KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2761 Haldusasi V.U. kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse nr 13-7/554-9 tühistamiseks RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 10.08.2015
- Lugeda V.U. kaebus kohtule esitatuks halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.
- Jätta rahuldamata V.U. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
- Lõpetada haldusasja nr 3-15-2761 menetlus.
- Toimetada määruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik
- Maksu- ja Tolliameti (MTA) 10.08.2015 vastutusotsusega nr 13-7/554-9 kohustati V.U. tasuma MTA arvelduskontole 108 261,51 eurot.
- MTA 2.10.2015 vaideotsusega nr 6-1/2994-2 jäeti V.U. vaie rahuldamata.
- V.U. esitas 4.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse 10.08.2015 vastutusotsuse tühistamiseks.
- MTA esitas 10.12.2015 seisukohad kaebusele ning taotles menetluse lõpetamist.
- 4.01.2016 esitas kaebaja seisukohad vastustaja taotlusele. Menetlusosaliste seisukohad
- Vastustaja on seisukohal, et asja menetlus tuleb lõpetada. Maksuhaldur tegi kindlaks, et kaebaja on e-maksuameti kasutaja ning teada oli ka kaebaja e-posti aadress. MTA sisekontrolli osakonnalt saadud e-maksuameti süsteemi väljavõtte kohaselt avas kasutaja V.U. IP-aadressilt 90.190.35.18 vaideotsuse nr 6-1/2994-2 2.10.2015 kell 18:44:23, mistõttu kaebaja ei saanud vaideotsust kätte alles 05.10.2015 e-kirja teel nagu kaebuses on kirjutatud. Seega tuleb lugeda emaksuameti kaudu avatud vaideotsus kaebajale kättetoimetatuks 2.10.
- HKMS § 67 lg 1 kohaselt hakkas kaebetähtaeg kulgema 3.10.2015 ning lõppes 2.11.
- Kuna kaebus on esitatud 4.11.2015, siis on see esitatud kaebetähtaega mitte järgides. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid, mistõttu vastustaja on seisukohal, et puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et võttes arvesse 1 eelnevat ning asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, tuleb asja menetlus lõpetada.
- Kaebaja taotleb vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata jätmist, alternatiivselt tähtaja ennistamist. Kaebaja vandeadvokaadist esindajale toimetati vastutusotsuse peale esitatud vaide lahendamisel tehtud 2.10.2015 vaideotsus nr 6-1/2994-2 e-kirja teel kätte 5.10.2015, mis tähendab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kuna vaie esitati vandeadvokaadist esindaja poolt ning vaideotsus toimetati advokaadile kätte kolm päeva hiljem, kui seda väidetavalt tehti kaebajale, siis on ilmselt tegemist kaebaja tahtliku eksitamisega. Selline tavainimese jaoks segadust tekitav praktika on lubamatu ning piirab isiku õigust õiglasele kohtumenetlusele. Isik kaotab maksuhalduri eksitava käitumise tõttu õiguse pöörduda kohtusse seetõttu, et ta ei saa aru otsusest teatavaks tegemise tähendusest aru. Kaebaja eksitust süvendas veelgi see, et Tiiu Mändla Maksu- ja Tolliameti juriidilisest osakonnast küsis oma 5.10.2015 e-kirjas advokaadilt kinnitust vaideotsuse kättesaamise kohta. Kaebaja ei pidanud õigusteadmiste puudumise tõttu vajalikuks vaideotsusest informeerimisest advokaati teavitada just sel põhjusel, et pidas kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks just järgmist päeva pärast seda, kui vaideotsus oli teda vaide esitamisel esindanud advokaadile kättetoimetatud. Kohus leiab
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks MTA 2.10.2015 vaideotsus nr 6-1/2994-2, millega jäeti V.U. vaie rahuldamata. Kaebuse kohaselt toimetati vaideotsus nr 6-1/2994-2 e- kirja teel 5.10.2015 kaebaja esindajale ning nimetatud kuupäevast hakkab kulgema HKMS § 47 lg-s sätestatud vaidlustamise tähtaeg. Vastustaja leiab, et vaideotsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 2.10.2015, kui kaebaja avas e- maksuameti süsteemis vaideotsuse nr 6-1/2994-
- Maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 lg 1 kohaselt vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse ka resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale MKS
- peatükis sätestatud korras. Lähtudes MKS § 52 lg-st 1 antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated, kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 1 p 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri. Sama paragrahvi lõike 3 alusel loetakse elektronposti aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Maksu- ja Tolliameti 17.11.2015 vastusest päringule nr 4.2-4/044250-1 nähtub, et V.U. (isikukood 37606140218) poolt on dokument nr-ga 6-1/2994-2 avatud 2.10.2015 kell 18:44:
- Kaebaja ei ole ka eelneva osas vastuväiteid esitanud.
- Ebaõige on kaebaja seisukoht, et menetlustähtajad hakkavad kulgema hetkest, kui MTA 2.10.2015 vaideotsus nr 6-1/2994-2 toimetati kätte kaebaja esindajale, so alates 5.10.
- Tulenevalt MKS § 48 lg-st 2 võib esindaja esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. MKS-st ei tulene ega saagi tuleneda, et vaideotsust ei toimetataks kätte vaideotsuse adressaadile, vaid üksnes tema esindajale. Vastupidi, vastav kohustus tuleneb MKS § 149 lg-st
- Sõltumata esindaja kasutamisest ei kaota menetlusosaline õigust teha ka ise menetlustoiminguid, 2 antud juhul kinnitada vaideotsuse nr 6-1/2994-2 kättesaamist. Kui menetluses osaleb mitu isikut (maksukohustuslane ja tema esindaja) algab menetlustähtaegade kulgemine esimesest kättetoimetamisest. Nagu kohus määruse eelnevas punktis tuvastas, toimetati vaideotsus nr 61/2994-2 kaebajale kätte 2.10.
- Asjaolu, et vaideotsus toimetati kätte ka kaebaja esindajale hilisemalt ning küsiti ka kinnitust kättesaamise kohta, ei lükka edasi HKMS § 47 lg- s 2 sätestatud tähtaega. Kohus ei nõustu, et eelkirjeldatud tegevuse näol on tegemist MTA poolse kaebaja tahtliku eksitamisega. Kohtu hinnangul astus vastustaja samme selleks, et kõik asjaosalised oleksid teadlikud vastavast vaideotsusest. Juhul, kui haldusorgan valib haldusakti teatavakstegemiseks mitu erinevat viisi, hakkab kaebetähtaeg kulgema haldusakti kõige esimesest teatavakstegemisest.
- Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ta: „… /…/ei pidanud õigusteadmiste puudumise tõttu vajalikuks vaideotsusest informeerimisest advokaati teavitada…/…/.“ Kaebajat esindas vaidemenetluses juriidiliste teadmistega esindaja, kes esindab kaebajat ka kohtumenetluses. Seega ei saa kaebaja tugineda juriidilise teadmatuse aspektile. Kaebaja esindaja oleks ise pidanud astuma samme selleks, et teada saada, millal kaebaja kõnesoleva vaideotsuse kätte sai.
- Arvestades toodut hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 2.10.2015 ja 30-päevane kaebetähtaeg möödus 2.11.
- Kaebaja esindaja esitas kaebuse halduskohtule 4.11.
- Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid kahe päevase hilinemisega.
- Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
- Antud juhul on kaebaja ennistamise alustena välja toonud, et vastustaja tegevus vaideotsuse kättetoimetamisel on olnud eksitav. Kohtu hinnangul vastustaja poolne eksitav tegevus puudub (vt määruse punkte 10 ja 11). Samuti esindas kaebajat nii vaide- kui kohtumenetluses sama juriidiliste teadmistega esindaja, kelle kohustus oli järgida seaduses sätestatud vaidlustamise tähtaegu. Seega ei saa kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toodud asjaolusid pidada mõjuvateks põhjusteks HKMS § 71 lg 1 mõttes.
- Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
- Kohus märgib, et kuna menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 ja § 104 lg-le 8 õigus nõuda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.