Obsah (4)

§ 98§ 96§ 40§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1170 Haldusasi O.K.

§-s 40 sätestatud koosseis; * vastutusotsuse tegemine K.V.ile (endine V.), kes oli Valmetek Invest AS juhatuse liige 08.07.2005 ja 25.07.2005 väljamaksete tegemise ajal ning kelle tegevuses esineb raske hooletus, on

§ 98

järgi aegunud; * O.K., kes oli Valmetek Invest AS juhatuse liige perioodil 27.02.2006 kuni 24.09.2010, omas alates Valmetek Invest AS asutamisest kontrolli äriühingu üle ning oli teadlik juustuseadmete soetamise tehingu tegelikust sisust, sh asjaolust, et juustuseade oli

1. a detsembris Eestis Valmetek Invest AS omandis ning et juustuseadme eest oli tasutud. Ka oli O.K. fiktiivse tehingu sõlmimise organisaatoriks ja huvitatud isikuks. O.K. tegevus Valmetek Invest AS raamatupidamises fiktiivsete arvete kajastamisel oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. O.K. tegevus juhatuse liikme kohustuste rikkumisel oli tahtlik. 2
2. 05.04.2012 esitas O.K. PMTK 09.03.2012 vastutusotsuse nr 13-7/100-61 kehtetuks tunnistamiseks Maksu- ja Tolliametile vaide, mis jäeti 14.05.2012 vaideotsusega nr 6-1/802-2 rahuldamata.
3. 06.06.2012 esitas O.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 09.03.2012 vastutusotsuse nr 13-7/100-61 tühistamiseks. KAEBAJA VÄITED
4. Vastutusotsuse aluseks on vastuolulised seletused ja täpsustamata olemusega tõendid. Ilma mõjuva põhjuseta ei ole võetud seletusi ja kogutud tõendeid isikutelt, kes on vaadeldavate asjaoludega tihedalt seotud. O.K. vastu esitatud maksuvõla nõue on aegunud isegi juhul, kui lähtuda 6-aastasest aegumistähtajast. Vastustaja on jätnud tähelepanuta O.K. esitatud vastuväited tulenevalt tahtluse puudumisest. Maksukorralduse seadus ega ükski teine õigusakt ei sätesta, et revisjoni ajaks vastutusotsuse aegumine peatub.
5. Maksuhalduri väide, et juustutootmise seadmete hind on 620 000 eurot, on ebaõige. Valmetek Invest AS tasus juustuseadmete eest 3 650 000 eurot, mis vastas nende turuväärtusele. Food Machines Europe KB (edaspidi FME) omandas seadmed Arla Foods AB-lt (edaspidi Arla). Seejärel müüs FME seadmed HBI-le, kes müüs seadmed omakorda Valmetek Invest AS-le. MTA on püüdnud oma seisukohti toetavana näidata asjaolu, et juustutootmise seadmete omandamisest oli huvitatud AS Kalev Paide Tootmine (edaspidi KPT), kelle omandis olevasse ehitisse viidi seadmed
6. aasta detsembris. KPT-poolses huvis Arla müüdavate seadmete vastu, mis olid vajalikud KPT äriplaani teostamiseks, ei saa olla midagi ebatavalist ega taunitavat. Seonduvalt juustutootmise äriplaani realiseerimiseks täiendavate finantseerijate otsimisega koostasid OÜ SP Navitas ettevõtte rahanduse spetsialistid kavandatud juustutootmise kohta põhjaliku infomemorandumi. Memorandumis hinnati spetsialistide poolt juustutootmiseks vajalike seadmete väärtuseks ca 4,7 miljonit eurot. Ka sellega on tõendatud, et Valmetek Invest AS’i poolt HBI’le seadmete eest tasutud ostuhind oli mõistlik ja vastas turuolukorrale. Valmetek Invest AS poolt seadmete soetamist HBI-lt ja tasutud ostuhinna adekvaatsust ja ettevõtlusega seotust kinnitab ka AS SEB Eesti Ühispank 01.06.2005 Valmetek Invest AS-ile tehtud kapitalirendi pakkumine vaadeldavate juustutootmise seadmete ostu finantseerimiseks summas 3 898 000 eurot. Panga pakkumise teostamine tõendab, et nende seadmete väärtus vastas ostuhinnale. Vastustaja ei ole pööranud tähelepanu kaebaja esile toodud ja tõendatud faktile, et tegemist oli töötava tehasega, millesse oli tehtud täiendavaid investeeringuid.
7. Seadmete ostuhind pole kriteeriumiks, mille järgi saab hinnata seotust ettevõtlusega. Ka juhul, kui seadmete hind oli liialt suur, ei saa käsitada Valmetek Invest AS-i tehtud makseid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ja maksustada neid TuMS § 51 alusel. MTA on eiranud Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-40-02 (p 7), 3-3-1-67-08 (p 17) ja 3-3-1-70-08 (p 21) antud juhiseid. Vastustaja seisukoht on vastuoluline, sest ühelt poolt väidab vastustaja, et tehinguid ei ole toimunud, kuid samas väidab, et tehingud olid „ebaloomulikud“, mis ikkagi viitab tehingute toimumisele. Ostuhinna mittenõuetekohane tasumine ei ole majandustegevuses ebatavaline. Äririskidest tulenevalt on majandustegevuses kahjuks suhteliselt tavaline, et ettevõtted jäävad võlgu tarnijatele ja sh ka pankadele, liisinguandjatele, kuid seetõttu ei saa lugeda nendevahelisi tehinguid mittetoimunuks.
8. Vale on MTA väide, et O.K. pole eriarvamuses selgitanud seadmete ostu-müügitehingu ettemaksu ja müügihinna tasumisega seonduvaid asjaolusid. Asjaolusid on selgitatud nii 13.01.2012 eriarvamuse punktis 4.16 kui ka 17.01.2011 esitatud eriarvamuses. O.K. ei oska 3 kommenteerida, miks ei täidetud lepingut nõuetekohaselt kuni tema saamiseni Valmetek Invest AS seaduslikuks esindajaks. Lepingu finantseerimist korraldasid LFS, Melton Inc, Vies Trade, SP Navitas jt, kellelt maksuhaldur saaks vajaduse korral küsida detaile ostuhinna tasumise kohta enne O.K. saamist seaduslikuks esindajaks. Lepingu mittenõuetekohane täitmine esines ainult hinna tasumise tähtaegade rikkumises, kuid kõik muud olulised lepingu osad realiseeriti nõuetekohaselt. Vastustaja on käsitanud kaebaja seletusi selliselt, nagu oleks O.K. väitnud, et tasuti 100% lepingu hinnast. Selline käsitlus on meelevaldne ega tulene antud seletustest. Samuti ei olnud O.K. teadlik väidetavast ostuhinna tasumisest
9. aastal. Tehingute finantseerimist korraldas LFS jt ning sellised raha liikumised ei puutu O.K.sse.
10. O.K. suhtes ei saa kohaldada ka

§ 96

lg-t 5, sest ta pole

§ 40lg-s 1 nimetatud isik.

Sisuliselt heidab MTA O.K.le ette seda, et juhul, kui eelmised juhatuse liikmed olid sõlminud kahjuliku lepingu ja toime pannud maksupettuse, oleks O.K. pidanud sellise kahju või pettuse lepingu täitmise käigus avastama. O.K., kui Valmetek Invest AS-i juhatuse liikme hoolsuskohustuste hulka ei saanud kuuluda kahtlustusversiooni püstitamine lepingu osas olukorras, kus ta jätkas varem sõlmitud lepingu täitmist. On ebausutav, et pärast maksupettuse planeerimist ja osalist elluviimist otsustas O.K. asuda variisikute asemel ise „tankistiks“ Valmetek Invest AS-i juhatuse ainuliikmena ja jätkata maksupettuse elluviimist vahetult (st isiklikult).

1. Vastustaja on O.K.t ja K.V.i kohelnud ebavõrdselt. Samas haldusaktis on asutud seisukohale, et K.V.i süü vormiks oli tahtlus ja seejärel ühegi põhjenduseta muudetud süü vorm raskeks hooletuseks. Kui K.V.i süü vormi tuvastatakse suvaliselt, siis on samasugusele kohtlemisele õigus ka O.K.l. Möönmata mis tahes süüd, on O.K. seisukohal, et lähtuvalt vastutusotsuses K.V.i suhtes väljendatust tuleb ka tema süü tuvastamise korral ilma ühegi põhjenduseta pidada süü vormiks hooletust. Samuti, erinevalt K.V.ist, kellele kohaldub kõrgendanud vastutus, tuleks O.K.le kohaldada tavapäraseid, mittejuristile sobilikke hoolsusnõudeid. Selliste hoolsusnõuete kohaldamine ei võimalda nõuda O.K.lt K.P.i poolt sõlmitud ja K.V.i poolt täitmisele võetud lepingu väidetavalt ebaseaduslike eesmärkide tuvastamist. T. M. väited ei ole eluliselt usutavad. Oleks selgelt ebatavaline, kui õigusteaduse alal kõrghariduse omandanud isik töötaks raamatupidajana, nagu väidavad T. M. ja MTA. Seega põhineb maksuhalduri lähenemine ainult kõrvalise isiku (T. M.) seletustel ja on vastuolus tõendite ja faktidega.
2. O.K. ei teostanud Valmetek Invest AS-i üle kontrolli enne Valmetek Invest AS’i juhatuse liikmeks saamist. Vastupidised väited on otseselt vastuolus MTA enda poolt kogutud väheste tõenditega ja O.K. järjepidevalt esitatud väidete ja tõendatud argumentidega. Kui tugineda äriregistri andmetele, siis jäeti makse I deklareerimata ajal, mil K.P. oli Valmetek Invest AS-i seaduslik esindaja. Samas puudub vastutusotsuses mis tahes selgitus sellele, millisest tõendist nähtub K.P.i olemine juhatuse liikmeks äriregistrist nähtuvast erineval ajavahemikul. Maksuhaldur on olulisel määral rikkunud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on ilma ühegi põhjenduseta jätnud seletused võtmata K. N., A. V. ja ka LFS-ilt, mille juhatajaks on alates 04.05.2006 A. O. K. N. kohtumenetluses antud ütlused kinnitavad, et on tõendatud tehingu korraldamine LFS-i poolt. Lisaks on tõendatud ka asjaolu, et tehingu teostamine ei toimunud O.K. kontrolli all. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastutusotsus on õiguspärane ning see tehti kaebajale põhjusel, et ta kajastas teadlikult fiktiivseid arveid Valmetek Invest AS maksuarvestuses ja jättis seeläbi tahtlikult täitmata deklareerimiskohustuse. Valmetek Invest AS ja HBI vahel 07.03.2005 sõlmitud lepingu alusel tegelikult juustuseadme ostu-müügitehingut ei toimunud. Juustuseade oli juba enne 07.03.2005 lepingu sõlmimist Valmetek Invest AS omandis. Nimetatud juustuseade oli juba varasemalt, s.o 4
4. a lõpus, Eestisse toimetatud ja selle eest oli Valmetek Invest AS aktsionäri poolt juustuseadme tegelikule müüjale Food Machines Europ KB-le tasutud. Maksuhalduril ega ka kohtutäituril Valmetek Invest AS maksuvõlga täies ulatuses sisse nõuda ei õnnestunud, mistõttu tehti vastutusotsus Valmetek Invest AS juhatuse liikmele O.K.le ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete sissenõudmiseks.
5. O.K. kontrollis Valmetek Invest AS tegevust ja kogu juustuseadme soetusega seonduv protsess leidis aset tema initsiatiivil. Arvestades, et O.K. oli teadlik, et Valmetek Invest AS ja HBI vahel tegelikult juustuseadme ostu-müügitehingut ei toimunud, nimetatud juustuseade oli juba varasemalt Eestisse toimetatud ning selle eest oli juustuseadme tegelikule müüjale FME-le tasutud, on leidnud tõendamist, et O.K. viis äriühingust välja rahalisi vahendeid ja tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, põhjustades sellega äriühingu maksuvõla tekkimise. Selline tegevus saab aga olla üksnes tahtlik. Seadme ostuhind ei ole maksustamise aluseks olev peamine kriteerium. Seadmete ostuhinda ja selle tegelikkusele mittevastavust on vastutusotsuses küll kajastatud, kuid tegemist on tõendiga tõendite kogumis, mis kinnitab maksupettust ning O.K. osalemist selles. Olukorras, kus tehingu tegelik toimumine võrreldes arvel kajastatuga on kahtluse alla seatud, tuleb hinnata kõiki tehingule omaseid asjaolusid, sh tehingu hinda. Vaidlust ei ole selles, et seadme esialgne omanik Arla Foods AB müüs juustuseadme läbi FME hinnaga 620 000 EUR. Ei ole eluliselt usutav, et seadmete esialgne omanik, kes juustutootmises tegevana kindlasti ka nende turuväärtust teadis, müüks seadmed hinnaga 620 000 EUR olukorras, kus seadmete väidetav tegelik turuväärtus on müügihinnast ligi 6 korda kõrgem. Kuna juustuseadme eest tasuti juba
6. a, ei saa hilisemaid väljamakseid lugeda ettevõtlusega seotuks.
7. Tulenevalt

§ 96lg-le 5 ja §-le 98 kohaldub tahtluse korral kuueaastane aegumistähtaeg.

Arvestades, et vaidlusalused väljamaksed on tehtud 01.01.2005 kuni 31.12.2007 ning revisjoni ajaks aegumine peatus, ei ole maksuvõla sissenõudmine O.K. suhtes aegunud. Samas ei ole maksuhaldur kohaldanud aegumise peatumist vastutusmenetluse ajaks.

§ 96

lg 5 lauset 1 tuleb koostoimes

§-ga 98 tõlgendada selliselt, et maksusumma määramise aegumistähtaeg hõlmab endas perioodi, mille jooksul on võimalik teha maksuotsust. Teisiti öeldes, seni kuni maksusumma määramine aegunud ei ole, on lubatud vastutusotsuse tegemine. Kui isik teeb teadlikult väljamakse mittetoiminud tehingu eest ja selle tulemusel tekib äriühingul maksuvõla, siis on isik rikkunud temal lasuvaid juhatuse liikme kohustusi. Fiktiivsete tehingute kajastamine maksuarvestuses ei ole käsitatav juhatuse liikme kohustuste korrektse järgimisena. Vastutusotsuses ja vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, miks K.V.i puhul pidas maksuhaldur süü vormiks rasket hooletust ja O.K. puhul tahtlust. Asjaolu, et K.P. ja K.V. ei saanud enda ütluste kohaselt otseseid korraldusi O.K.lt, ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi selle kohta, kes Valmetek Invest AS-i tegevust tegelikult kontrollis. O.K. on ka ise öelnud, et tõenäoliselt andis K.P.ile ja K.V.ile korraldusi tema. T. M. ütlustega seonduvat on maksuhaldur vastutusotsuses juba käsitlenud. Samas on väär kaebaja väide, nagu oleks MTA asunud väitma, et K.P. ja K.V. osutasid raamatupidamise teenust – tegemist oli T. M. oletusega ja maksuhaldur on üksnes täpsustanud, et isiku ütluste ja kogutud tõendite vahel puuduvad sellised vastuolud, mis ütluste paikapidavuse kahtluse alla seaksid.

1. Vastutusotsuse lk-l 19 on selgelt öeldud, et K.P. oli 15.02.2011 nõukogu koosoleku protokolli kohaselt Valmetek Invest AS juhatuse liikmeks 15.02.2005-30.05.
2. Eelnev kattub ka äriregistri andmetega. Seega nähtub vastutusotsuse sisust selgelt, et lk 23 on tegemist eksitusega, mis ei oma asja otsustamisel määravat tähtsust. Kaebaja etteheited maksuhalduri poolse uurimispõhimõtte rikkumise osas on kohatud ega oma asja otsustamisel määravat tähtsust. Asja materjalidest nähtuvalt ei esitanud maksuhaldur LFS Famili Office S.A Eesti filiaalile korraldust mitte 05.10.2009, vaid 05.01.
3. Seega on loogiline ajaline jada, kus maksuhaldur esitab isikule korralduse 05.01.2009 ja adressaat vastab sellele 20.01.
4. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur 5 on LFS Famili Office S.A Eesti filiaali poole pöördunud. Äriühing edastas maksuhaldurile dokumendid, kuid jättis vastamata küsimustele. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebaja suhtes koostatud vastutusotsus tugineb Valmetek Invest AS maksuvõlale, mis on kindlaks tehtud PMTK 23.07.2010 maksuotsusega nr. 12.2-3/4831-14, mis jõustus vaidlustamata. Kohtupraktikast tulenevalt on äriühingu juhatuse liikmel vastutusotsuse menetluse raames õigus esitada sisulisi vastuväiteid ka äriühingu suhtes koostatud maksuotsusele (Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2010 määrus asjas nr. 3-10-177, p 5 ning 06.06.2011 otsus asjas nr. 3-07-1863, p 11). Eeltoodu on põhjendatud, kuivõrd juhatuse liige ei ole äriühingule koostatud maksuotsuse adressaadiks; samas puudutavad maksuotsusega kindlaks tehtud äriühingu maksuvõlg ning maksuvõla tuvastamist mõjutanud asjaolud juhatuse liiget otseselt vastutusotsuse menetluses. Erinevalt maksuvõlast ning selle kujunemist mõjutanud asjaoludest, tuleb juhatuse liikme süü kindlaks teha vastutusotsuses. Nii selgitab Riigikohtu halduskolleegium
6. oktoobri
7. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-41-05, et vastutusotsuses tuleb juhatuse liikme süüd maksuotsusest eraldi põhjendada (p 15). Kaebaja on käesolevas haldusasjas sisuliselt kahtluse alla seadnud maksuotsuses tuvastatud järelduse Valmetek Invest AS ja Hodge Bay Investments Ltd (edaspidi HBI) vahel
8. märtsil 2005 sõlmitud lepingu fiktiivsuse kohta, esitades vastuväiteid maksuhalduri järeldustele Valmetek Invest AS poolt ostetud juustutootmise seadmete hinna ja selle tasumise kohta. Ühtlasi vaidlustab kaebaja vastutusotsust põhjendusega, et kaebaja tahtlik juhatuse liikme kohustuste rikkumine on tõendamata, vastutusotsuse tegemine on aegunud ning maksuhaldur on menetluse läbiviimisel rikkunud uurimispõhimõtet. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kas kaebaja käesolevas haldusasjas esitatud vastuväited juustutootmise seadmete hinnale ning tasumisele võiksid mõjutada maksuotsuse järeldust vaidlusaluse lepingu fiktiivsuse kohta, mida on kajastatud ka kaebaja suhtes tehtud vastutusotsuses (I) ning uurib seejärel, kas vastutusotsus on kaebaja kui Valmetek Invest AS juhatuse liikme süü küsimuses piisavalt põhjendatud, kas vastutusotsus on tähtaegne ning maksuhaldur on järginud uurimispõhimõtet (II). Viimaks lahendab kohus kaebaja nõuded ning jagab menetluskulud (III). I Juustuseadmete hind ja tasumine Valmetek Invest AS juustutootmise seadmete ostutehingus
9. Kaebuse kohaselt on maksuhalduri väide juustutootmise seadmete hinna, 620 000 euro, kohta ebaõige ning Valmetek Invest AS tasus juustuseadme eest 3 650 000 eurot. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et
10. märtsil 2005 allkirjastasid Valmetek Invest AS, keda esindas juhatuse liige Kairi Tops ning HBI juustutootmise seadmete ostulepingu, mille kohaselt pidi Valmetek Invest AS tasuma
11. märtsiks 2005 seadmete 10%-lise sissemakse 365 000 eurot ning seejärel võrdsete osamaksetena juustutootmise seadmete maksumuse eest
12. mail,
13. augustil ning
14. septembril 2005 1 095 000 eurot. Selliselt kujunes juustutootmise seadmete hinnaks 3 650 000 eurot (Valmetek Invest AS kontrollitoimiku lisad 36, 37). Lisaks eeltoodule pidi Valmetek Invest AS tasuma ka intressi –
15. mail 2005 13 950 eurot,
16. augustil 2005 18 600 eurot ning
17. septembril 2005 13 800 eurot. See teeb juustutootmise seadmete hinnaks koos intressiga 3 696 350 eurot. Maksuhaldur tegi Valmetek Invest AS kontrollimenetluses kindlaks, et viimane tasus viidatud lepingu alusel HBI-le järgmiselt: 27.05.2005 1 108 950 eurot, 08.07.2005 350 000 eurot, 25.07.2005 1 050 000 eurot ning seejärel 05.02.2007 277 000 eurot ja 30.10.2007 933 792,43 eurot (maksed kokku 3 719 742,43 eurot).
18. Valmetek Invest AS-le koostatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et Valmetek Invest AS soetas juustutoomise seadmed Food Machines Europ KB vahendusel Arla Foods AB-lt ning seadmete tegelik soetusmaksumus oli 620 000 eurot (maksuotsuse p 1.2, lk. 8). Kohus nõustub 6 kaebajaga selles, et seadmete ostuhind ei ole kriteeriumiks, mille järgi saab hinnata tehingu seotust ettevõtlusega. Samas ei tuvastanud maksuhaldur Valmetek Invest AS-le koostatud maksuotsuses HBI-le tehtud väljamaksete mitteseotust Valmetek Invest AS ettevõtlusega seadmete ostuhinna tõttu, vaid seoses kogutud tõendite põhjal tehtud järeldusega, et Valmetek Invest AS HBI-lt 07.03.2005 lepingu alusel juustutootmise seadmeid ei soetanud ning lepingu eesmärgiks oli AS-st Valmetek Invest rahaliste vahendite väljaviimine makse maksmata (maksuotsuse p 1.2., lk. 8). Asjaolud, millele tuginedes maksuhaldur jõudis järeldusele, et HBI-le tehtud väljamaksete näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kulutustega, on loetletud maksuotsuse lk-l 11 ning vastutusotsuse lk-l
19. Kohus märgib, et nimetatud asjaolude hulgas ei ole maksuhaldur loetlenud seadmete ostuhinda. Sel põhjusel ei oma käesolevas vaidluses määravat tähtsust kaebuse p-s 2.5.6.2 viidatud infomemorandum (vt vastutusmenetluse dokument nr 24, nimekiri kd I lk. 72a), mis kaebaja arvates tõendab, et juustutootmiseks vajalike seadmete väärtuseks on spetsialistide arvates 4,7 miljonit eurot.
20. Samas isegi kui pidada ostetud juustutootmise seadmete hinda käesolevas vaidluses määrava tähtsusega asjaoluks, leiab kohus, et kuna infomemorandum on ettevalmistatud AS Kalev Paide Tootmine juhatuse poolt (vt infomemorandumi tiitelleht), kelle juhatuse liige O.K. võttis vastutuse infomemorandumis esitatud informatsiooni õigsuse eest (vt infomemorandumi lk. 3), ei saa antud dokumenti pidada erapooletuks ja objektiivseks tõendiks juustutootmise seadmete tegeliku hinna kohta. Ka ei ole infomemorandumi eesmärgiks vaidlusaluste juustutootmise seadmete tegeliku hinna väljaselgitamine, vaid juustu tootmise projekti finantsvahendite kaasamise eesmärgil projekti tootlikkuse ja riskide hindamine. Infomemorandumi lk-l 46 kajastatakse juustutootmise seadmete koguväärtuseks tõepoolest kaebaja viidatud 4,7 miljonit, täpsemalt 4 665 550 eurot. Samas ei kajasta nimetatud summa käesolevas haldusasjas vaidlusaluste juustutootmise seadmete hinda. Tabelist nähtub, et juustutootmise seadmete hind moodustab nimetatud summast vaid 2 876 025 eurot, kusjuures vastava hinna leidmisel on infomemorandumi kohaselt aluseks võetud OÜ Gea Est hinnang uute juustutootmise seadmete turuväärtusele (vt infomemorandumi lisa 1). OÜ Gea Est toob välja GEA kontserni ja teiste firmade uute juustutootmise seadmete hinnad, mis kokkuliidetuna annavad tulemuseks 44 046 000 eesti krooni ehk hinnangus kajastatud valuutakursi kohaselt 2 815 052 eurot. Nimetatud summa ei vasta aga infomemorandumi tabelis 17 toodud juustutootmise seadmete hinnale, vaid on sellest väiksem ning hoopis väär on kaebaja väide, nagu oleks OÜ Gea Est hinnanud Valmetek Invest AS juustutootmise seadmetega võrdväärsete seadmete maksumuseks 3 650 000 eurot (vt kaebuse p 2.5.6.1). Kuivõrd käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Valmetek Invest AS ostis juustutootmise seadmed OÜ Gea Est hinnangus kajastatud terviklikus mahus ning tegemist oli turuhindades võrreldavate toodetega, ei saa ka pelgalt OÜ Gea Est hinnangu alusel järeldada seda, et juustutootmise seadmeid 620 000 euro eest ei soetatud ning Valmetek Invest AS ostis HBI-lt seadmed 3 650 000 euro eest. Mis puudutab kaebaja viidet AS SEB Eesti Ühispank 01.06.2005 finantseerimispakkumisele (vastutusmenetluse dokument nr. 24), siis nimetatud dokumendist ei nähtu, et pank oleks juustutootmise seadmete väärtust hinnanud. Seda näitab panga märge pakkumisel, mille kohaselt peavad liisinguobjektid vastama Ühisliisingu tootepoliitikale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja väited juustutootmise seadmete tegeliku hinna kohta ei ole põhjendatud ega anna alust vastutusotsuse tühistamiseks olukorras, kus maksuhalduri kogutud tõendid ülekaalukalt kinnitavad, et vaidlusalust tehingut ei toimunud.
21. Maksuhaldur analüüsis vastutusotsuses täiendavalt Valmetek Invest AS ja HBI vahel sõlmitud lepingust tulenevate maksete tasumist ning jõudis järeldusele, et Valmetek Invest AS ei tasunud HBI-le
22. märtsil 2005 lepingus ettenähtud 10% ettemaksu ega pidanud kinni lepingus sätestatud maksegraafikust (vastutusotsuse lk. 15). Maksuhalduri eeltoodud järeldusega tuleb nõustuda ning sellega on nõustunud ka kaebaja, kelle selgituse kohaselt ei ole ostuhinna mittenõuetekohane tasumine majandustegevuses ebatavaline ning ettevõtete võlgu jäämine tarnijatele on tavaline 7 nähtus. Kohus märgib, et lepingus sätestatud maksegraafiku eiramist ning ettemaksu tähtajaks maksmata jätmist võib vaieldamatult pidada üheks asjaoluks, millest kogumis teiste tõenditega saab järeldada, et
23. märtsil 2005 allkirjastatud lepingu alusel tehingut ei toimunud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ostuhinna mittenõuetekohane tasumine ning ettevõtete võlgu jäämine võib olla majandustegevuses tavapärane, ning just seetõttu ei saa kuigi tavapäraseks pidada kaebaja väitel 3 650 000 eurot maksva seadme tarnimist ja üleandmist mitu kuud enne Valmetek Invest AS ning HBI vahelise väidetava lepingu sõlmimist ning selles ettemaksu nõudmist, mis pealegi tasumata jäeti. Kohus on seisukohal, et ükski majanduslikult mõistlikul viisil tegutsev ettevõte oma kallist kaupa sellistel tingimustel ei müüks; ka kaotaks juba ostjale üle antud kauba puhul hilisem ettemaks oma eesmärgi. Ühtlasi ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et juustutootmise seadmed jõudsid Eestisse juba
24. aasta lõpuks (vt kaebuse p 2.3.1 ning O.K. 13.11.2012 vastust kohtu küsimusele, kd II, lk. 51). Nimetatud asjaoluga on kooskõlas maksuhalduri järeldus, mille kohaselt oli juustuseadmete eest selleks ajaks juba makstud, kusjuures juustuseadmete müüjaks oli Food Machines Europe. Food Machines Europe 23.12.2004 arvelt nr. 20041018 HBI-le ilmneb, et lepingu maksumuseks oli 620 000 eurot, kuid koos piimatankide ja juusturiiulite maksumusega oli arve summaks 703 000 eurot (vt arved ja nende tõlked kontrollitoimiku lisa 58). Kohus osundab, et nimetatud summa on oluliselt väiksem kui Valmetek Invest AS ja HBI vahelises lepingus näidatud juustuseadmete müügi hind. Kohus märgib, et Food Machines Europe
25. augusti ning
26. septembri arvetel on adressaadiks märgitud Kalev Ltd, mis ühtlasi kinnitab maksuhalduri järeldust, et läbirääkimised juustuseadmete ostuks toimusid Food Machines Europe KB ja AS Kalev kontserni vahel ning viimase huvides. Ühtlasi on kontrollitoimikus tõendid, millest nähtub, et Machines Europe KB-le tasusid seadmete eest OÜ Sabreena (08.12.2004 ja 13.12.2004 vastavalt 282 000 € ja 54 000 €), Kanpol AS ( 09.09.2004 124 000 €) ning tundmatu isik Luksemburgist (02.12.2004 158 400 €); kõik kokku 618 400 € (vt kontrollitoimiku lisa 58).
27. Nõustuda tuleb maksuhalduri järeldusega, et tehingu finantseerijaks oli Valmetek Invest AS üks aktsionäridest, Resmius Holding S.A., kes võttis selleks laenu OÜ-lt Sabreena (vt Resmius Holding S.A ja Sabreena Ltd 01.09.2004 laenuleping, kontrollitoimiku lisa 69). Viimane pidi 05.12.2004 sõlmitud laenulepingu lisa 1 järgi äriühingule Food Machines Europe üle kandma 282 000 eurot ning 07.12.2004 sõlmitud laenulepingu lisa 2 järgi veel 54 000 eurot. 20.12.2004 sõlmis OÜ Sabreena omakorda kokkuleppe AS-ga Kanpol viimasele Food Machines Europe poolt 23.09.2004 koostatud arve summas 124 000 eurot alusel tasutu tagastamiseks. Käesoleva haldusasja materjalidest ei ilmne, et eeltoodud summad oleksid makstud teiste kui
28. a. lõpus Eestisse tarnitud ehk vaidlusaluste juustutootmise seadmete eest.
29. novembri 2012 kohtuistungil andis kaebaja vande all seletused, mille kohaselt rahastasid Valmetek Invest AS-i OÜ Militello ja Luksemburgist pärit ettevõte Resmius Holding S.A (kd II, lk. 50). Kaebaja esitas kohtule ka Resmius Holding S.A. direktori, hr. O. C. R. vastused kaebaja lepingulise esindaja küsimustele, kus R. selgitab, et Valmetek Invest AS asutati juustutootmiseks, Resmius Holding S.A. oli üks Valmetek Invest AS-i aktsionäridest ning vahendas juustutootmise seadmete müüki (kd II, lk. 40, tõlge lk. 41). O.K. kohtuistungil antud selgitus, mille kohaselt kujutasid
30. a tasutud summad endast justkui juustuseadmete ettemaksu selleks, et seadmed tehasest kätte saada ja ära tuua ning ülejäänud summad tasuti hiljem (kd II, lk. 51), on vastuolus nii 07.03.2005 sõlmitud lepinguga, millest 618 400 € suuruse ettemaksu tegemine aastal 2004 ei nähtu kui ka O. C. R. eeltoodud selgitusega.
32. augustil 2012 toimunud kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi LFS Office S.A Eesti filiaali omanik ja erainvestor K. N. (kd I, lk. 161-165). Tunnistaja ütluste kohaselt ostis Valmetek Invest AS Luksemburgi ettevõtte Resmius Holdingu offshore ettevõtte HBI kaudu juustutootmise seadmed Rootsi firmalt välja, kusjuures HBI sai Valmetekilt raha rohkem, kui Rootsi firma seadmete eest soovis; vahendustasu maksti dividendidena välja Luksemburgi firmale, kes investeeris raha tagasi Valmetek Invest AS-i, omandades 1/3 Valmetek Invest AS aktsiatest. 8 Teatud teenustasu sai ka LFS. Tunnistaja kinnitusel kasutati seda skeemi, kuna Valmetek Invest AS-l puudus kapital ning seadmete käimapanekuks oli vaja käibevahendeid. Seadmete ostuhind oli tunnistaja kinnitusel kindlasti alla 1 miljoni euro, vahendustasu aga ca 3 miljonit eurot, millest suurem osa (ca 1/3 seadmete soetamise kulust) investeeriti tagasi Valmetek Invest AS-i. Tunnistaja väitel pidi HBI olema tehingute skeemis vahendaja rollis. Ühtlasi kinnitas tunnistaja, et O.K. teadis seadmete tegelikku väärtust, seda, et seadmed on odavamad ning esineb hinnavahe. Samas kinnitas tunnistaja ka seda, et juustutootmise seadmete tehingut pakuti O.K.le ning Kalev Grupp hakkas juhtkonna otsusel asjaga tegelema, eesmärgiga alustada juustutootmist. LFS sai tunnistaja ütluste kohaselt tellimuse O.K. käest, ülejäänud poolt tehingust juhtis Resmius. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid juustutootmise seadmete eest tasumise kohta
33. aastal ei kinnita tunnistaja väiteid, nagu vahendanuks HBI seadmeid Valmetek Invest AS-le. Kohus märgib, et HBI-d ei maini vahendajana ka Resmius Holding S.A endine direktor, hr. O. C. R. vastuses kaebaja lepingulise esindaja küsimustele. Ka jääb HBI vajalikkus vaidlusaluses tehingute jadas arusaamatuks. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-73-10, p 24 ning 19.05.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-32-09, p 19). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et O.K., kes tunnistaja kinnitusel seadmete tegelikku väärtust teadis, oli valmis maksma seadmete vahendustasu eest oluliselt suurema summa, kui seadmed ise väärt olid. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et tunnistaja väitel osa rahast hiljem Valmetek Invest AS-i tagasi investeeriti. Seega ei lükka tunnistaja K. N. ütlused ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses vaidlusaluse tehingu kohta tehtud järeldusi.
34. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt Valmetek Invest AS-i kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud on omavahel sidusalt kooskõlas. Riigikohus on leidnud, et maksukohustust ei ole võimalik vältida vormiliselt nõuetekohaste dokumentide esitamisega ega ka müüja kinnitusega, et tehingud poolte vahel toimusid (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
35. juuni
36. a otsust asjas nr. 3-3-1-34-07, p 10). Valmetek Invest AS-i ja HBI vahel
37. märtsil 2005 sõlmitud leping ning selle alusel tasumist tõendavad dokumendid ei kummuta Valmetek Invest AS maksuotsuses esitatud järeldust, mille kohaselt Valmetek Invest eelpool mainitud lepingu alusel HBI-lt juustuseadet ei soetanud. Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti (
38. oktoobri
39. a otsus haldusasjas nr. 3-3-150-03, p 11). Käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada HBI-le tehtud väljamaksete seotust Valmetek Invest AS-i ettevõtlusega. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud kinnitavad, et Valmetek Invest AS oli teadlik, et HBI ei olnud juustuseadmete tegelik müüja (vt maksuotsuse lk. 11). Riigikohtu halduskolleegium on 24.01.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Kohus on seisukohal, et fiktiivse lepinguga ei ole võimalik tõendada majandustehingu toimumist HBI-ga ning eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks ka kulutuste seotust ettevõtlusega. Kohus leiab, et maksuotsusega tulumaksu määramist ei saanud välistada ka asjaolu, et raha pangaülekannetega müüja arvele kanti. Riigikohus on leidnud järgmist: „Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata ainult tehtud väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p 13). 9
40. Seega ei piisa pelgalt kaebaja vastuväidetest maksuhalduri järeldustele seadmete ostuhinna ning seadmete eest tasumise osas selleks, et ümber lükata maksuotsuses ning vastutusotsuses esitatud lõplikku järeldust poolte vahelise tehingu mittetoimumise kohta. II O.K. süü Valmetek Invest AS juhatuse liikmena ja muud kaebaja tõstatatud küsimused
41. Maksukorralduse seaduse (

) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Äriühingu maksukohustuste täitmise eest vastutab äriühingu juhatuse liige. Nii sätestab

§ 8

lg 1, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 kogumis seega tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud äriühingul maksuvõlg (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsust asjas nr. 3-3-1-41-05, p 12). Vastutusotsust ei saa juhatuse liikme suhtes teha äriseadustiku § 187 lg 2 alusel; juhul, kui maksuvõlg on tekkinud enne kehtiva Maksukorralduse seaduse jõustumist, s.o enne
3. juulit 2002 (Ibid, p 12); samuti juhul, kui äriühing on registrist kustutatud ja tema õigusvõime lõppenud (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr. 3-3-1-75-09, p 11). Käesoleval juhul eelnimetatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.
6. Kaebaja esitab vastuväiteid vastutusotsusele enda süü küsimuses. Kaebaja leiab, et kuigi maksupettuse panid toime ning kahjuliku lepingu sõlmisid teised juhatuse liikmed, arvab maksuhaldur, nagu oleks kaebaja pidanud lepingu täitmise käigus pettuse avastama. Ka leiab kaebaja, et teda ja K.V.i on koheldud ebavõrdselt, kuna vastutusotsuses on K.V.i süü vorm ilma ühegi põhjenduseta muudetud tahtlusest raskeks hooletuseks. Kaebaja on seisukohal, et ka tema puhul tuleb süü vormiks pidada rasket hooletust, mitte tahtlust. Ühtlasi tuleb kaebaja arvates teda kui mitte-juristi kohelda leebemalt K.V.ist.
7. Kohus on seisukohal, et kuigi K.V.i ja K.P.i rolli vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ning selle alusel väljamaksete tegemisel on käsitletud O.K.le adresseeritud vastutusotsuses, on kaebajal võimalik esitada vastuväiteid siiski vaid vastutusotsusele selles osas, mis puudutab tema kui juhatuse liikme süüküsimuse lahendamist. K.V.i ja K.P.i süü küsimuse lahendamisest ei sõltu O.K. süü vorm. Samuti ei välista eeltoodud isikute süü küsimuse lahendamine maksuhalduri õigust, nõuda maksuvõlga terves ulatuses sisse O.K.lt. Käesolevas haldusasjas on piisavalt erinevate tõenditega kinnitust leidnud, et K.V. ja K.P. olid Valmetek Invest AS-is juhatuse liikmetena variisikud, kes faktiliselt äriühinguga seotud juhtimisotsuseid vastu ei võtnud ning äriühingut seega reaalselt ei juhtinud. Maksuhalduril oli õigus nimetatud asjaolu K.V.i ja K.P.i süü küsimuse lahendamisel arvesse võtta ning välistada eeltoodust tulenevalt tahtluse esinemine K.V.i käitumises. O.K. puhul on tõendid teistsugused. O.K. on ise 28.01.2010 selgituste protokollis maksuhaldurile kinnitanud, et Valmetek oli tema kontrolli all (kontrollitoimiku lisa 75). AS Valmetek Invest nõukogu liige T. M. 12.02.2009 selgituste kohaselt oli AS Valmetek Invest perioodil 04.04.2005 kuni 19.04.2006 AS Kalev Paide Tootmine kontrolli all (kontrollimenetluse toimiku lisa 73). Äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli viimase ainuaktsionäriks AS Luterma (endine AS Kalev) ning juhatuse liikmeks vaidlusalusel perioodil O.K.. LFS Family Office S.A Eesti filiaali omaniku K. N. 28.08.2012 kohtuistungil antud ütluste kohaselt anti juustutootmise 10 seadmetest teada O.K.le, kes andis omakorda LFS-le tellimuse (kd I, lk. 164). M. T. 12.11.2009 maksuhaldurile antud selgituste kohaselt tehti juustuseadmete soetamise tehing tekkiva tehase ja K. huvides (kontrollimenetluse toimiku lisa 68). Seega võib järeldada, et kaebaja oli juustutootmise seadmete müügitehingu tegelike asjaoludega algusest peale kursis. Seda kinnitab ka O.K. vastus vastustaja esindaja küsimusele, kui palju kaebaja teadis tehingute toimumisest, rahade liikumisest ja seadmete Eestisse jõudmisest. 13.11.2012 istungil vande all antud seletuses selgitab kaebaja järgmist: „Mina olin tol ajal AS Kalev juhataja ja AS-l Kalev oli palju tütarfirmasid ja tehaseid. Mina olin selle otsustuse protsessi juures, pidin veenduma, et sellise investeeringuga selle juustu tootmine meie gruppi mahub. Ma pidin teadma, et ei tehtaks rumalat otsust ja tahtsin olla selles ka piisavalt veendunud, kuid igapäevase tegevusega ma ei tegelenud, selleks olid antud ülesanded LFS-ile. LFS-ile on selle eest makstud“ (kd II, lk. 50). Eeltoodud selgitusest võib järeldada, et kaebaja pidi olema kursis ka sellega, kellelt, millise hinna ja vahendustasuga juustutootmise seadmeid osteti, mistõttu pidi kaebajale selge olema ka see, et juustutootmise seadmete müügitehingut Valmetek Invest AS ning HBI vahel ei toimunud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja vastutusotsuses õigesti tuvastanud O.K. süü tahtluse vormis. O.K. süüd on vastutusotsuse p-s 3.1.3 piisavalt põhjendatud.
8. O.K. oli Valmetek Invest AS juhatuse liige alates 19.04.2006 kuni 24.09.
9. Vastutusotsuses tuvastas maksuhaldur, et Valmetek Invest AS tegi O.K. juhatuse liikmeks oleku perioodil alusetult HBI-le väljamakseid
10. a veebruaris ja oktoobris. Vastutusotsus on koostatud
11. märtsil 2012.

§ 96

lõike 5 kohaselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul.

§ 98lõike 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat.

Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Seega ei ole vastutusotsuse tegemine aegunud. Mis puudutab kaebaja vastuväiteid vastutusotsusele seoses uurimiskohustuse rikkumisega, siis leiab kohus, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid olid hoolimata K. N. kohtuistungil ülekuulamisest kaebajale vastutusotsusega maksu määramiseks piisavad. Ka ei mõjutanud kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud täiendavad tõendid vastutusotsuse tulemust. III Kaebaja nõuete lahendamine ja menetluskulude jagamine 31. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel 11