võtnud rohkem 1.60 eurot kuus teleri elektritarbimise eest. Kaebaja on lähtunud teleriga kaasas olnud energiamärgistuse infosedelist ja kasutusjuhendist, milles on toodud aastaseks energiakuluks 37 kilowatt-tundi ning kasutusjuhendis on märgitud teleri maksimaalseks võimsuseks 45 watti. Seega on kaebaja hinnanud materiaalse väärtuse suuruseks 71 eurot ja 90 eurosenti, see on summa , mis on kaebajalt elektritarbimise eest enam võetud. 3.Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSke) § 591 sätestab elektriseadmete kasutamise kulude määrad. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud hüvitama oma isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt sättes kehtestatud normidele. VSkE § 591 lg 1 p 2 kohaselt on isiklike elektriseadmete kasutamise kulud 31-100 watise seadme eest kuus 2,23 eurot, mida ka E. P. on igakuiselt tasunud. 4.Asja materjalide kohaselt on kaebajale kambrisse lubatud teler Finlux (19FLX905SLU, kambris alates 22.06.2011), mille võimsus on märgitud vangla selgituste kohaselt seadme tagaküljel asuval kleebisel, mis on 45 W, seega on tootja ära määranud seadme võimsuse. Kaebaja on ise esitanud andmed teleri tehniliste andmete kohta (koopia kasutusjuhendist). Kohus peab usaldusväärseks vangla poolt väljatoodud andmeid teleri võimsuse kohta ning ei pidanud vajalikuks seda täiendavalt kontrollida. Vaidlust ei olegi teleri võimsuses vaid selles, kuidas elektriseadme kasutamise kulutusi määrata. 5.Kaebaja on pöördunud ka varasemalt vangla poole, et lasta üle mõõta kambris oleva teleri elektritarbimise võimsus tavarežiimil töötamise ajal, vangla on jätnud taotluse rahuldamata ning on viidanud VSkE § 591, kus on sätestatud elektriseadmete võimsuse vahemikud, mille järgi on kohustatud kinnipeetav hüvitama elektriseadmete kasutamise kulud. 6.Kohus märgib, et kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et energiakulu hüvitamisel tuleb lähtuda seadme tegelikust kasutusvõimsusest, seega ei asu kohus ka analüüsima kaebaja sellekohaseid selgitusi ega esitatud dokumente teleri kohta. Antud juhul on tegemist kinnipeetavaga, kellele on lubatud teleri kasutamine kambris ning VSkE § 591 reguleerib mitme -watise seadme eest ja kui palju tuleb kuus tasuda isiklike elektriseadmete kasutamise eest. Nagu teada, on tegemist antud juhul 45-watise võimsusega teleriga ning VSkE § 591 lg 1 p 2 järgi tuleb sellise elektriseadme kasutamise eest kuus tasuda 2,23 eurot. Vangla on märkinud, et lisaseadmed on üldjuhul iseseisvalt vooluvõrku ühendatud ning seega teleri energiatarbimist ei mõjuta. Seega on vangla õigesti toiminud, et on tuginenud kaebajal isikliku elektriseadme kasutamise eest tasu arvestamisel VSkE § 591 lg 1 p
- 7.Mis puudutab kaebaja poolt esitatud kohutamisnõuet kohustada vanglat edaspidi arvestama elektriseadmete kasutamise kulusid reaalsest kasutusvõimsusest, kohus lahendama ei pea, kuna selle nõude osas on kohus kohtumäärusega kaebuse tagastanud. 8.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. 9.Lisaks märgib kohus, et E.P. on pöördunud kohtu poole 13.03.2015 kirjaga, milles avaldab oma meiliaadressi ja avaldab pahameelt, et tema ema kodusele postiaadressile on saadetud temale määratud kohtu kiri. Kohus märgib, et kuna E. P. on teavitanud oma meiliaadressi, saadab kohus edaspidi E.P. määratud kirjad ja saadetised meiliaadressile, mille vastuvõtmist tuleb E.P. 3 kinnitada. Kaebaja küsimusele, millisest allikast sai kohus teada kaebaja ema postiaadressi, kohus vastama ei pea. 10.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 11.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4