← Eesti

3-15-350/19

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-350 Haldusasi A. K. kaebus Tallinna Vanglalt ebapiisava kambripinnaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada A. K. kaebus. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  3. A. K. esitas 10.02.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 9990 eurot seoses ebapiisava kambripinnaga (kokku 333 päeva eest, 30 eurot päeva kohta) ja fekaalide haisu kannatamise eest summas 1380 eurot (kokku 138 päeva eest, 10 eurot päeva kohta). Lisaks taotles kaebaja vabastust riigilõivu tasumise kohustusest.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 05.03.2015 määrusega kaebuse tualeti ebapiisava ventileerimisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ebapiisava kambripinna osas pidas kohus hüvitisenõuet perspektiivseks 2086 euro ulatuses ning sellisena vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest 62,58 euro ulatuses (2086 x 0,03 = 62,58). 7904 euro osas jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna ei pidanud kaebust selles osas perspektiivikaks. Nii jättis kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 7904 eurot käiguta ning selgitas, et kaebuse menetlusse võtmiseks tuleb kaebajal tasuda täiendav riigilõiv summas 237,12 eurot.
  5. Kaebaja esitas 13.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale osas, millega kohus jättis menetlusabi taotluse osaliselt rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2015 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.03.2015 määruse resolutsiooni menetlusabi taotluse osalise rahuldamata jätmise kohta muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus loeti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 lg 3 järgi kaebajale kättetoimetatuks 05.09.
  7. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 22.09.2015 ning samal ajal jõustus ka Tallinna Halduskohtu 05.03.2015 määrus, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumiseks 237,12 euro osas rahuldamata. Kuna kaebaja riigilõivu tähtaegselt ei tasunud, tagastas kohus 20.10.2015 määrusega kaebuse 7904 euro nõudes. Samas määruses jättis kohus kaebuse käiguta 2086 euro nõudes kaebuses esinevate puuduste tõttu. Kaebajal tuli puudused kõrvaldada 15 päeva jooksul arvates kaebuse kättesaamisest. Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist 03.11.
  8. KOHTU PÕHJENDUSED 1

(2)
  1. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel. Kaebaja kinnitas 20.10.2015 määruse kättesaamist 03.11.
  2. Seega pidi kaebaja kõrvaldama kaebuses esinevad puudused hiljemalt 18.11.
  3. Kaebaja ei ole kaebuses esitatud nõuet ning väiteid tänaseni täpsustanud. Kaebuses esinevad puudused on sellised, mis takistavad asja sisulist läbivaatamist.
  4. Kaebuse näol on tegemist hüvitamiskaebusega, milles nõutakse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja leiab, et ebapiisava põrandapinna tõttu vanglas on halvenenud tema tervis, ta on tundnud valu ja kannatusi ning tema inimväärikust on alandatud. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise eeldused tulenevad riigivastutuse seaduse § 7 lg-st
  5. Vastava sätte kohaselt peab kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks muu hulgas tekkima kahju ning esinema põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Kaebuse menetlusse võtmiseks peab kohtul olema seega selge, kas kahju on tekkinud ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Antud juhul ei saa kohus hüvitamiskaebust menetleda, kuna pole selge, kas kaebaja tervislik seisund on halvenenud ning kas esineb põhjuslik seos kaebaja füüsilise ja vaimse tervise halvenemise ning ebapiisava põrandapinna vahel. Nii paluski kohus 20.10.2015 määruses kaebajal täiendavalt selgitada, kuidas mõjutas ebapiisav põrandapind kaebaja tervist ning esitada terviseseisundi halvenemist tõendavad dokumendid; samuti osutada, kas kaebaja on ise midagi ette võtnud, et tema tervislik seisund paraneks. Hüvitamiskaebuse lahendamisel on lisaks oluline hinnata kahju suurust. Kahju suurust hinnatakse kogumis: põrandapinna vähesuse õigusvastasust tuleb kõrvutada muude vangla tegevustega (sotsiaalprogramm, jalutuskäigud). Seega on kohtul kahju suuruse hindamisel vaja muu hulgas teada, kas ebapiisavast põrandapinnast tekitatud ebamugavus koostoimes teiste vangla tegevustega on niisuguse raskusega, et tingiks rahalise hüvitise väljamõistmise. Arvestades, et kaebaja viibis kambrites, mille põrandapind ning selles viibinud isikute arv erines, tuli kaebajal kohtule täpsustada, miks ta leiab, et talle tuleb määrata samaväärne kahjuhüvitis kõigi päevade eest ka siis, kui ta viibis kambrites, mille põrandapind oli kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna kaebaja ei ole vastavaid andmeid kohtule esitanud, on kahju hüvitise suuruse hindamine praegusel hetkel võimatu. Eelkõige mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel on oluline kaebaja aktiivne osalus menetluses. Eelnevast nähtub, et kaebuses esinevad puudused, mis takistavad kaebuse sisulist läbivaatamist. Seega tuleb kaebus tagastada.
  6. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses kunagi olnud ning see ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Nii võib kaebaja endiselt esitada kohtule puudusteta kaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.