Obsah (7)

§ 108§ 82§ 95§ 94§ 70§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-2371

) §-le 96, § 97 p-le 1, § 100 lg 1 p-le 1 ja §-le

1. Hageja seadusliku esindaja ainukeseks sissetulekuks oli töövõimetuspension ja sotsiaaltoetused ning sissetuleku suurus on kokku 309 eurot (ca 105 eurot sotsiaaltoetus ja peretoetus ning ca 204 eurot töövõimetuspension). Hageja seaduslikul esindajal kulub igakuiselt ca 343 eurot: 65 eurot Eesti Gaasile, 100 eurot krediidiasutusele Time Finans, 43 eurot järelmaksufirmale Kaupmehe Järelmaks OÜ, 30 eurot EMT-le, 60 eurot Elionile, 15 eurot Eesti Energiale ja 30 eurot OÜ-le Järve Biopuhastus. Hagejal tuvastati
2. aastal bronhiaalne astma, mistõttu ta peab kasutama ravimit „Simbikort“, millele kulub igakuiselt ca 53 eurot. Hageja õppis eluaastatel 6–11 muusikakoolis, kuid oli rahalistel põhjustel sunnitud õpingud katkestama. Hageja ülalpidamisele kulus igakuiselt: toit 120–150 eurot, rõivad ja jalatsid 30–40 eurot; hügieenitarbed 10–15 eurot, eluasemekulud 120–150 eurot, sidekulud 90–100 eurot, kulutused meditsiinile 5–10 eurot; koolikulud 5–10 eurot, vaba aeg ja meelelahutus ca 80 eurot, taskuraha 20 eurot. Igakuiselt kulus hageja ülalpidamiseks 500–600 eurot.
3. Kostja S. S. vaidles V. T. hagile vastu osaliselt. Vastuväidete kohaselt ei vaidlustanud S. T, et ta oli V. T. isa. Kostja on maksnud elatist vastavalt oma võimalustele. Viimati maksis kostja elatist
4. aasta augustis kogusummas 150 eurot. Kostja oli töövõimetuspensionär (töövõimekaotus 40%) ja tema ainus sissetulek oli töövõimetuspension summas 134,10 eurot kuus. Kostjale ei kuulu eluruumi, talle kuulub
5. aasta Nissan Sunny. Kostja oli seni hagejale maksnud ca 100 eurot kuus ning oli nõus jätkama elatise maksmist nimetatud summas, kuna tema varanduslik seisund ei võimaldanud enamat. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri 2012 otsusega rahuldati V. T. hagi osaliselt. Maakohus tuvastas õigeksvõtu korras (TsMS § 440 lg 3 alusel), et V. T. põlvneb S. S. ist ja mõistis S. S. ilt

§ 108

alusel tagasiulatuvalt aasta enne hagiavalduse esitamist Viru Maakohtule välja elatise summas kokku 848,07 eurot. Maakohus mõistis S. S. igakuise elatisena alates

1. juunist 2011 V. T. ülalpidamiseks välja 145 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni V. T. täisealisuseni või tema vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulud jättis maakohus S. S. i kanda. Maakohus leidis, et seoses kostja õigeksvõtuga, tuli hagi rahuldada põlvnemise tuvastamise nõudes ja lugeda, et hageja põlvneb kostjast (TsMS § 440 lg 3). Poolte vahel oli vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 250 eurot. Kostja esitas vastuväite, et on suuteline maksma elatist maksimaalselt 100 eurot kuus. Võrreldes hageja seadusliku esindaja ja kostja varalist seisundit tuvastas maakohus järgmist. Hageja seaduslik esindaja saab töövõimetuspensioni 204,53 eurot kuus. Hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand asukohaga XXXX Kohtla-Järvel, kus ta tütrega elab. Muu vara hageja seaduslikul esindajal puudub. 3 Kostja on samuti töövõimetuspensionär, kes saab igakuist töövõimetuspensioni 134,10 eurot. Kostjale kuulub sõiduauto Nissan Sunny (1993 ehitusaasta). Muu vara kostjal puudub. Samas on kostja
2. septembril 2012 kinnitanud, et ta töötab ja jääb oktoobris 2012 töötuks. Maakohus leidis, et kostja varjas oma tulusid ja lisaks töövõimetuspensionile sai ta ka töötasu. Töötasu minimaalmäär käesoleval ajal on 290 eurot kuus. Maakohus oli seisukohal, et kostja oli suuteline käesoleval ajal elatist maksma 145 eurot kuus, s.o elatise minimaalmääras.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamise kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Maakohus oli seisukohal, et hageja taotlus elatise väljamõistmiseks aasta enne elatishagi esitamist oli põhjendatud. Kuigi kostja on elatist tema väidete kohaselt erinevates summades tasunud, tuli kostjal arvestada, et elatise tasumise kohustuse rikkumiseks loetakse ka seda, kui kohustatud isik ei maksa elatist piisaval määral. Seega tuli kostjalt elatis välja mõista alates

1. juunist 2011, kuid arvestada seejuures, et elatise minimaalmäära oli kuni
2. detsembrini 2011 139, 01 eurot kuus ja alates
3. jaanuarist 2012 145 eurot kuus. Kostja on perioodil
4. juuni 2011 kuni
5. juuni 2012 elatist hagejale maksnud summas kokku 850 eurot, kuid oli kohustatud maksma samal perioodil 7 x 139,01 + 5 x 145= 1698,
6. Seega tuli kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõista 1698,07 – 850= 848,07 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. S. S. esitas Viru Maakohtu
8. oktoobri 2012 peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist elatise määra ja väljamõistmise tähtaja osas. Apellant taotleb nimetatud osas uue otsuse tegemist, millega mõistetakse apellandilt vastustaja kasuks välja elatis alates maakohtu otsuse jõustumise päevast ning määratakse elatise suuruseks 67,05 eurot kuus (s.o 1/2 töövõimetuspensionist). Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus palus apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) mõisteti elatis välja tagasiulatuvalt, kuigi põlvnemine tuvastati
9. oktoobri 2012 otsusega, mis ei ole veel jõustunud; 2) mõisteti apellandilt välja igakuine elatis summas 145 eurot, kuigi apellant on töövõimetuspensionär, kelle ainus sissetulek on pension summas 134,10 eurot. Maakohtu otsuse täitmise korral on apellant sunnitud nälga surema. Varem teenis apellant juhutöödega lisaraha ning tal oli võimalik maksta elatist summas 100 eurot kuus, kuid käesoleval hetkel on apellant töötu ning tervis ei võimalda tal enam töötada.
10. V. T. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on absurdne apellandi seisukoht, et elatist peaks hakkama tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest, millega tuvastati vastustaja põlvnemine apellandist. Apellant oli vastustaja isa alates vastustaja sündimisest, mistõttu on apellandil alati olnud vastustaja ülalpidamiskohustus; 2) ei ole apellandi 40%-line töövõimekaotus aluseks vähendada elatist alla elatusmiinimumi. Apellandil on ka 40%-lise töövõimetusega võimalik töötada ning talle kuulub vara. Vastustaja hinnangul käitub apellant pahatahtlikult, olles nõus tasuma 67,05 eurot kuus, kuivõrd maakohtu menetluses apellant kinnitas, et on võimeline maksma igakuist elatist summas 100 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
12. oktoobri 2012 otsuse resolutsiooni punkti 3 ja täiendab resolutsiooni punkti 4, mõistes välja S. S. V. T. ülalpidamiseks alates 15.06.2012 kuni 31.12.2012 igakuuliselt 145 eurot ja alates 01.01.2013 igakuuliselt 160 eurot kuni V. T. täisealiseks saamiseni 10.09.2015, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt aasta enne hagiavalduse esitamist summas 848,07 eurot (resolutsiooni punkt 3) ja igakuine elatis hageja ülalpidamiseks 145 eurot (resolutsiooni punkt 4). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas.
13. Õige on apellandi seisukoht, et maakohus on vaidlustatud otsusega alusetult välja mõistnud

§ 108

alusel tagasiulatuvalt elatise summas 848,07 eurot ning seetõttu tuleb Viru Maakohtu 09. oktoobri 2012 otsuse resolutsiooni p 3 tühistada. Samas on alusetu apellandi väide, et elatis lapse ülalpidamiseks tuleb välja mõista alates Viru Maakohtu 09.10.2012 otsuse jõustumisest. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad

§ 82kohaselt laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Kui lapse põlvnemine ei ole kindlaks tehtud muul viisil, võib seadusest tulenevalt tuvastada lapse põlvnemise kohtus.

§ 95

järgi isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mh ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu ning

§ 94

lg 1 alusel isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.

§ 82

näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-36-08 punktis 12 asunud seisukohale, et „Kolleegium leiab, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine.“ Sama viidatud Riigikohtu lahendi punktis 13 on leitud, et „See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

§ 70

lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest,

§ 70lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist.

Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

§ 70lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.

Samale seisukohale asus kolleegium ka

1. mai
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-157-03, kus leiti, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest.“ Ringkonnakohus leiab, et kuigi Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud enne
3. juulit 2010 kehtinud

sätete kohaldamist, kehtib viidatud tõlgendus ka kehtiva

sätete kohta ning isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest, s.o antud asjas alates 15.06.2012. 8.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 5 Vastavalt

§ 102

lg-le 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Apellandi väitel on ta töövõimetuspensionär, kes saab pensioni 134,10 eurot kuus, ning on nõus maksma lapsele elatist 67,05 eurot kuus, s.o pool saadavast pensionist. Seega on apellandi seisukoha kohaselt mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra, tema töövõimetus.

Asja materjalide kohaselt on kostja sissetulekuks töövõimetuspension 134,10 eurot kuus (tl 9192), talle kuulub sõiduauto Nissan Sunny, ehitusaasta 1993 (tl 103). Muud vara kostjal ei ole.

1. Kostja enda väitel on tal töövõimekaotuse protsent
2. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, tuleb arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Antud juhul asjaolu, et osaline töövõime (s.o 60 %) võimaldab kostjal saada sissetulekut, millest tal on võimalik maksta elatist, on tõendatud kostja enda vastusega hagile (tl 89-90) ja tema kõnega kohtuistungi sekretärile (tl 110), millest nähtuvalt ta töötas kuni
3. oktoobrini 2012 ja sai töötasu, millest maksis lapse ülalpidamiseks elatist. Kostja ei ole küll esitanud tõendeid oma saadud töötasu suuruse kohta, kuid ringkonnakohtu arvates peaks ta olema eelduslikult suuteline saama töötasu minimaalmääras, mis oli
4. aastal 290 eurot ning alates 01.01.2013 320 eurot. Lähtudes eeltoodust on õige maakohtu seisukoht, et kostja suudab maksta lapsele elatist

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, s.o alates 15.06.2012 summas 145 eurot ning alates 01.01.2013 summas 160 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna alates 01.01.2013 on muutunud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ja seetõttu ka PKA § 101 lg-s 1 sätestatu kohaselt elatise suurus, siis tuleb maakohtu otsust täiendada ja märkida elatise suuruseks alates 01.01.2013 160 eurot.

1. Vastustaja on esitanud koos vastusega SA Ida-Viru Keskhaigla 07.12.2012 tõendi ja Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsuse nr
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna on tegemist lapse huve puudutava vaidlusega, siis tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel võtta eelnimetatud tõendid asja juurde. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson