Obsah (7)

§ 369§ 423§ 3§ 651§ 230§ 442§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12

§ 369

viimase lause kohaselt kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele alates elatisehagi kohtusse esitamisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. L.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. oktoobri 2012 otsuse tühistamist ja hagi läbivaatamata jätmist. Alternatiivina palub apellant: 1) Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata või 2) tühistada Viru Maakohtu
4. oktoobri 2012 otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista L.L. ilt välja elatis L.L. ülalpidamiseks summas 64 eurot kuus alates
5. veebruarist 2012 kuni
6. märtsini 2017, s.o kuni L.L. täisealiseks saamiseni. Kohustada L.L. kandma väljamõistetud elatis igakuuliselt L.L. seadusliku esindaja, T.L. pangakontole. Kohtuotsuse täitmisel arvestada L.L. poolt alates
7. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni L.L. ülalpidamiseks elatisena makstud summasid. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus menetlusnorme, jättes kohaldamata

§ 423

lg 2 p 2.

§ 3

lg 1 ja 2 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma või teise isiku eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 4. oktoobril 2012 toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja tunnistas, et hagi esitati selleks, et saada kohtuotsuse näol dokument, mis võimaldaks taotleda täiendavaid sotsiaaltoetusi. Kohus pidi seoses eeltooduga kohaldama

§ 423

lg 2 p-i 2, st jätma hagi läbivaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik 4 peaks andma õiguskaitset. Lubamatu on menetleda asja, kus nõude eesmärk ei ole ülalpidamise tagamine, vaid formaalse dokumendi saamine toetuse taotlemiseks; 2) hindas kohus tõendeid vääralt ja ühekülgselt ning kohaldas vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus on vastuoluline. Kostja on täitnud tavapärast leibkonnasisest ülalpidamiskohustust. Kostja on oma pensionist (ca 205 eurot) eraldanud ainult lapse kuludeks lapse emale igakuiselt 64 eurot alates

1. a algusest (hagiavaldus esitati
2. a, seega on ebaõige kohtu väide, et kostja hakkas alates hagi esitamisest andma hageja ülalpidamiseks raha 64 eurot kuus). Lisaks on kostja andnud lapsele taskuraha ning tasunud muid vajalikke kulusid, näiteks lapse suvelaagri maksumuse. Kostja kannab kõik ühise majapidamise ja elukohaga seonduvad kulud (küttekulud, maamaks, elektritarbimine, kütusekulu, remonditööd jne). Eeltoodud kulutusi ei saa pidada ülalpidamisega mitteseotud kuludeks, kuna ülaltoodut tarbib terve pere. Lapsele taskuraha andmine on samuti ühises leibkonnas tavapärane ja lapsele vajalik. Kohus jättis tähelepanuta, et lähtuda tuleb ka lapse ema varalisest seisundist, milline on teadmata. Kuna kostja kannab kõik olulisemad ühised kulud, vaatamata oma sissetulekule ning tervislikule seisundile, ei saa kostjale ette heita, et ta ei osale ühise majapidamise korraldamisel ja sissetuleku hankimisel vastavalt PKS § 15 lg-le
3. Kostja on täitnud kohaselt oma PKS § 16 lg-test 1 ja 2 tulenevad kohustused. Vastavalt PKS § 100 lg-le 2 täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja elab koos lapsega ja osaleb tema kasvatamisel, seega on nõude esitamise eeldused täitmata ja eeltoodu on aluseks hagi rahuldamata jätmisele; 3) juhul, kui hagi on lubatav ja täidetud on ka eeldused, on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis 64 eurot kuus. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja vajab seoses tervisliku seisundiga lisavahendeid – käib Tartus uuringutel ja Saaremaal rehabilitatsiooniteenuseid saamas (transpordikulu, toitlustuskulu). Kostja minimaalsed (lisanduvad jooksvad kulud elukoha haldusele, nt remonditööd) kulud ühisele majapidamisele kuus on: elektritarbimine ca 40 eurot, küttekulud ca 53 eurot (640 eurot aastas), maamaks 1,4 eurot, prügivedu 1,6 eurot, televisioon 8 eurot, kokku 104 eurot. Arvestades, et kostja eraldab igakuiselt lapse kuludeks 64 eurot, jääb kostja kasutada muudeks kuludeks (sh ühisteks vajadusteks ja isiklike vajaduste rahuldamiseks) 37 eurot. Arvestades kohtu määratud elatisesummat 102,60 eurot, peab kostja loobuma osaliselt ühiste kulude kandmisest ning eraldama vahendid hagejale nende samade kulude kandmiseks (juhul, kui hageja seaduslik esindaja soovib neid kulusid kanda). Kostja tasutav 64 eurot kuus on piisav lapse vajadusteks olukorras, kus pere elab ühise leibkonnana, kostja kanda on ühised eluasemekulud ja kostja sissetulek on piiratud objektiivsete asjaoludega (töövõime kaotus, füüsilise töö piiratus).
4. L.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid õigesti. Kostja ei ela koos hageja ja tema emaga ühe perena. Kostjal on Saaremaal uus elukaaslane, kelle juures ta elab 7-8 kuud aastas; 3-4 kuud aastas elab kostja Vodava külas, kuid isegi sel ajal ei anna ta rohkem raha pere või tütre ülalpidamiseks kui 64 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, miks kostja, kui ta enda väitel elab pidevalt koos perega ühise leibkonnana, hakkas aasta enne hagi esitamist, s.o veebruaris 2011, maksma elatist tütre ülalpidamiseks. Kostja ei ole andnud lapsele taskuraha ega kandnud muid kulusid. Küttekulud, maamaks ja remondikulud on seotud kostjale kuuluva kinnistu ülalpidamisega ning kostja on kohustatud kandma enda omandiga seotud kulusid. Kulusid, mis on seotud hageja ja tema ema elamisega kostja kinnistul, kostja ei kanna. Kommunaalteenuste, interneti ja elektri eest maksab hageja ema; 5 2) ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta käib Saaremaal rehabilitatsiooniteenuseid saamas. Kui kostja kasutab Saaremaal rehabilitatsiooniteenuseid, siis on tal võimalus esitada arved nende teenuste eest, samuti on tal õigus rehabilitatsiooniteenuste hüvitamisele. Kui kostja sissetulek on nii väike, siis jääb arusaamatuks, kuidas ta saab kasutada nii tihti rehabilitatsiooniteenuseid, saamata selle eest seadusega ettenähtud hüvitist; 3) leidis kohus õigesti, et vaatamata sellele, et kostja on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, ei vabane ta lapse ülalpidamise kohustusest ning peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada Viru Maakohtu
6. oktoobri 2012 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt elatise hageja kasuks summas 102,61 eurot kuus alates
7. veebruarist 2012 kuni
8. märtsini 2017, s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni, ja märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates
9. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja ülalpidamiseks elatisena makstud summasid. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks perioodi
10. veebruarist 2012 kuni
11. veebruarini 2013 eest ühekordse summana 4,61 eurot ja alates
12. märtsist 2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
13. märtsini 2017, summas 102,61 eurot kuus. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.
14. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 102,61 eurot kuus alates

1. veebruarist 2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud otsuse seaduslikkust osas, millega maakohus jättis elatise tagasiulatuvalt alates
2. märtsist 2011 välja mõistmata, ning samuti osas, milles maakohus tuvastas, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alused kostjalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi taotlusega maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja alaealise lapsena tulenevalt PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 õigustatud saama kostjalt ülalpidamist ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Maakohus on õigesti lähtunud nimetatud sätetest. Hageja seadusliku esindaja märkus kohtuistungil soovi kohta taotleda sotsiaaltoetusi ei muuda õiguslikult põhjendamatuks hageja soovi saada kostjalt seaduses ettenähtud ülalpidamist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et kuna kostja elab koos lapsega ja osaleb tema kasvatamisel, on elatisenõude esitamise eeldused täitmata ning eeltoodu on aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud
2. jaanuari 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 (p 15) seisukohale, et „Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et alaealisel lapsel ei ole õigust nõuda elatist vanemalt, kellega ta koos elab. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see säte kolleegiumi arvates elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue temaga koos elava 6 vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust.“ Ringkonnakohus märgib siinkohal, et poolte väited kostja elukoha osas on vastuolulised. Hageja seadusliku esindaja väitel on kostjal Saaremaal uus elukaaslane, kelle juures ta elab 7-8 kuud aastas; 3-4 kuud aastas elab kostja Vodava külas. Kostja ei eita sageli Saaremaal käimist, kuid leiab, et on seal aastas ainult 3-4 kuud, põhjendades seda rehabilitatsiooniteenuste saamisega. Seega on asjaolu, kas kostja elab koos perega, vaieldav, ning poolte väidete põhjal on võimalik tuvastada, et kostja viibib vähemalt osa aega hageja elukohast eemal. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et kostja on alates
3. a algusest maksnud hageja ema pangakontole igakuiselt 64 eurot selgitusega „L.L. elatisraha“. Kuna hageja on oma seadusliku esindaja kaudu soovinud elatise väljamõistmist kindla igakuise rahalise maksena, siis ringkonnakohus leiab, et lapse huvides on elatis vastavalt ka välja mõista. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel, et kostja viidatud PKS § 15 lg 2 ning § 16 lg-d 1 ja 2 sätestavad abikaasade üldised õigused ja kohustused abielus. Ülaltoodud asjaoludel on hageja esitatud põlvnemisest tuleneva elatisenõude lahendamisel kohane lähtuda perekonnaseaduse
4. peatükis sätestatust.
5. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas esineb alus vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist 64 euroni kuus. Maakohus luges tõendatuks, et kostja sissetulek on pensioni näol 205,22 eurot kuus, kostja on raske puudega töövõimetuspensionär ja tal puudub tervisehäirete tõttu võimalus töötada, mistõttu on kostja PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras ning peab tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodu alusel mõistis kohus kostjalt välja elatisena 50% pensionist, mis moodustab 102,61 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo
6. jaanuari 2011 otsuse nr XXXX kohaselt on kostja alates
7. jaanuarist 2011 osaliselt, s.o 80% ulatuses, töövõimetu. Töövõimetuse kestuseks on määratud vanaduspensioniea saabumine. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo
8. jaanuari 2011 otsusega nr XXXX on kostjal tuvastatud ka raske puue vaimse funktsiooni suure kõrvalekalde tõttu. Seega on kostjal oluliselt piiratud võimalus tööga sissetulekut teenida, kuid ringkonnakohus leiab, et juhindudes PKS § 102 lg-test 1 ja 2 ning maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu seisukohast
9. mai 2011 lahendis nr 3-2-1-33-11 (p 20), puudub alus vähendada kostjalt välja mõistetava elatise summat alla 50% talle makstavast pensionist. Ringkonnakohus leiab küll, et kostja ülalpidamiskohustus hageja ees 50% ulatuses talle makstavast pensionist peab hõlmama nii rahas makstava elatise kui ka muud kostja poolt hageja heaolu tagamiseks tehtud kulutused, kuid kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et arvestades kohtu määratud elatisesummat 102,60 eurot, peab kostja loobuma osaliselt ühiste kulude kandmisest ja eraldama vahendid hagejale nende samade kulude kandmiseks. Seega puudub kindlus selles, milliste lapsele vajalike kulutuste tegemist on kostja nõus edaspidi jätkama. Seetõttu ei ole võimalik võtta elatise väljamõistmisel edasiulatuvalt arvesse kostja poolt hageja eluasemekulude ja teatud osas muude kulude kandmist. Möödunud perioodil alates hagi esitamisest kostja poolt tehtud kulutused kuuluvad aga arvestamisele. Selles osas võtab ringkonnakohus seisukoha allpool, käesoleva otsuse punktis
10. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla kostjal tervisliku seisundi tõttu lisakulutuste olemasolu, kuna kostjal puudest tulenevad lisakulud on kindlaks tehtud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo
11. jaanuari 2011 otsusega nr XXXX. Nimetatud kulude 7 kompenseerimiseks makstakse kostjale aga nähtuvalt Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
12. aprilli 2012 tõendist sotsiaaltoetust raske puudega tööealisele inimesele suurusega 53,70 eurot kuus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub kostjal lisaks pensionile regulaarse lisasissetuleku olemasolu. Kostja sissetulekuna tuleb arvestada ka kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvaid Urve Trei igakuiseid makseid kostjale summas 64 eurot selgitusega „lepingu tagasimakse“. Analüüsides kostja poolt kohtule tema elukorralduse kohta avaldatut, s.o tihe liikumine Ida-Virumaa ja Saaremaa vahel, mis eeldab küllalt suuri transpordikulusid, sage rehabilitatsiooniteenuste kasutamine, talle kuuluva talu remontimine, mis nõuab rahalisi vahendeid, kostja on tunnistanud ka talle kuulunud vara müüki, ei ole põhjust arvata, et hagejale elatise maksmine 50% ulatuses pensionist seaks ohtu kostja toimetuleku. Samuti, arvestades lisaks igakuisele 64-eurosele elatisemaksele hageja seadusliku esindaja pangakontole ka kostja poolt kantud muid hageja kulusid (mille arvestus on toodud otsuse punktis 11), on kostja tegelikkuses siiani hagejat sellises ulatuses ka ülal pidanud. Kuna maakohus ei ole arvestanud, et kostja töövõimetuspension oli Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti
13. aprilli 2012 tõendi kohaselt kuni
14. märtsini
15. a 196,63 eurot kuus, peab ringkonnakohus, lähtudes maakohtu seisukohast, et kostjalt tuleb elatisena välja mõista 50% pensionist, põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks
16. veebruarist 2012 kuni
17. märtsini 2012 summas 98,32 eurot (s.o 50% 196,63 eurost) ja alates
18. aprillist 2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 102,61 eurot kuus (s.o 50% 205,22 eurost). Riigikohtu tsiviilkolleegium on
19. oktoobri 2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) asunud seisukohale, et „vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. /…/ Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.“ Eeltoodust tulenevalt peab kostja vajadusel tegema oma elukorralduses muudatusi, vähendama isiklikke kulusid jms, et alaealine laps saaks seadusele vastava ülalpidamise. Vastuseks apellandi väitele, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et lähtuda tuleb ka lapse ema varalisest seisundist, milline on teadmata, märgib ringkonnakohus, et hageja ema varaline seisund ei muuda kostja elatise maksmise kohustust vähemalt vastavalt PKS § 102 lg-s 2 sätestatule. Samas ei ole vaidlust selles, et laps elab pidevalt koos emaga ning kostja ei ole väitnud, et hageja ema ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Eeltoodud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt
20. oktoobri 2012 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p-d 15, 16) tulenevaga.
21. Maakohus on märkinud kohtuotsuse resolutsioonis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates
22. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja ülalpidamiseks elatisena makstud summasid. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud alates
23. a algusest igakuiselt hageja seadusliku esindaja pangakontole (selgitusega „L.L. elatisraha“) 64 eurot. Selle kohta on hageja seaduslik esindaja esitanud kohtule ka vastavad tõendid. Alates hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, s.o 12 kuu jooksul, moodustavad kostja poolt elatisena makstud summad 768 eurot. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et tema minimaalsed (lisanduvad jooksvad kulud elukoha haldusele, nt remonditööd) kulud ühisele majapidamisele kuus on: elektritarbimine 8 ca 40 eurot, küttekulud ca 53 eurot (640 eurot aastas), maamaks 1,4 eurot, prügivedu 1,6 eurot, televisioon 8 eurot, kokku 104 eurot. Sisuliselt sama kinnitas kostja ka hagi vastuses.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidluse korral alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise üle peab kohustuse täitmist tõendama seda kohustust täitma kohustatud isik, antud juhul kostja. Kostja on esitanud FIE Ago Reiska

1. aprilli 2012 arve küttepuude kohta summas 640 eurot. Kuigi tegemist on arve, mitte tasumist tõendava maksekviitungiga, peab ringkonnakohus nimetatud kulutust tõendatuks, kuna hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on hageja elukohaga seoses küttekulusid kandnud. Hageja on pidanud küttekulusid kuludeks, mis on seotud kostjale kuuluva kinnistu, mitte aga hageja ülalpidamisega. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuna hageja eluruumi kütmiseks oli puid vaja ja hageja ei ole väitnud, et hageja eluruumi kütteks kostja toodud puid ei kasutatud, leiab ringkonnakohus, et kostjal on kohustatud isikuna PKS § 100 lg 1 alusel õigus nõuda, et see loetaks ülalpidamise andmiseks muul viisil. Kuna kostja elab poolte väidetust nähtuvalt vähemalt osa aega talle kuuluval kinnistul, kus elavad ka hageja ja tema ema (kellega kostja on seaduslikus abielus), siis arvestab ringkonnakohus, et kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust küttepuude muretsemisega vaidlusalusel perioodil summas (640 : 3) 213,33 eurot. Lisaks nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõtetest (perioodide
2. jaanuarist 2012 kuni
3. aprillini 2012 ja
4. juulist 2012 kuni
5. septembrini 2012 kohta)
6. juulil 2012 tehtud makse Ragn-Sells AS-le summas 1,83 eurot. Kuna prügivedu tuleb pidada hageja elukohaga seotud kuluks, arvestab ringkonnakohus kostja poolt kantud hageja kuluna kolmandikku Ragn-Sells AS-le tasutud summast, s.o (1,83 : 3) 0,61 eurot. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvad ka AS-le Starman tehtud maksed, kuid kuna hageja seaduslik esindaja ei ole leidnud, et see kulu oleks hageja ülalpidamiseks vajalik, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks nimetatud kulu arvesse võtta. Ringkonnakohus arvestab siinkohal ka seda, et hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetelt nähtuvad igakuised maksed Elion Ettevõtted AS-le, mis on samuti telekommunikatsiooniteenuseid pakkuv ettevõte. Kostja väide, et tema igakuine kulu elektritarbimisele on ca 40 eurot, ei ole tõendatud. Kostja esitatud tõendite kohaselt on kostja tasunud elektri eest
7. jaanuaril
8. a 73,14 eurot ja
9. veebruaril
10. a 36,14 eurot. Nimetatud maksed on tehtud enne perioodi, mille eest kohus kostjalt elatise välja mõistis. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud elektri eest pärast
11. veebruari
12. Samas nähtuvad hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest viimatinimetatud perioodil igakuuliselt maksed OÜ-le VKG Elektrivõrgud kliendi nr 10267846 eest (tegemist on kostja kliendinumbriga nähtuvalt kostja poolt kohtule esitatud
13. jaanuari 2012 ja
14. veebruari 2012 arvetest). Seega on hageja elektritarbimise kulud olnud hageja ema kanda, nagu ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele on kinnitatud. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maamaksu tasumise kohustus on kostjal kinnistu omanikuna ja seda lapse kulude kandmisena arvestada ei ole põhjendatud. Kokku moodustavad kostja poolt hageja elukohaga seoses tehtud kulutused 213,94 eurot. Lisaks nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja on maksnud
15. juunil 2012 Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ-le 112,48 eurot ning hageja pangakontole Kurtna laste suvelaagri kuludeks
16. juulil
17. a 113 eurot ja
18. juulil
19. a 15 eurot, kokku 240,48 eurot. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil tunnistanud, et kostja on maksnud paar korda lastelaagri eest. Seega tuleb ka nimetatud summat arvestada hageja vajaduste katteks tehtud kulutusena. 9 Kostja esitatud tõenditest nähtuvad ka hageja pangakontole tehtud ülekanded
20. mail 2012 summas 25 eurot ja
21. juulil 2012 summas 12 eurot. Maakohtu seisukoht, et ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa käsitleda lapsele taskuraha andmist, on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
22. märtsi 2007 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 väljendatuga ja ringkonnakohus nõustub sellega. Ülaltoodust tulenevalt on kostja hageja ülalpidamiskohustuse täitmist vaidlusalusel perioodil tõendanud suuremas ulatuses, kui maakohus on arvesse võtnud. Ringkonnakohus leiab samuti, et maakohtu otsuse resolutsioon sõnastuses, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates
23. veebruarist 2012 kuni kohtuotsuse jõustumiseni hageja ülalpidamiseks elatisena makstud summasid, ei vasta

§ 442lg 5 nõuetele, kuna ei ole selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Ringkonnakohus mõistab uue otsusega kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest, s.o

1. veebruarist 2012, kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, s.o
2. veebruarini 2013, ühekordse summana 4,61 eurot järgmise arvestuse alusel: Kostja pidi perioodil
3. veebruarist 2012 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni maksma hageja ülalpidamiseks elatist (2012 märtsis 98,32 eurot + alates
4. aprillist 2012 kuni
5. veebruarini
6. a 102,61 eurot kuus, s.o 11 x 102,61) kokku 1227,03 eurot. Kostja on maksnud perioodil
7. veebruarist 2012 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni hageja seadusliku esindaja pangakontole elatisena (12 x 64) 768 eurot ja katnud muid hageja kulusid summas (213,94 + 240,48) 454,42 eurot, kokku 1222,42 eurot, seega kostja elatisevõlgnevus hageja ees on ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga 4,61 eurot.
8. Ringkonnakohus jätab menetluskulud, juhindudes

§ 163lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, poolte endi kanda.

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/