) kohaselt tohib kütust müüa üksnes äriühing, kellele on määratud tagatis ja kes on kantud majandustegevuse registrisse. Kaebaja prognoos on mõistlik, sest kliendid olid olemas ja nt Loksa linnas ei olegi rohkem tanklaid. Prognoosid on tehtud varem neis tanklates tegutsenud ettevõtjate müügiandmete põhjal. Käesoleval ajal tegutseb neis tegevuskohtades Oilest OÜ sama juhtkonnaga ja samadel tingimustel kui kaebaja plaanis seda teha ning kütuse müügi andmed on võrreldavad kaebaja prognoosidega. Kahju vähendamise ainsaks mõistlikuks õiguskaitsevahendiks oli kohtule kaebuse esitamine MTA 01.08.2014 otsuse tühistamiseks. 3
lg 1, mille kohaselt on tagatise suurus 1 000 000 eurot, seega on MTA omal algatusel korra juba kaebaja tagatist vähendanud. Isegi kui 09.01.2015 otsus on õiguspärane, ei ole see jõustunud ning kuna kaebaja esitas 09.02.2015 maksuhaldurile tagatise vähendamise taotluse, tuleb maksuhalduril 09.01.2015 otsus ümber vaadata. 3) Nõue tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3 (I kd, tl 199-200, II kd, tl 52-56, 101). Kaebaja on jäetud haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulamata ja see on viinud ebaõige seisukohani, et Vaimastveres asuv tegutsemiskoht ei ole korrastatud. Kaebaja saatis oma seisukoha omaalgatuslikult pärast seda, kui oli teada saanud, et MTA teostas 29.12.2014 Vaimastvere tankla vaatluse ilma kaebajat toimingusse kaasamata. Kaebaja vastas 17.02.2015 otsuse tegemise ajal
Kaebajal olid Vaimastveres olemas tehnilised vahendid kütuse käitlemiseks, sh mahutid, torustik ja muud rajatised. Kaebaja mahutid on kantud Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogusse, millele on vastustajal ligipääs. Kinnistu tagumine osa on kaetud põlispuude ja nende vahel oleva hekiga ning on ilmne, et seda kinnistu osa ei kasutata kütuse müügiks. Vaatluse protokollist ei selgu metoodika kinnistu „korrasoleku“ hindamiseks ja ka MTA ametnike pädevus seda hinnata. Tegevusloa andmisest ei saa keelduda pelgalt põhjusel, et hekk on pügatama, muru niitmata või lumi koristamata.
lg 3 kohaselt on nõutav kehtiv vastutuskindlustuse leping ja see oli kaebajal olemas. Kaebaja leping on peatatud, st kaebaja ei kasuta hetkel kindlustuskaitset, sest ei tegutse kütuse käitlejana. Lepingu kehtivuse saab vajadusel kohe taastada. MTA oleks pidanud 17.02.2015 otsuses lahendama ka kaebaja 09.02.2015 taotluse tagatise vähendamiseks, kuid seda pole otsuses üldse käsitletud.
lg 3 kohaselt lahendatakse tagatise vähendamise taotlus 30 päeva jooksul.
lg 4 ja lg 51 p 1 kohaselt arvestatakse tagatise vähendamisel juhatuse liikme võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda. Kaebaja juhatuse liikme puhul oleks saanud arvestada Oilest OÜ tegutsemist Põlvas alates 06.02.2015. MTA on kohtule esitatud vastuses ka ise leidnud, et tagatise vähendamise taotlus on üks osa tegevusloa andmise menetlusest. 4) Nõue tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada MTA-d kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks (II kd, tl 52-53, 101). Tagatise vähendamise taotlus on osa tegevusloa andmise menetlusest. MTA oleks pidanud kaebaja 09.02.2015 taotluse tagatise vähendamiseks lahendama 17.02.2015 otsuses, kuid ei teinud seda. Ka 27.05.2015 otsuses on jäetud taotlus sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja taotlus ei olnud puudustega, sest kaebaja teavitas maksuhaldurit, et 11.12.2014 esitatud parandatud ja täiendatud andmed on kehtivad. MTA-le oli teada, et kaebaja on vaidlustanud ka 4
lg 5 ja § 45 lg 2 alusel oleks tulnud kaebaja tagatist vähendada, sest kaebaja juhatuse liige on alates 07.10.2014 tegutsenud teise kütusekäitleja (Oilest OÜ) juhatuse liikmena ja tasunud kõik maksud. Vaidlustatud otsuses puuduvad maksuhalduri kaalutlused. 19. MTA palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Nõue mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune kahjuhüvitis perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest (I kd tl 89; II kd tl 34 ja 109). Kahju tekkimine on tõendamata. Äriplaanis oli nimetatud üksnes prognoos ja ei ole usutav, et kaebaja oleks suutnud kohe esimesel tegutsemise kuul müüa 100 000 liitrit kütust, eriti kui kaebajal puudusid kütuse soetamiseks lepingud ja töötaja Põlva tanklas, samuti kütuse soetamiseks vajalik raha. Ka kaebaja kütuse müügi tegevuskoht ei olnud tehniliselt korras. MTA 01.08.2014 otsus nr 12.2-7/209-1 ei olnud selle tegemise ajal sisult õigusvastane, sest kaebajal olid tegevusloa saamise eeldused täitmata. Otsus tunnistati kehtetuks üksnes motiveerimispuuduste tõttu. MTA jätkas tegevusloa andmise menetlust ja andis kaebajale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks juhuks, kui puudused on vahepeal kõrvaldatud. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi, mille tõttu MTA jättis 17.02.2015 otsusega nr 12.2-7/209-4 kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata. 2) Nõue tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot (II kd, tl 81). Kaebaja ei esitanud enne 09.01.2015 otsuse vastuvõtmist tagatise vähendamise taotlust, seega ei pidanud MTA seda nimetatud otsuses ka käsitlema. Kaebajale on tagatis õigesti määratud
MTA on 09.01.2015 otsuse käesolevaks ajaks ka juba ise kehtetuks tunnistanud, kuid mitte selle õigusvastasuse tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja jättis tagatise tähtaegselt esitamata ja kaebaja tegevusloa taotlus jäi rahuldamata. 3) Nõue tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3 (II kd, tl 33-34, 109-110). MsÜS § 25 lg 1 p-st 2 tuleneb, et kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta vähemalt ühele tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele, peab tegevusloa andmisest keelduma. MTA tõi 17.02.2015 otsuses välja kolm nõuet, millele kaebaja ei vastanud ja seda on kaebajale eelnevalt selgitatud ka 09.01.2015 e-kirjas. Nõuete täitmata jätmist ei saa õigustada sellega, et kaebaja arvates polnud see otstarbekas. Tegevusluba ei saa väljastada ainuüksi paljasõnaliste lubaduste alusel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tankla oli tehniliselt korras. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA saatis kaebajale 09.01.2015 e-kirja koos selgitustega, millised puudused tuleb kaebajal tegevusloa saamiseks kõrvaldada, ning kaebaja vastas sellele 09.02.2015. MTA 09.01.2015 e-kirjas viidati ka 29.12.2014 vaatlusel tuvastatud asjaoludele. Seadusest ei tule konkreetset viisi, kuidas ärakuulamist peab tagama. Lisaks saaks ärakuulamisõiguse rikkumine 17.02.2015 otsuse tühistamise kaasa tuua ainult juhul, kui see võis mõjutada otsustamist. Kuna kaebaja jättis puudused kõrvaldamata ja tegevusloa andmise tingimused ei olnud täidetud, oleks pidanud taotluse igal juhul rahuldamata jätma. MTA määras kaebajale tagatise 09.01.2015 otsusega, kuid kaebaja jättis tagatise esitamata. Kuna tagatis oli juba määratud, ei saanud kaebaja nõuda selle vähendamist. Sisuliselt tähendabki 17.02.2015 otsus, et kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et tegevusloa taotlus jäi rahuldamata, sest menetlus lõppes 17.02.2015 otsuse andmisega. Isegi kui kohus leiab, et kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotlust 5
Kaebaja väidab, et ta vastas 01.08.2014 otsuse andmise ajal kõigile nõuetele. 25.
kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui: 1) ta vastab
§-s 3 sätestatud nõuetele; 2) tal on
§-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud.
lg 1 kohaselt peavad kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi kütuse käitleja) olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada
-st tulenevate 6
lg 3 ls 1 sätestab, et kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile
§-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.
sätestab, et kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lg-s 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse
-s sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud.
lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot.
lg-tes 4-51 sätestatud tingimustel võib Maksu- ja Tolliamet tagatist suurendada või vähendada.
lg 2 kohaselt määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest. Kui kütuse müüja on esitanud taotluse tagatise vähendamiseks, määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise
26. Tsiteeritud normidest tulenevalt on kütuse müüjana tegutsemise üheks eelduseks
§-des 41–44 sätestatud tingimustele vastava tagatise esitamine. Kaebaja esitas MTA-le tegevusloa taotluse 02.07.2014.
19 lg 2 ls-s 1 sätestatud tagatise määramise tähtaega tuleb aga arvestada alates sellest, kui kõik taotluse lahendamiseks vajalikud andmed on esitatud. Kaebaja esitas parandatud äriplaani maksuhaldurile 21.07.2014 (I kd, tl 132-141). Seega pidi MTA määrama kaebajale tagatise hiljemalt 04.08.2014. Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on
MTA 09.01.2015 otsuses nr 12.2-7/209-3 on märgitud, et maksuhalduri praktika kohaselt antakse taotlejale tagatise esitamiseks tavaliselt aega kaks nädalat. MTA määratud aja jooksul oleks pidanud kaebaja seega esitama 100 000 euro väärtuses ühe MKS §-s 122 nimetatud tagatistest (käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek). Kaebaja ei ole selgitanud, millise tagatise ta plaanis maksuhaldurile esitada. MTAle 08.07.2014 esitatud seisukohas viitas kaebaja vastuseks maksuhalduri küsimusele üldiselt kolmele võimalikule tagatise liigile, kuid väitis, et juhatus ei ole jõudnud veel tagatise teemaga tegeleda (I kd, tl 109). Tagatise esitamise järel oleks maksuhaldur pidanud tagatise aktsepteerima. Aktsepteerimiseks ei ole sätestatud kindlaid tähtaegasid, seega pidi see kõiki asjaolusid arvestades toimuma mõistliku aja jooksul. Muu hulgas oleks maksuhaldur pidanud enne käenduse aktsepteerimist kontrollima käendaja majanduslikku seisu ja usaldusväärsust (MKS § 123) ning enne registerpandi või hüpoteegi aktsepteerimist pandi eseme väärtuse piisavust ja realiseeritavust (MKS § 124). Eeltoodust tuleneb, et isegi kui maksuhaldur oleks määranud kaebajale tagatissumma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 04.08.2014, ei oleks kaebaja saanud kütuse müügiga viivitamatult alustada, sest tagatise määramise järel oleks kaebaja pidanud tagatise esitama ja maksuhaldur selle aktsepteerima. Nimetatud toimingud võtavad vastavalt eespool kirjeldatule mõnevõrra aega. MTA analüüsis 01.08.2014 otsuse punktides 2.8-2.9 ja 2.12 kaebaja majanduslikku seisu ja vahendeid kütuse soetamiseks, pidades vahendeid ebapiisavaks. Kui kaebaja ei suutnud tõendada oma võimekust finantseerida äriplaanis nimetatud tegevusi, on kaheldav ka see, kas tal oleks olnud võimalik anda 2014. a augustis maksuhaldurile 100 000 euro suurune tagatis, mille maksuhaldur oleks saanud aktsepteerida. Ka kaebuses (I kd, tl 6-8) väidab kaebaja, et tal olid vahendid olemas selleks, et finantseerida kütuse soetamist 4-6 korda kuus, mitte 100 000 euro eest, ning raha pole kaebajal endal olemas, vaid selleks plaanis ta kasutada erinevaid krediidi- ja laenulepinguid. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks üldse olnud võimeline tagatist esitama. Kaebajal oleks küll olnud võimalik taotleda MTA-lt tagatise vähendamist, kuid selle lahendamiseks oleks maksuhalduril olnud
-st tulenevate nõuete täitmiseks vajalikku personali ja kaebaja ei vastanud seetõttu
Kohtusse pöördudes oli kaebaja oma seisukohta muutnud ja selgitas, et Põlvas on automaattankla ja sinna ei olnud töötaja palkamine üldse vajalik ning optimaalsem on selline teenus sisse osta (I kd, tl 8). Kaebaja ei ole aga tõendanud ega isegi mitte põhjendanud, kellega ja millistel tingimustel kaebaja sellise teenuse osutamise lepingu oleks sõlminud, et tagada tankla funktsioneerimine
lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot ning
Kaebaja väidab, et ta esitas tagatise vähendamise taotluse alles 09.02.
Kuna muu sisuga otsust ei oleks olnud võimalik vastu võtta, ei too võimalikud menetlusvead kaasa selle tühistamist.
kohaselt kuuluvad kontrolliesemesse ka
§-s 3 sätestatud nõuded.
lg 1 kohaselt peavad kütuse kütuse käitlejal olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada
-st tulenevate nõuete täitmine.
Kaebaja väidab aga, et Vaimastveres asuvas tanklas olid olemas tehnilised vahendid kütuse käitlemiseks, sh mahutid, torustik ja muud rajatised. Kinnistu tagumine osa on kaetud põlispuude ja nende vahel oleva hekiga ning on ilmne, et seda kinnistu osa ei kasutata kütuse müügiks. Vaatluse protokollist ei selgu kaebaja arvates metoodika kinnistu „korrasoleku“ hindamiseks ja ka MTA ametnike pädevus seda hinnata. Tegevusloa andmisest ei saa kaebaja arvamuse kohaselt keelduda pelgalt põhjusel, et hekk on pügamata, muru niitmata või lumi koristamata.
ega muud õigusaktid ei sätesta kindlat metoodikat, kuidas hinnata tankla valmisolekut kütuse müügiks ja maksuhaldur ei pidanud seda vaatluse protokollis seetõttu ka kirjeldama.
lg-st 1 tuleneb, et tegevusloa saamiseks peab tegevuskoht olema sellises korras, et selles saaks põhimõtteliselt kohe loa andmise järel tegutsema hakata. Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja usaldusväärselt ümber lükanud 29.12.2014 vaatluse protokollis tuvastatut, et kinnistul asuva müügikioski aken on lõhutud ja uks lahti murtud, kioski sisemus oli lõhutud ning lõhutud olid ka tankla postid. Kaebaja selgitas maksuhaldurile 29.12.2014 e-kirjas (II kd, tl 83), et Vaimastveres asuvas tanklas olevad seadmed ei ole taadeldud, sest see pole enne tegevusloa saamist otstarbekas. Samuti on kaebaja sõnul vaja teostada seadmete monteerimist. Kaebaja möönab ka 09.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 19), et kinnistul on vandaalitsetud ja seda peaks korrastama, vahetama tanklaposte, tegema betoneerimistöid ja vahetama katkise akna. Seega sisuliselt on kaebaja ise tunnistanud, et tankimiskoht ei olnud kütuse müügiks valmis. Erinevalt kaebajast ei leia kohus, et tankla vajas tegutsemiseks pelgalt „iluravi“. Sellisena võiks ehk mõista heina niitmist või lumekoristust. Kui aga kaebaja ei eita, et tanklapostid ja kiosk on tankla tegutsemiseks vajalikud, pidid need tegevusloa taotlemise ajaks olema korrastatud. Kui seadmete kasutamise eelduseks on nende taatlemine, tuleb ka seda teha enne tegevusloa andmist. Seda eriti arvestades, et MTA oli puudustele 09.01.2015 kirjas kaebaja tähelepanu juhtinud ning andnud korrastustöödeks ka mõistliku tähtaja. Lisaks sellele ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Vaimastvere tankla mahutid, torustik ja muud rajatised on nõuetekohased ja töökorras, st tanklas on reaalselt võimalik tankida ja tangitud koguste üle arvestust pidada ja ostjatega arveldada. Kui asuda seisukohale, et ettevõtja peab tegevuskoha tegutsemiseks valmis seadma alles pärast tegevusloa saamist, puuduks tegevusloa saamiseks taoliste nõuete kehtestamisel mõte. 36. Kohus nõustub kaebajaga, et MTA oleks pidanud vaatluse teostamisele kaasama ka kaebaja (HMS § 40 lg 2), sest vastustaja ei ole välja toonud ühtki asjakohast põhjust, miks 9
lg 2 kohaselt menetleda tagatise vähendamise taotlust olukorras, kus tagatis on määratud, kuid seda ei ole esitatud. Kui ettevõtjale on tagatis määratud, tuleb see tasuda ja alles siis võib taotleda tagatise vähendamist. Vastu tulles kaebaja soovile ei lükanud MTA kaebaja 09.02.2015 taotlust tagasi, vaid palus esitada uus tegevusloa taotlus ja kinnitada varem esitatud dokumentide kehtivust. MTA 27.02.2015 e-kirjaga (II kd, tl 25) hoiatati, et kui kaebaja ei esita 18.02.2015 e-kirjas nõutud dokumente hiljemalt 02.03.2015, siis jätab MTA taotluse MsÜS § 20 lg 1 alusel lahendamata. MTA 27.05.2015 otsusega jäeti kaebaja kütuse müüja tagatise vähendamise taotlus läbi vaatamata, sest taotlus oli puudustega ja kaebaja ei kõrvaldanud neid puudusi MTA 18.02.2015 ja 27.02.2015 e-kirjades antud tähtaja jooksul.
lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot ning
lg 5 näeb ette võimaluse vähendada tagatist äriühingu taotluse alusel.
lg 2 räägib tõepoolest esitatud tagatisest, kuid
lg 5 sellist sõnastust ei kasuta, sätestades üksnes tagatise vähendamise võimaluse.
lg 3 sätestab, et kütust võib müüa isik, kes on esitanud
§-s 41 nimetatud tagatise.
§-s 41 viidatud käibemaksuseadus (KMS) ega maksukorralduse seadus (MKS) ei keela maksuhalduril lahendada tagatise vähendamise taotlust olukorras, kus see taotlus on esitatud enne tagatise esitamise tähtaja lõppemist, kuid enne tegevusloa suhtes lõpliku otsuse tegemist (nagu käesolevas asjas).
lg 2, millele maksuhaldur kaebajale antud selgitustes tugines, ei ole praegusel juhul asjakohane, sest käsitleb olukorda, kus kütuse müüjal on tegevusluba juba olemas ja tagatis antud, kuid ta soovib hiljem selle vähendamist. Seega ei olnud õiguslikke takistusi ega ka mõistlikku põhjust, miks mitte lahendada kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotlus hiljemalt 17.02.2015 otsuses. MTA väitis 20.02.2015 e-kirjas kaebajale ekslikult ka seda, et kaebaja tegevusloa taotluse menetlus lõppes tagatise määramisega (st 09.01.2015 otsusega). See menetlus saab lõppeda eelkõige tegevusloa andmise või sellest keeldumisega. Ka maksuhalduri faktiline tegevus kinnitab, et menetlus jätkus pärast tagatise määramist (09.01.2015 otsuse tegemist), sest 09.01.2015 e-kirjaga anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 43. Eeltoodu ei tingi siiski kohustamisnõude rahuldamist. Kohus leidis eespool, et 17.02.2015 otsuse tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja tegevusloa taotlus oleks tulnud
lg 1 sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu rahuldamata jätta sõltumata muudest võimalikest rikkumistest. Kaebaja 02.07.2014 esitatud ja hiljem korduvalt täiendatud kütuse müügi tegevusloa taotluse menetlus on 17.02.2015 otsuse tegemisega lõppenud. Sellises olukorras on MTA 18.02.2015 e-kirjas kokkuvõttes siiski õigesti leidnud, et kaebajal tuleb esitada uus tegevusloa taotlus (st alustada uut haldusmenetlust), mille raames saab enne tegevusloa andmist lahendada ka taotluse tagatise vähendamiseks. Kuna kaebaja määratud tähtajaks uut taotlust ei esitanud ega kinnitanud, et kõik varasemad andmed on jätkuvalt kehtivad, on MTA kaebaja tagatise vähendamise taotluse 27.05.2015 otsusega kokkuvõttes õigesti sisuliselt läbivaatamata jätnud. Seetõttu ei ole kohtul alust kohustada vastustajat kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.