← Eesti

3-14-51923/40

Obsah (8)§ 42§ 3§ 44§ 13§ 14§ 41§ 19§ 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51923 MT Oil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliamet

) kohaselt tohib kütust müüa üksnes äriühing, kellele on määratud tagatis ja kes on kantud majandustegevuse registrisse. Kaebaja prognoos on mõistlik, sest kliendid olid olemas ja nt Loksa linnas ei olegi rohkem tanklaid. Prognoosid on tehtud varem neis tanklates tegutsenud ettevõtjate müügiandmete põhjal. Käesoleval ajal tegutseb neis tegevuskohtades Oilest OÜ sama juhtkonnaga ja samadel tingimustel kui kaebaja plaanis seda teha ning kütuse müügi andmed on võrreldavad kaebaja prognoosidega. Kahju vähendamise ainsaks mõistlikuks õiguskaitsevahendiks oli kohtule kaebuse esitamine MTA 01.08.2014 otsuse tühistamiseks. 3

(12)2) Nõue tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot (II kd, tl 88 ja 101). MTA määras kaebajale tagatise 02.07.2014 esitatud ning korduvalt parandatud ja täiendatud andmete alusel. Viimased andmed saatis kaebaja 29.12.2014 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) § 20 lg 1 kohaselt oleks pidanud seejärel MTA kaebaja loataotluse lahendama 30 päeva jooksul või MsÜS § 20 lg 3 alusel taotluse lahendamise tähtaega pikendama, teavitades sellest taotluse esitajat. Kaebaja mingit teadet ei saanud, selle asemel võttis MTA vastu 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3, milles määras tagatise esitamise tähtajaks alles 09.02.2015. MTA 09.01.2015 otsuse resolutsioonis on õigusliku alusena märgitud

§ 42

lg 1, mille kohaselt on tagatise suurus 1 000 000 eurot, seega on MTA omal algatusel korra juba kaebaja tagatist vähendanud. Isegi kui 09.01.2015 otsus on õiguspärane, ei ole see jõustunud ning kuna kaebaja esitas 09.02.2015 maksuhaldurile tagatise vähendamise taotluse, tuleb maksuhalduril 09.01.2015 otsus ümber vaadata. 3) Nõue tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3 (I kd, tl 199-200, II kd, tl 52-56, 101). Kaebaja on jäetud haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulamata ja see on viinud ebaõige seisukohani, et Vaimastveres asuv tegutsemiskoht ei ole korrastatud. Kaebaja saatis oma seisukoha omaalgatuslikult pärast seda, kui oli teada saanud, et MTA teostas 29.12.2014 Vaimastvere tankla vaatluse ilma kaebajat toimingusse kaasamata. Kaebaja vastas 17.02.2015 otsuse tegemise ajal

§ 3lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kaebajal olid Vaimastveres olemas tehnilised vahendid kütuse käitlemiseks, sh mahutid, torustik ja muud rajatised. Kaebaja mahutid on kantud Tehnilise Järelevalve Ameti andmekogusse, millele on vastustajal ligipääs. Kinnistu tagumine osa on kaetud põlispuude ja nende vahel oleva hekiga ning on ilmne, et seda kinnistu osa ei kasutata kütuse müügiks. Vaatluse protokollist ei selgu metoodika kinnistu „korrasoleku“ hindamiseks ja ka MTA ametnike pädevus seda hinnata. Tegevusloa andmisest ei saa keelduda pelgalt põhjusel, et hekk on pügatama, muru niitmata või lumi koristamata.

§ 3

lg 3 kohaselt on nõutav kehtiv vastutuskindlustuse leping ja see oli kaebajal olemas. Kaebaja leping on peatatud, st kaebaja ei kasuta hetkel kindlustuskaitset, sest ei tegutse kütuse käitlejana. Lepingu kehtivuse saab vajadusel kohe taastada. MTA oleks pidanud 17.02.2015 otsuses lahendama ka kaebaja 09.02.2015 taotluse tagatise vähendamiseks, kuid seda pole otsuses üldse käsitletud.

§ 44

lg 3 kohaselt lahendatakse tagatise vähendamise taotlus 30 päeva jooksul.

§ 42

lg 4 ja lg 51 p 1 kohaselt arvestatakse tagatise vähendamisel juhatuse liikme võimelisusest kütuse käitlemise valdkonnas tegutseda. Kaebaja juhatuse liikme puhul oleks saanud arvestada Oilest OÜ tegutsemist Põlvas alates 06.02.2015. MTA on kohtule esitatud vastuses ka ise leidnud, et tagatise vähendamise taotlus on üks osa tegevusloa andmise menetlusest. 4) Nõue tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada MTA-d kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks (II kd, tl 52-53, 101). Tagatise vähendamise taotlus on osa tegevusloa andmise menetlusest. MTA oleks pidanud kaebaja 09.02.2015 taotluse tagatise vähendamiseks lahendama 17.02.2015 otsuses, kuid ei teinud seda. Ka 27.05.2015 otsuses on jäetud taotlus sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja taotlus ei olnud puudustega, sest kaebaja teavitas maksuhaldurit, et 11.12.2014 esitatud parandatud ja täiendatud andmed on kehtivad. MTA-le oli teada, et kaebaja on vaidlustanud ka 4

(12)09.01.2015 otsuse.

§ 42

lg 5 ja § 45 lg 2 alusel oleks tulnud kaebaja tagatist vähendada, sest kaebaja juhatuse liige on alates 07.10.2014 tegutsenud teise kütusekäitleja (Oilest OÜ) juhatuse liikmena ja tasunud kõik maksud. Vaidlustatud otsuses puuduvad maksuhalduri kaalutlused. 19. MTA palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Nõue mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune kahjuhüvitis perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest (I kd tl 89; II kd tl 34 ja 109). Kahju tekkimine on tõendamata. Äriplaanis oli nimetatud üksnes prognoos ja ei ole usutav, et kaebaja oleks suutnud kohe esimesel tegutsemise kuul müüa 100 000 liitrit kütust, eriti kui kaebajal puudusid kütuse soetamiseks lepingud ja töötaja Põlva tanklas, samuti kütuse soetamiseks vajalik raha. Ka kaebaja kütuse müügi tegevuskoht ei olnud tehniliselt korras. MTA 01.08.2014 otsus nr 12.2-7/209-1 ei olnud selle tegemise ajal sisult õigusvastane, sest kaebajal olid tegevusloa saamise eeldused täitmata. Otsus tunnistati kehtetuks üksnes motiveerimispuuduste tõttu. MTA jätkas tegevusloa andmise menetlust ja andis kaebajale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks juhuks, kui puudused on vahepeal kõrvaldatud. Kaebaja ei kõrvaldanud puudusi, mille tõttu MTA jättis 17.02.2015 otsusega nr 12.2-7/209-4 kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata. 2) Nõue tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot (II kd, tl 81). Kaebaja ei esitanud enne 09.01.2015 otsuse vastuvõtmist tagatise vähendamise taotlust, seega ei pidanud MTA seda nimetatud otsuses ka käsitlema. Kaebajale on tagatis õigesti määratud

§ 42lg 2 alusel.

MTA on 09.01.2015 otsuse käesolevaks ajaks ka juba ise kehtetuks tunnistanud, kuid mitte selle õigusvastasuse tõttu, vaid põhjusel, et kaebaja jättis tagatise tähtaegselt esitamata ja kaebaja tegevusloa taotlus jäi rahuldamata. 3) Nõue tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata ja tunnistas kehtetuks 09.01.2015 otsuse nr 12.2-7/209-3 (II kd, tl 33-34, 109-110). MsÜS § 25 lg 1 p-st 2 tuleneb, et kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta vähemalt ühele tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele, peab tegevusloa andmisest keelduma. MTA tõi 17.02.2015 otsuses välja kolm nõuet, millele kaebaja ei vastanud ja seda on kaebajale eelnevalt selgitatud ka 09.01.2015 e-kirjas. Nõuete täitmata jätmist ei saa õigustada sellega, et kaebaja arvates polnud see otstarbekas. Tegevusluba ei saa väljastada ainuüksi paljasõnaliste lubaduste alusel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tankla oli tehniliselt korras. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. MTA saatis kaebajale 09.01.2015 e-kirja koos selgitustega, millised puudused tuleb kaebajal tegevusloa saamiseks kõrvaldada, ning kaebaja vastas sellele 09.02.2015. MTA 09.01.2015 e-kirjas viidati ka 29.12.2014 vaatlusel tuvastatud asjaoludele. Seadusest ei tule konkreetset viisi, kuidas ärakuulamist peab tagama. Lisaks saaks ärakuulamisõiguse rikkumine 17.02.2015 otsuse tühistamise kaasa tuua ainult juhul, kui see võis mõjutada otsustamist. Kuna kaebaja jättis puudused kõrvaldamata ja tegevusloa andmise tingimused ei olnud täidetud, oleks pidanud taotluse igal juhul rahuldamata jätma. MTA määras kaebajale tagatise 09.01.2015 otsusega, kuid kaebaja jättis tagatise esitamata. Kuna tagatis oli juba määratud, ei saanud kaebaja nõuda selle vähendamist. Sisuliselt tähendabki 17.02.2015 otsus, et kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et tegevusloa taotlus jäi rahuldamata, sest menetlus lõppes 17.02.2015 otsuse andmisega. Isegi kui kohus leiab, et kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotlust 5

(12)ei ole lahendatud 17.02.2015 otsusega, ei too see kaasa otsuse tühistamist, sest kaebajal olid tegevusloa andmise tingimused täitmata ning taotlus oleks igal juhul jäänud rahuldamata. 4) Nõue tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada MTA-d kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks (II kd, tl 81-82, 110). 27.05.2015 otsus on selles toodud põhjendusi arvestades õiguspärane ja seetõttu pole alust kohustada vastustajat tagatise vähendamise taotluse uueks läbivaatamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kaebaja eesmärk on saada tegevusluba kütuse müümiseks ning selle saavutamiseks on kaebaja esitanud tühistamis- ja kohustamisnõuded. Lisaks taotleb kaebaja MTA poolt tegevusloa menetlemise käigus tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kohus hindab alljärgnevalt kaebuse põhjendatust nõuete kaupa. I
  2. Kaebaja palub mõista MTA-lt välja 4305,55 euro suurune varalise kahju hüvitis perioodi 01.08.2014 kuni 01.09.2014 eest. Kaebaja leiab, et MTA keeldus 01.08.2014 otsusega nr 12.2-7/209-1 õigusvastaselt kaebajale kütuse müügi tegevusloa andmisest ning seetõttu ei saanud kaebaja 01.08.2014 alustada kütuse müügiga Loksal Tallinna tn 81 ja Põlvas Võru tn 27 asuvates tanklates. See tekitas kaebajale kahju saamata jäänud tulu näol.
  3. Kohus märgib esmalt, et kahjunõue ei saa ilmselgelt puudutada kütuse müügi alustamist Jõgeva vallas Vaimastvere külas asuvas tanklas, sest seda nimetas kaebaja oma kavandatava tegevuskohana alles 11.12.2014 maksuhaldurile esitatud äriplaanis (II kd, tl 59 ja 74) ning ka kaebaja arvutused saamata jäänud tulu kohta puudutavad üksnes Põlvas ja Loksal asuvaid tanklaid.
  4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 sätestab täiendavalt, et tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 3 alusel hüvitatakse eespool toodud normide alusel otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
  5. Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebajal oli kahjunõudega hõlmatud perioodil valmisolek kütuse müügiks Loksal ja Põlvas asuvates tanklates. Valmisolek tähendab muu hulgas seda, et kaebaja pidi vastama kõigile kütuse müügi tegevusloa andmise tingimustele, sest kütuse müügiga tohib tegeleda vaid vastavat tegevusluba omav isik (

§ 13lg 1 p 3).

Kaebaja väidab, et ta vastas 01.08.2014 otsuse andmise ajal kõigile nõuetele. 25.

§ 14

kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui: 1) ta vastab

§-s 3 sätestatud nõuetele; 2) tal on

§-des 41–44 sätestatud tingimustele vastav tagatis; 3) tegevusloa taotlejat ei ole karistatud tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba on olnud nõutav, ja karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 nimetatud tähtajad ei ole möödunud.

§ 3

lg 1 kohaselt peavad kütuse käitlemisega tegeleval isikul (edaspidi kütuse käitleja) olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada

-st tulenevate 6

(12)nõuete täitmine.

§ 3

lg 3 ls 1 sätestab, et kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile

§-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.

§ 41

sätestab, et kütuse müüja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksuseaduse § 442 lg-s 2 nimetatud tagatise maksukorralduse seaduses sätestatud korras, võttes arvesse

-s sätestatud erisusi. Tagatis loetakse esitatuks, kui Maksu- ja Tolliamet on tagatise aktsepteerinud.

§ 42

lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot.

§ 42

lg-tes 4-51 sätestatud tingimustel võib Maksu- ja Tolliamet tagatist suurendada või vähendada.

§ 19

lg 2 kohaselt määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise kümne tööpäeva jooksul taotluse ning sellele lisatud dokumentide ja andmete saamisest. Kui kütuse müüja on esitanud taotluse tagatise vähendamiseks, määrab Maksu- ja Tolliamet isikule tagatise

§ 44lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

26. Tsiteeritud normidest tulenevalt on kütuse müüjana tegutsemise üheks eelduseks

§-des 41–44 sätestatud tingimustele vastava tagatise esitamine. Kaebaja esitas MTA-le tegevusloa taotluse 02.07.2014.

19 lg 2 ls-s 1 sätestatud tagatise määramise tähtaega tuleb aga arvestada alates sellest, kui kõik taotluse lahendamiseks vajalikud andmed on esitatud. Kaebaja esitas parandatud äriplaani maksuhaldurile 21.07.2014 (I kd, tl 132-141). Seega pidi MTA määrama kaebajale tagatise hiljemalt 04.08.2014. Tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis on

§ 42lg 2 kohaselt 100 000 eurot.

MTA 09.01.2015 otsuses nr 12.2-7/209-3 on märgitud, et maksuhalduri praktika kohaselt antakse taotlejale tagatise esitamiseks tavaliselt aega kaks nädalat. MTA määratud aja jooksul oleks pidanud kaebaja seega esitama 100 000 euro väärtuses ühe MKS §-s 122 nimetatud tagatistest (käendus, deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma, registerpant või hüpoteek). Kaebaja ei ole selgitanud, millise tagatise ta plaanis maksuhaldurile esitada. MTAle 08.07.2014 esitatud seisukohas viitas kaebaja vastuseks maksuhalduri küsimusele üldiselt kolmele võimalikule tagatise liigile, kuid väitis, et juhatus ei ole jõudnud veel tagatise teemaga tegeleda (I kd, tl 109). Tagatise esitamise järel oleks maksuhaldur pidanud tagatise aktsepteerima. Aktsepteerimiseks ei ole sätestatud kindlaid tähtaegasid, seega pidi see kõiki asjaolusid arvestades toimuma mõistliku aja jooksul. Muu hulgas oleks maksuhaldur pidanud enne käenduse aktsepteerimist kontrollima käendaja majanduslikku seisu ja usaldusväärsust (MKS § 123) ning enne registerpandi või hüpoteegi aktsepteerimist pandi eseme väärtuse piisavust ja realiseeritavust (MKS § 124). Eeltoodust tuleneb, et isegi kui maksuhaldur oleks määranud kaebajale tagatissumma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 04.08.2014, ei oleks kaebaja saanud kütuse müügiga viivitamatult alustada, sest tagatise määramise järel oleks kaebaja pidanud tagatise esitama ja maksuhaldur selle aktsepteerima. Nimetatud toimingud võtavad vastavalt eespool kirjeldatule mõnevõrra aega. MTA analüüsis 01.08.2014 otsuse punktides 2.8-2.9 ja 2.12 kaebaja majanduslikku seisu ja vahendeid kütuse soetamiseks, pidades vahendeid ebapiisavaks. Kui kaebaja ei suutnud tõendada oma võimekust finantseerida äriplaanis nimetatud tegevusi, on kaheldav ka see, kas tal oleks olnud võimalik anda 2014. a augustis maksuhaldurile 100 000 euro suurune tagatis, mille maksuhaldur oleks saanud aktsepteerida. Ka kaebuses (I kd, tl 6-8) väidab kaebaja, et tal olid vahendid olemas selleks, et finantseerida kütuse soetamist 4-6 korda kuus, mitte 100 000 euro eest, ning raha pole kaebajal endal olemas, vaid selleks plaanis ta kasutada erinevaid krediidi- ja laenulepinguid. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et ta oleks üldse olnud võimeline tagatist esitama. Kaebajal oleks küll olnud võimalik taotleda MTA-lt tagatise vähendamist, kuid selle lahendamiseks oleks maksuhalduril olnud

§ 19lg 2 ja § 44 lg 3 kohaselt 30 päeva nõuetekohase taotluse saamisest. Seega tagatise vähendamise menetlust läbides ei oleks 7

(12)olnud tõenäoline alustada kütuse müügiga
  1. a augustis. Kuna tagatist esitamata ei oleks kaebajale saanud anda tegevusluba, ei oleks ta saanud
  2. a augustis kütuse müüjana tegutseda. Seega ei saanud tal jääda sel perioodil MTA tegevuse tõttu ka kütuse müügist tulu saamata.
  3. MTA tuvastas 01.08.2014 otsuse p-des 2.10 ja 3.3, et kaebajal ei olnud ühegi töötajaga kokkulepet Põlva tanklas tööle asumiseks. Kaebaja juhatuse liige T. Kraav ütles MTA-le 21.07.2014 antud seletuses, et inimene on olemas, aga nime ei mäleta; see inimene on varem seal tanklas asjatanud; ei ole isiklikult selle isikuga kohtunud, kokkusaamine toimub pärast loa saamist (I kd, tl 51). Kohus järeldab sellest, et kaebaja pidas 21.07.2014 seletuse andmise ajal töötaja leidmist Põlva tanklasse vajalikuks, kuid töötajaga ei olnud veel läbirääkimisi peetud ega kokkuleppeid sõlmitud. Seda arvestades on MTA 01.08.2014 otsuses õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud olemas

-st tulenevate nõuete täitmiseks vajalikku personali ja kaebaja ei vastanud seetõttu

§ 3lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Kohtusse pöördudes oli kaebaja oma seisukohta muutnud ja selgitas, et Põlvas on automaattankla ja sinna ei olnud töötaja palkamine üldse vajalik ning optimaalsem on selline teenus sisse osta (I kd, tl 8). Kaebaja ei ole aga tõendanud ega isegi mitte põhjendanud, kellega ja millistel tingimustel kaebaja sellise teenuse osutamise lepingu oleks sõlminud, et tagada tankla funktsioneerimine

  1. a augustis.
  2. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et tal oli 01.08.2014 ega ka sellele järgneva kuu aja jooksul valmisolek alustada kütuse müügiga Põlva ja Loksa tanklates. Kui kahju tekkimine (tulu saamata jäämine) ei ole tõendatud, tuleb kahjunõue igal juhul rahuldamata jätta ja seetõttu pole vaja analüüsida muid kahjunõude elemente. II
  3. Kaebaja palub tühistada MTA 09.01.2015 otsus nr 12.2-7/209-3, millega kaebajale määrati kütuse müüja käibemaksu tagatis 100 000 eurot. Kaebaja väidab, et nimetatud otsuse tegemise ajaks oleks pidanud MTA juba otsustama tegevusloa andmise või teavitama kaebajat tähtaja pikendamist. MTA 09.01.2015 otsuses on viidatud valele õiguslikule alusele.
  4. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

§ 42

lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot ning

§ 42lg 5 eeldab tagatise vähendamiseks äriühingu taotlust.

Kaebaja väidab, et ta esitas tagatise vähendamise taotluse alles 09.02.

  1. Seega ei saa 09.01.2015 otsust pidada selle andmise ajal õigusvastaseks põhjusel, et selles ei käsitletud tagatise vähendamist.
  2. Võimalikud menetlus- ja vormivead (nt tegevusloa menetlemise tähtaja ületamine, nõuetekohaste teavituste saatmata jätmine, haldusaktis ekslikult valele õigusnormile viitamine vms) tingivad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt haldusakti tühistamise üksnes juhul, kui need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebaja ei olnud enne 09.01.2015 otsuse tegemist esitanud tagatise vähendamise taotlust, oligi MTA-l võimalik tagatis määrata üksnes

§ 42lg 2 alusel, st 100 000 eurot.

Kuna muu sisuga otsust ei oleks olnud võimalik vastu võtta, ei too võimalikud menetlusvead kaasa selle tühistamist.

  1. Seega kaebaja väidete alusel ei ole alust MTA 09.01.2015 otsuse tühistamiseks (perioodil, mil see kehtis, vt kohtu 12.10.2015 määruse p 21) ja see nõue jääb samuti rahuldamata. III
  2. Kaebaja palub tühistada MTA 17.02.2015 otsus nr 12.2-7/209-4, millega MTA jättis kaebaja kütuse müügi tegevusloa taotluse rahuldamata. MTA keeldus kaebaja tegevusloa taotluse rahuldamisest põhjusel, et kaebaja tegevuskoht (Jõgeva vallas Vaimastvere külas 8

(12)asuv tankla) koos tehniliste vahenditega ei ole korrastatud, kaebaja vastutuskindlustuse poliis on peatatud ja kaebaja ei ole tähtajaks esitanud 100 000 euro suurust tagatist. 34. MsÜS § 25 lg 1 p 2 alusel keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele.

§ 14

kohaselt kuuluvad kontrolliesemesse ka

§-s 3 sätestatud nõuded.

§ 3

lg 1 kohaselt peavad kütuse kütuse käitlejal olema vajalikud tehnilised vahendid ja personal, et tagada

-st tulenevate nõuete täitmine.

  1. Kaebaja poolt 11.12.2014 maksuhaldurile esitatud äriplaanis (II kd, tl 59) oli uue tegutsemiskohana märgitud Vaimastveres asuv tankla. MTA viis 29.12.2014 selles tegutsemiskohas läbi vaatluse (vaatluse protokoll I kd, tl 202, fotod II kd, tl 111-116) ja selgitas kaebajale 09.01.2015 e-kirjas (II kd, tl 15), et Vaimastvere tanklas on tanklapostid lõhutud, kogu kinnistu on võsasse ja heina kasvanud, sissesõidutee on lumine ja kinni tuisanud, kinnistul puuduvad igasugused tunnused selle kasutamise kohta, kinnistul asuva müügikioski aken on lõhutud ja uks lahti murtud, kioskil puuduvad viited omaniku kohta, kioski sisemus oli lõhutud, laual vedelenud dokumentide põhjal võib oletada, et kütuse müük toimus tanklas viimati
  2. a. Sellest järeldas MTA, et tankla ei ole hetkel kasutuskõlblik kütuse müügiks ning enne tankla kinnistu ja seadmete korrastamist ei vasta see

§ 3lg 1 tingimustele.

Kaebaja väidab aga, et Vaimastveres asuvas tanklas olid olemas tehnilised vahendid kütuse käitlemiseks, sh mahutid, torustik ja muud rajatised. Kinnistu tagumine osa on kaetud põlispuude ja nende vahel oleva hekiga ning on ilmne, et seda kinnistu osa ei kasutata kütuse müügiks. Vaatluse protokollist ei selgu kaebaja arvates metoodika kinnistu „korrasoleku“ hindamiseks ja ka MTA ametnike pädevus seda hinnata. Tegevusloa andmisest ei saa kaebaja arvamuse kohaselt keelduda pelgalt põhjusel, et hekk on pügamata, muru niitmata või lumi koristamata.

ega muud õigusaktid ei sätesta kindlat metoodikat, kuidas hinnata tankla valmisolekut kütuse müügiks ja maksuhaldur ei pidanud seda vaatluse protokollis seetõttu ka kirjeldama.

§ 3

lg-st 1 tuleneb, et tegevusloa saamiseks peab tegevuskoht olema sellises korras, et selles saaks põhimõtteliselt kohe loa andmise järel tegutsema hakata. Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja usaldusväärselt ümber lükanud 29.12.2014 vaatluse protokollis tuvastatut, et kinnistul asuva müügikioski aken on lõhutud ja uks lahti murtud, kioski sisemus oli lõhutud ning lõhutud olid ka tankla postid. Kaebaja selgitas maksuhaldurile 29.12.2014 e-kirjas (II kd, tl 83), et Vaimastveres asuvas tanklas olevad seadmed ei ole taadeldud, sest see pole enne tegevusloa saamist otstarbekas. Samuti on kaebaja sõnul vaja teostada seadmete monteerimist. Kaebaja möönab ka 09.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 19), et kinnistul on vandaalitsetud ja seda peaks korrastama, vahetama tanklaposte, tegema betoneerimistöid ja vahetama katkise akna. Seega sisuliselt on kaebaja ise tunnistanud, et tankimiskoht ei olnud kütuse müügiks valmis. Erinevalt kaebajast ei leia kohus, et tankla vajas tegutsemiseks pelgalt „iluravi“. Sellisena võiks ehk mõista heina niitmist või lumekoristust. Kui aga kaebaja ei eita, et tanklapostid ja kiosk on tankla tegutsemiseks vajalikud, pidid need tegevusloa taotlemise ajaks olema korrastatud. Kui seadmete kasutamise eelduseks on nende taatlemine, tuleb ka seda teha enne tegevusloa andmist. Seda eriti arvestades, et MTA oli puudustele 09.01.2015 kirjas kaebaja tähelepanu juhtinud ning andnud korrastustöödeks ka mõistliku tähtaja. Lisaks sellele ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et Vaimastvere tankla mahutid, torustik ja muud rajatised on nõuetekohased ja töökorras, st tanklas on reaalselt võimalik tankida ja tangitud koguste üle arvestust pidada ja ostjatega arveldada. Kui asuda seisukohale, et ettevõtja peab tegevuskoha tegutsemiseks valmis seadma alles pärast tegevusloa saamist, puuduks tegevusloa saamiseks taoliste nõuete kehtestamisel mõte. 36. Kohus nõustub kaebajaga, et MTA oleks pidanud vaatluse teostamisele kaasama ka kaebaja (HMS § 40 lg 2), sest vastustaja ei ole välja toonud ühtki asjakohast põhjust, miks 9

(12)pidi vaatluse läbi viima kaebaja osaluseta. See menetluslik rikkumine ei too HMS § 58 kohaselt siiski kaasa 17.02.2015 otsuse tühistamist, kuna kaebaja on enne tegevusloa suhtes otsuse tegemist saanud esitada oma seisukoha vaatluse käigus tuvastatud asjaolude kohta (kaebaja 09.02.2015 e-kiri).
  1. Tegevusloa andmisest keeldumine ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt, vaid tegevusloa andmisest tuleb keelduda, kui selleks esineb vähemalt üks seadusest tulenev takistus. Kuna kaebaja Vaimastveres asuv tegevuskoht ei olnud nõuetekohane ja kaebaja ei kõrvaldanud puudusi ka MTA antud tähtajaks, võis maksuhaldur tegevusloa andmisest keelduda. Seetõttu ei ole vaja täiendavalt kontrollida, kas tegevusloa võis jätta andmata ka kehtiva kindlustuslepingu puudumise tõttu ja kas 17.02.2015 otsuses oleks pidanud lahendama ka kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotluse. Isegi kui nimetatud kahe aspekti osas oli 17.02.2015 otsus õigusvastane, ei annaks see alust otsuse tühistamiseks. IV
  2. Kaebaja palub kohtul tuvastada MTA 27.05.2015 otsuse nr 12.2-7/209-5, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja 09.02.2015 taotlus tagatise vähendamiseks, õigusvastasus ja kohustada MTA-d kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.
  3. MTA määras kaebajale 100 000 euro suuruse tagatise 09.01.2015 otsusega ja kaebajal tuli tagatis esitada hiljemalt 09.02.
  4. Kaebaja tagatist ei esitanud, vaid esitas 09.02.2015 taotluse tagatise vähendamiseks. MTA jättis 17.02.2015 otsusega kaebaja tegevusloa taotluse rahuldamata, võtmata selles seisukohta 09.02.2015 tagatise vähendamise taotluse kohta. Seejärel selgitas MTA kaebajale 18.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 23), et kaebaja 09.02.2015 taotlust saab asuda lahendama uues menetluses ja seetõttu tuleb kaebajal esitada uus kütuse müügi tegevusloa taotluse vorm ja kinnitus, et kõik maksuhaldurile varem esitatud dokumendid on endiselt kehtivad. MTA märkis 20.02.2015 e-kirjas (II kd, tl 23) täiendavalt, et 09.01.2015 otsuses oli hoiatus, et kui määratud tagatist ei esitata hiljemalt 09.02.2015, tuleb esitada uus tegevusloa taotlus. Kuna kaebaja ei esitanud tähtaegselt tagatist, vaid hoopis selle vähendamise taotluse, jättis MTA kaebaja tegevusloa taotluse 17.02.2015 otsusega rahuldamata. MTA selgitas, et tal ei ole võimalik

§ 44

lg 2 kohaselt menetleda tagatise vähendamise taotlust olukorras, kus tagatis on määratud, kuid seda ei ole esitatud. Kui ettevõtjale on tagatis määratud, tuleb see tasuda ja alles siis võib taotleda tagatise vähendamist. Vastu tulles kaebaja soovile ei lükanud MTA kaebaja 09.02.2015 taotlust tagasi, vaid palus esitada uus tegevusloa taotlus ja kinnitada varem esitatud dokumentide kehtivust. MTA 27.02.2015 e-kirjaga (II kd, tl 25) hoiatati, et kui kaebaja ei esita 18.02.2015 e-kirjas nõutud dokumente hiljemalt 02.03.2015, siis jätab MTA taotluse MsÜS § 20 lg 1 alusel lahendamata. MTA 27.05.2015 otsusega jäeti kaebaja kütuse müüja tagatise vähendamise taotlus läbi vaatamata, sest taotlus oli puudustega ja kaebaja ei kõrvaldanud neid puudusi MTA 18.02.2015 ja 27.02.2015 e-kirjades antud tähtaja jooksul.

  1. Kaebaja arvates on tema taotlus õigusvastaselt läbivaatamata jäetud. Tagatise vähendamise taotlus on osa tegevusloa andmise menetlusest ja MTA oleks pidanud kaebaja 09.02.2015 taotluse sisuliselt lahendama juba 17.02.2015 otsuses. Kaebaja tegevusloa taotlus ei olnud puudustega, sest kaebaja teavitas maksuhaldurit, et 11.12.2014 esitatud parandatud ja täiendatud andmed on kehtivad.
  2. HMS § 15 lg 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 15 lg 3 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

§ 110

(12)lg 4 alusel on need sätted kohaldatavad ka kütuse müüja tagatise vähendamise taotluse lahendamisele. 42. Kohus märgib esiteks, et MTA on kaebajat eksitanud ega ole haldusmenetlust efektiivselt läbi viinud. Kaebaja esitas tagatise vähendamise taotluse 09.02.2015, kuid kaebaja tegevusloa taotlus jäi 17.02.2015 otsusega rahuldamata ilma, et selles oleks puudutatud kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamisega seonduvat. Maksuhalduri 20.02.2015 e-kirjas toodud selgitus, miks tagatise vähendamise taotlust ei olnud võimalik lahendada, ei ole korrektne.

§ 42

lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot ning

§ 42

lg 5 näeb ette võimaluse vähendada tagatist äriühingu taotluse alusel.

§ 44

lg 2 räägib tõepoolest esitatud tagatisest, kuid

§ 42

lg 5 sellist sõnastust ei kasuta, sätestades üksnes tagatise vähendamise võimaluse.

§ 3

lg 3 sätestab, et kütust võib müüa isik, kes on esitanud

§-s 41 nimetatud tagatise.

§-s 41 viidatud käibemaksuseadus (KMS) ega maksukorralduse seadus (MKS) ei keela maksuhalduril lahendada tagatise vähendamise taotlust olukorras, kus see taotlus on esitatud enne tagatise esitamise tähtaja lõppemist, kuid enne tegevusloa suhtes lõpliku otsuse tegemist (nagu käesolevas asjas).

§ 44

lg 2, millele maksuhaldur kaebajale antud selgitustes tugines, ei ole praegusel juhul asjakohane, sest käsitleb olukorda, kus kütuse müüjal on tegevusluba juba olemas ja tagatis antud, kuid ta soovib hiljem selle vähendamist. Seega ei olnud õiguslikke takistusi ega ka mõistlikku põhjust, miks mitte lahendada kaebaja 09.02.2015 tagatise vähendamise taotlus hiljemalt 17.02.2015 otsuses. MTA väitis 20.02.2015 e-kirjas kaebajale ekslikult ka seda, et kaebaja tegevusloa taotluse menetlus lõppes tagatise määramisega (st 09.01.2015 otsusega). See menetlus saab lõppeda eelkõige tegevusloa andmise või sellest keeldumisega. Ka maksuhalduri faktiline tegevus kinnitab, et menetlus jätkus pärast tagatise määramist (09.01.2015 otsuse tegemist), sest 09.01.2015 e-kirjaga anti kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 43. Eeltoodu ei tingi siiski kohustamisnõude rahuldamist. Kohus leidis eespool, et 17.02.2015 otsuse tühistamiseks ei ole alust, sest kaebaja tegevusloa taotlus oleks tulnud

§ 3

lg 1 sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu rahuldamata jätta sõltumata muudest võimalikest rikkumistest. Kaebaja 02.07.2014 esitatud ja hiljem korduvalt täiendatud kütuse müügi tegevusloa taotluse menetlus on 17.02.2015 otsuse tegemisega lõppenud. Sellises olukorras on MTA 18.02.2015 e-kirjas kokkuvõttes siiski õigesti leidnud, et kaebajal tuleb esitada uus tegevusloa taotlus (st alustada uut haldusmenetlust), mille raames saab enne tegevusloa andmist lahendada ka taotluse tagatise vähendamiseks. Kuna kaebaja määratud tähtajaks uut taotlust ei esitanud ega kinnitanud, et kõik varasemad andmed on jätkuvalt kehtivad, on MTA kaebaja tagatise vähendamise taotluse 27.05.2015 otsusega kokkuvõttes õigesti sisuliselt läbivaatamata jätnud. Seetõttu ei ole kohtul alust kohustada vastustajat kaebaja 09.02.2015 esitatud tagatise vähendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks.

  1. Eeltoodu ei välista kaebaja õigust esitada maksuhaldurile uus taotlus kütuse müüja tegevusloa saamiseks ja taotleda selles ka tagatise vähendamist (või taotleda, et MTA vaataks selle menetluse raames läbi 09.02.2015 esitatud taotluse). V
  2. Kõike eeltoodut kokku võttes jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
  3. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja tasunud riigilõivu 144,16 eurot (I kd, tl 65), kuid kuna selles suuruses lõivu on kaebaja tasunud kahjunõude esitamise tõttu, kuid menetlus on kohtu 22.04.2015 ja 05.08.2015 määrustega 11

(12)HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetatud tühistamis- ja kohustamisnõuetes, ei ole riigilõivu tagastamine õigustatud.
  1. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kaebaja. Vastustaja ei menetluskulude väljamõistmist taotlenud. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning nendeta menetluskulusid välja ei mõisteta. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaebaja on taotlenud 01.09.2014 kaebuses vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, kuid ei ole esitanud kuludokumente nt õigusabi- või muude kulude kohta. Kohus luges küll eespool tõendatuks riigilõivu tasumise, kuid kuna riigilõivu suhtes kehtib erisäte (st HKMS § 104 lg 5 p 4 ettenähtud juhul tuleb riigilõiv tagastada), ei saa seda kulu menetluse osalist lõpetamist puudutavas osas vastustajalt välja mõista.
  2. Seega jäävad kõik menetluskulud kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.