Obsah (7)

§ 21§ 155§ 99§ 152§ 104§ 108§ 109

3-15-3098 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 11. jaanuar 2016, Tallinn 3-15-3098 AS Nordecon kaebus vaidlustusasja

§ 21lg5, § 155 lg 5, § 278 lg 2).

ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUS

1. Riigi Kinnisvara AS (edaspidi hankija) viis läbi avatud hankemenetluse «SA Ugala Teater hoone rekonstrueerimise ehitustööd» (viitenumber 163202).
2. juuli 2015 otsusega kvalifitseeriti teiste hulgas AS Nordecon ning ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS VMT Ehitus ning tunnistati nende pakkumused vastavaks. AS Nordecon vaidlustas seepeale hankija otsuse ühispakkujate kvalifitseerimise ja nende pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO)
3. augusti 2015 otsusega vaidlustusasjas nr 184-15/163202 AS-i Nordecon vaidlustus rahuldati. Tallinna Halduskohus tegi
4. novembril 2015 (haldusasi nr 315-2252) otsuse, millega tühistas VAKO otsuse. Ilma, et halduskohtu otsus oleks jõustunud, tegi hankija juhatuse liige
5. novembril 2015 otsuse, millega tunnistas edukaks ühispakkujate OÜ Bauschmidt ja AS VMT Ehitus pakkumuse. Seejärel tegi aga Tallinna Ringkonnakohus
6. detsembril 2015 haldusasjas nr 3-15-2252 otsuse, millega tühistas halduskohtu otsuse ning jättis VAKO
7. augusti 2015 otsuse muutmata. See ringkonnakohtu otsus jõustus
8. detsembril 2015, kui Riigikohus keeldus asjas esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
9. AS Nordecon vaidlustas hankija
10. novembri 2015 otsuse, ent VAKO jättis oma
11. novembri 2015 otsusega vaidlustusasjas nr 244-15/163202 vaidlustuse rahuldamata. Seepeale esitas AS Nordecon
12. detsembril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO
13. novembri otsuse tühistamist ning hankija
14. novembri 2015 otsuse kehtetuks tunnistamist.
15. detsembri 2015 määrusega võtsin AS-i Nordecon kaebuse menetlusse ning peatasin samas menetluse kuni haldusasjas nr 3-15-2252 lõpliku kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
17. jaanuaril 2016 esitatud menetlusdokumentides taotleb AS Nordecon haldusasja menetluse uuendamist ning kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et Riigi Kinnisvara AS teatas
18. detsembril 2015, et on teinud vaidlusaluses hankemenetluses uue otsuse, millega jättis ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS-i EMV Ehitus kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks AS-i Nordecon pakkumuse.
19. jaanuari 2016 menetlusdokumendis leiab kaebaja, et haldusasja menetluse lõpetamine halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik, sest esiteks ei ole hankija oma

1. novembri 2015 otsust kehtetuks tunnistanud ning teiseks jääks menetluse lõpetamise korral siiski kehtima VAKO
2. novembri 2015 otsus. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa juhinduda

§ 155

lõikest 3, kuna VAKO näol ei ole tegemist kohtuga, vaid kohtuvälise vaidluste lahendamise organiga. Kaebaja viitab seejuures Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-7-

1. Kaebaja nõustub OÜ Bauschmidt ja AS-i EMV Ehitus taotlusega nende menetlusest kõrvaldamiseks.
2. Riigi Kinnisvara AS leiab
3. jaanuari 2016 menetlusdokumendis, et haldusasja menetlus tuleks lõpetada, kuna hankija
4. detsembri 2015 otsusega AS-i Nordecon pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on sisuliselt kehtetuks tunnistatud
5. novembri 2015 otsus, millega tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Bauschmidt ja AS VMT Ehitus pakkumus. Vastustaja leiab, et menetluse lõpetamise korral tuleks menetluskulud jätta kaebaja kanda, kuna vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud mitte käesoleva kaebuse esitamisest, vaid haldusasja nr 3-15-2252 lahendist. Alternatiivselt taotleb vastustaja kaebuse rahuldamata jätmist, leides, et
6. novembri 2015 otsuse tegemise ajal oli hankijal õigus selline otsus teha ning seega oli otsus õiguspärane. Vastustaja nõustub OÜ Bauschmidt ja AS-i EMV Ehitus taotlusega nende menetlusest kõrvaldamiseks.
7. OÜ Bauschmidt ja AS EMV Ehitus esitasid
8. jaanuaril 2016 taotluse enda menetlusest kõrvaldamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 21 lg 5 alusel, kuivõrd nende pakkumus ei ole enam jõus ning asjas tehtav kohtuotsus ei saa nende õigusi puudutada. 2 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kuivõrd haldusasjas nr 3-15-2252 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus, on käesoleva haldusasja menetluse peatamise alus ära langenud ning menetlus tuleb

§ 99lg 1 alusel uuendada.

7.

§ 21

lõikest 5 tuleneb, et kui asjaolude muutumise tõttu ei saaks kohtuotsus ilmselgelt enam mõjutada kolmanda isiku õigusi, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. OÜ Bauschmidt ja AS EMV Ehitus on käesolevasse kohtumenetlusse kolmandate isikutena kaasatud põhjusel, et kaebaja vaidlustas nende suhtes tehtud soodustava otsuse ning kaebuse rahuldamise korral oleks olnud välistanud selle otsuse alusel nendega hankelepingu sõlmimise. Kuivõrd vahepeal on hankija teinud uue otsuse, millega on ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS EMV Ehitus kvalifitseerimata jäetud ning viimased on kinnitanud, et nende poolt vaidlusaluses hankemenetluses esitatud pakkumus ei ole enam jõus, siis on ilmne, et hankelepingu sõlmimine ühispakkujatega on niigi välistatud, mistõttu on tõsi, et käesolevas asjas tehtava kohtulahendiga ei saaks otsustada OÜ Bauschmidt ja AS-i EMV Ehitus õiguste ja kohustuste üle. Seetõttu on põhjendatud nende menetlusest kõrvaldamine. 8. Leian, et kaebuse lahendamine kohtuotsusega ei ole võimalik ning haldusasja menetlus tuleb lõpetada ning menetluskulud vastustaja kanda jätta.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Leian, et tühistamiskaebuse menetlus tuleb eeltoodud alusel lõpetada, kui vastustaja on andnud uue haldusakti või teinud mingisugused toimingud, mille tulemusena on kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud ning haldusakt, mille tühistamiseks on kaebuse esitatud, ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi enam rikkuda.

1. Poolte vahel pole vaidlust selles, et hankija on teinud
2. detsembril 2015 uue otsuse, millega jättis ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS EMV Ehitus kvalifitseerimata ning tunnistas edukaks kaebaja pakkumuse (tl. 51). Kuivõrd ühe hankemenetluse raames ei ole võimalik kahe erineva pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse samaaegne kehtivus, tuleb
3. detsembri 2015 otsusega lugeda
4. novembri 2015 otsus kehtetuks tunnistatuks sõltumata sellest, kas sellesisuline säte
5. detsembri 2015 otsuses sõnaselgelt sisaldus või mitte. Hankija
6. detsembri 2015 otsuse näol on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis seeläbi välistab varasema sama üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusakti, st. hankija
7. novembri 2015 otsuse edasise kehtivuse. Seetõttu ei saa hankija
8. novembri 2015 otsus AS-i Nordecon õigusi enam rikkuda, selle otsuse õiguspärasuse osas seisukoha võtmine kohtuotsuses ei ole AS-i Nordecon huvides kuidagi vajalik ja kohtumenetlus tuleb seetõttu lõpetada.
9. Olen seisukohal, et menetluse lõpetamise korral tuleb

§ 155lõikest 3 juhindudes tunnistada kehtetuks VAKO 30.

novembri 2015 otsus. Eelviidatud sättest tuleneb, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Hankeasjade vaidlustuskorra eripära arvestades pean võimalikuks eeltoodud sätet selle eesmärgist lähtudes selliselt tõlgendada, et esimese astme kohtumenetluse käigus menetluse lõpetamise aluse ilmnemisel saab tühistada ka samas asjas varem tehtud ning kohtus vaidlustatud VAKO otsuse. Kuigi VAKO näol pole formaalselt tegemist kohtuga, on VAKO tegevus materiaalses mõttes käsitatav õigusemõistmisena ning VAKO otsus samaväärne kohtuotsusega. VAKO näol on tegemist haldusorgani (hankija) tegevuse peale esitatud vaidlustust läbi vaatava sõltumatu ja eraldiseisva organiga. VAKO tegevus vaidlustuse lahendamisel sarnaneb sisuliselt rohkem kohtumenetlusega kui näiteks vaidemenetlusega. Olukorras, kus hankija teeb uue otsuse, mis muudab varasema otsuse kehtetuks, muutub selle varasema otsuse kohta tehtud VAKO otsus 3 sisutuks samamoodi nagu muutuks esimese astme kohtu otsus, kui haldusorgan apellatsioonimenetluse kestel vaidlustatud haldusakti ise kehtetuks tunnistab. Seda silmas pidades pean võimalikuks

§ 155lõiget 3 eesmärgipärast laiendavat tõlgendamist.

Selle sätte eesmärk on kokkuvõttes ju see, et menetluse lõpetamise korral ei jääks formaalselt kehtima sama asja küsimust käsitlevad varasemad kohtuotsused. Selle eesmärgi valguses ning VAKO olemust ja hankeasjade vaidlustus- ja sellele järgneva kohtumenetluse eripära arvestades ei ole mõistlikku põhjust, miks ei võiks

§ 155lõiget 3 eeltoodud viisil tõlgendada.

Sellist tõlgendust ei välista ka Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-08 tehtud otsuses võetud seisukohad. Nimetatud kohtuasjas käsitletud riigihangete seaduse (RHS) § 129 lg 1 nägi hankeasjades ette säärase vaidlustuskorra, kus VAKO otsuse peale tuli kaebus esitada ringkonnakohtule, mille tulemus oli see, et ringkonnakohus täitis sisuliselt esimese astme kohtu funktsiooni. Põhiline probleem sellise regulatsiooni puhul seisnes minu hinnangul selles, et sellise skeemi kohaselt ei olnud menetlusosalisele tagatud nõuetekohast edasikaebeõigust kohtuotsuse peale. Käesoleval juhul sarnast probleemi ei ole. Tõlgendus, mille kohaselt saab halduskohus

§ 155

lg 3 alusel menetluse lõpetamise korral VAKO otsuse tühistada ei lähe vastuollu põhiseaduse §-st 149 tuleneva kohtusüsteemi ühesehituse loogikaga. 11. Kuivõrd menetlus tuleb lõpetada

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt AS-ile Nordecon tagastada kaebuse esitamisel tasutud 1280 euro suurune riigilõiv. Selle sätte alusel ei saa siiski tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna vastav lõivustatud toiming on tehtud (esialgse õiguskaitse taotlus on läbi vaadatud). 12.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine, mis hõlmab endast vaidlustatud

1. novembri 2015 otsuse kehtetuks tunnistamist, oli tingitud kaebuse esitamisest. Eelviidatud sätte kohaselt saaks vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vabastada siis, kui vastustaja tegevus, mille tulemusena kaebaja oma eesmärgi saavutas, ei ole üldse seotud sellega, et kaebaja kaebuse esitas, vaid on tingitud mingitest muudest asjaoludest, eeskätt mingisugustest kaebaja enda tegevusega seotud asjaolude muutumisest. Käesoleval juhul see nõnda ei ole. Sisuliselt tingis kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise see, et kaebaja oli vaidlustanud varasema otsuse ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ning olukorras, kus ringkonnakohus oli haldusasjas nr 3-15-2252 leidnud, et nende ühispakkujate kvalifitseerimine toimus õigusvastaselt, et jäänudki hankijal muud üle, kui eduka pakkumuse valimise kohta uus otsus. Siinkohal ei ole põhjust väita, et sama tulemus oleks saavutatud igal juhul ka siis, kui AS Nordecon hankija
2. novembri 2015 otsust vaidlustanud ei oleks. Selle otsuse vaidlustamine oli kaebaja jaoks vajalik ja ainumõeldav õiguste kaitse viis. Tegemist oli otsusega, mis rikkus kaebaja õigusi ning otsuse vaidlustama jätmise korral ähvardanuks kaebajat igal juhul oht, et hankija sõlmib ühispakkujatega hankelepingu, millisel juhul polnuks kaebajal oma eesmärki võimalik tegelikult saavutada, sest kaebaja suhtes ei oleks selles hankemenetluses edaspidi olnud võimalik enam soodsaid otsuseid teha ning kaebajaga ei oleks lepingut sõlmitud. Asjaolu, et pakkujate kvalifitseerimise üle toimuva vaidluse ajal otsustas hankija teha otsuse vaidlusaluste ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, õigustas seda kahtlust iseäranis. On tõsi, et iseäranis vajas kaebaja esialgset õiguskaitset, ent seda ei oleks ta samuti saanud taotleda ilma hankija
3. novembri 2015 otsuse vaidlustamiseta. Seega olnuks hankija võimalik ühispakkujatega sõlmida hankeleping enne haldusasjas nr 3-15-2252 lõpliku kohtuotsuse jõustumist, misjärel oleks olnud võimatu ka kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamine. Neil asjaoludel saab väita, et hankija 4
4. detsembri 2015 otsus, millega kaebaja pakkumus edukaks tunnistati, on seotud käesoleva kaebuse esitamisega ning pole põhjust jätta kaebaja menetluskulusid kaebaja kanda.
5. AS Nordecon on kaebuses taotlenud menetluskulude välja mõistmist.
6. jaanuari 2015 menetlusdokumendile on kulu tõendavate dokumentidena lisatud advokaadibüroo arve, mille kajastub õigusabi osutamine 8 advokaadi töötunni ulatuses (1669,80 eurot) ning halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (1295 eurot). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati, mistõttu on sellega seotud riigilõivukulu käsitatav põhjendatud menetluskuluna ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Juhindudes

§ 109

lõikest 6, pean õigusabikulu vaidluse sisu ja mahtu arvestades ebamõistlikult suureks. Sisuliselt piisanuks kaebuse esitamisel üksnes viitamisest sellele, et hankemenetluse varasemates etappides tehtud otsused olid õigusvastased ning seetõttu ei saa õiguspärane olla ka hankija 3. novembri 2015 otsus. Leian, et 8 advokaadi töötunnile vastav kulu selle kohtuasja menetluse peale liialt suur ning vähendan seda poole võrra, põhjendatud õigusabikuluks on seega 835 eurot. Lisaks sellele on kaebaja tasunud 1280 euro suuruse riigilõivu VAKOle vaidlustuse esitamisel. Vastav tõend sisaldub VAKO toimikus. Lähtudes Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-45-12 tehtud kohtuotsuses võetud seisukohast (p. 35 ja 36), tuleb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu käsitada menetluskuluna, mis on RHS § 126 lg 1 punktide 5 ja 6 alusel kohtumenetluses välja mõistetav ning seega üldise menetluskulude väljamõistmise taotlusega hõlmatud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kokku 15+835+1280=2130 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 5