← Eesti

3-13-1110/38

Obsah (5)§ 46§ 59§ 1361§ 130§ 107

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 18.septembril 2013.a. Tallinnas 3-13-1110

) § 130 lg 1 alusel 29.06.2012.a. esitatud taotluse ning andis loa arestida AS "Leventa" ettemaksukonto 252 162,77 euro suuruses summas ja taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmist sõidukitele Mercedes-Benz S 500, Merzedes-Benz ML 320 CDI, BMW X6. 6.11.2012.a. kustutati AS "Leventa" äriregistrist seoses ühinemisega OÜ-ga "Viva Elektroonika Pluss". Tallinna Halduskohtu 13.11.2012.a. määrusega haldusasjas nr 3-12-2373 rahuldati LäMTK-i 13.11.2012.a. taotlus ja anti luba arestiti OÜ "Viva Elektroonika Pluss" ettemaksukonto 30 957,57 euro suuruses summas. 3.05.2013.a. esitas OÜ "Viva Elektroonika Pluss" MTA-le taotluse vabastada aresti alt kohtu 3.07.2013.a. määrusega antud loa alusel 252 162,77 euro suuruses summas ja 13.11.2012.a. määrusega antud loa alusel 30 957,57 euro suuruses summas arestitud ettemaksukonto, tagastada need summad ettevõtte tagastusnõuete täitmise avaldustel märgitud pangakontole ning kooskõlas

§-ga 116 lg 2 arvestada ja kanda tagastusnõuete täitmisega viivitamise eest intressi osaühingu arveldusarvele. 15.05.2013.a. otsusega nr 12.2-3/4076-30-1 jättis MTA taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on ettemaksukonto arestimine kogusummas 283 120,34 eurot toimunud seaduslikult ning praegu puudub MTA-l kohustus ettemaksukontot selle summa ulatuses aresti alt vabastada. Ettemaksukonto arestimine pole vastuolus seadusega ka sellepärast, et 29.06.2012.a. Tallinna Halduskohtule esitatud loataotluses on ära toodud, et AS "Leventa" osas viiakse 6.10.2011.a. korralduse alusel muu hulgas läbi üksikjuhtumi kontrolli, mille raames kontrollitakse ettevõtte käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. Selle kontrolli tulemusel jõudis maksuhaldur 8.03.2013.a. kontrollaktis järeldusele, et kontrollitavate perioodide käibemaksukohustus suureneb 196 679,86 euro võrra, millele lisandub seisuga 15.05.2013.a. arvestuslik intress 71 514,33 eurot, mis iga päevaga suureneb 118 euro võrra. Seega on nimetatud perioodide maksunõude summa koos intressiga 268 194,19 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada, kohustada MTA-d täitma 2012.a. märtsi, aprilli ja juuni käibemaksu enammaksu tagastusnõuded ja kandma tagastusnõuete summa 283 120,34 eurot kaebaja pangakontole ning arvestama ja kandma kaebaja pangakontole intressi tagastusnõuete täitmisega viivitamise eest. Alternatiivselt palub kaebaja otsus tühistada ning kohustada MTA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama kõikide tagastusnõuete täitmise ja nendelt intresside arvestamise osas. Ettemaksukonto jätkuv arestimine rikub kaebaja õigusi. Kuna Riigikohus on 30.04.2013.a. määrustes nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-4-13 andnud oma seisukoha ettemaksukonto arestimise kohta, tuleb kaebaja ettemaksukonto aresti alt viivitamatult vabastada. Kaebaja tagastusnõude menetlused ja ettemaksukonto arestimiste asjaolud on sarnased Riigikohtus käsitletud asjadega. Asjas nr 3-3-14-13 lahendati maksuhalduri taotlust anda luba ettemaksukonto arestimiseks, kus maksuhaldur arvas, et ei suuda koguda tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud piiratud tähtaja jooksul kõiki vajalikke tõendeid. Riigikohus on ka hilisemates lahendites nr 3-3-1-26-13 ja 3-3-1-31-13 korranud, et kui maksuhaldur on ära kasutanud käibemaksuseaduse(KMS) §-s 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra ja tal pole õnnestunud selle aja jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, mistõttu ta on sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama ning tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammaksu kohta maksuotsuse andmine võib toimuda hiljem, on maksuhaldur sellele vaatamata sunnitud enammaksu kandma äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Ka käsitletavas asjas on vastustaja arestimise taotlemisel tuginenud just sellele, et tagastusnõuete pikendamise võimalused on ära kasutatud. Sisuliselt on tegemist tagastusnõuete täitmise pikendamisega. Kuigi praegusel juhul on olemas ettemaksukontole aresti seadmiseks load, pole halduskohus nende andmisel lähtunud Riigikohtu lahendites märgitud kriteeriumidest. Kohtumäärused kaebaja ettemaksukonto arestimiseks loa andmiseks on küll jõustunud, kuid maksuhalduril oli võimalus ja kohustus asjad uuesti Riigikohtu seisukohtade valguses läbi vaadata. Haldusasjades nr 3-12-1357 ja nr 3-12-2373 esitatud taotlustes on vastustaja põhjendanud arestimist sellega, et maksuhalduril puudub õiguslik alus käibemaksu tagastusnõude täitmata jätmiseks, kuna seadusest tulenevad võimalused tagastusnõude täitmise pikendamiseks olid juba ära kasutatud. Riigikohus on rõhutanud, et ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu ei peata ega pikenda. Summade ettemaksukontole kandmine tähendab tagastusnõude aktsepteerimist, s.t. et see kinnitab tagastusnõude õigsust ja kontrolli lõppemist. Riigikohtu lahenditest lähtudes tuleb lugeda tõendatuks, et maksuhaldur on juba aktsepteerinud, s.t. lugenud õiguspäraseks 2012.a. märtsi, aprilli ja juuni tagastusnõuded. Vaidlustatud otsus on motiveerimata ega vasta haldusmenetluse seaduse(HMS) §-de 54, 55, 56 ja

§ 46nõuetele.

Vastustaja pole märkinud, millele tugineb tema seisukoht, et ettemaksukonto arestimine on toimunud kooskõlas seadusega ja MTA-l puudub kohustus kontot aresti alt vabastada. Asjakohatu ja ebaõige on otsuse põhjendus, et 29.06.2012.a. halduskohtule esitatud loataotluses on ära toodud, et AS "Leventa" osas viiakse 6.10.2011.a. korralduse alusel läbi 2 üksikjuhtumi kontrolli, mille raames kontrollitakse ettevõtte käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. Selle kontrolli tulemusel jõudis maksuhaldur 8.03.2013.a. kontrollaktis järeldusele, et kontrollitavate perioodide käibemaksukohustus suureneb 196 679,86 euro võrra, millele lisandub seisuga 15.05.2013.a. arvestuslik intress 71 514,33 eurot, mis iga päevaga suureneb 118 euro võrra. Seega on nimetatud perioodide maksunõude summa koos intressiga 268 194,19 eurot. Sellega on vastustaja asunud arestimist täiendavate asjaoludega tagantjärele põhjendama. Halduskohtu 3.07.2012.a. määrusega anti luba arestida ettemaksukonto summas 252 162,77 eurot ning sama oli perioodi märts-aprill 2012.a. tagastusnõuete kogusumma. Kuigi kohtumääruses viidatakse nii perioodide juuli-august 2011.a. kui ka märts-aprill 2012.a. kontrollile, on oluline, et kogu määratavaks võimalikuks summaks oli märgitud 415 041 eurot. Seega isegi kui arest puudutaks mõlemat perioodi, on arestitud summa suurem kui perioodi juuli-august 2011.a. kontrolli tulemusel määratav võimalik maksusumma 162 878 eurot (415 041 - 252 162,77). Järelikult oleks arestimine olnud võimalik vaid nimetatud summa suuruses. Samas on vastustaja 29.06.2012.a. taotluse ja 3.07.2012.a. kohtumääruse põhjal ilmselge, et tegemist oli märtsi-aprilli 2012.a. tagastusnõude arestiga, mis seati sama tagastusnõude kontrolli käigus võimaliku määratava maksukohustuse tagamiseks. Arestimist põhjendati just sellega, et tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise võimalused on ammendunud. Seega on 3.07.2012.a. kohtumäärusega antud luba just nimelt perioodi märts-aprill 2012.a. tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise eesmärgil. Täiesti põhjendamatu on 8.03.2013.a. kontrollaktile viitamine ja võimalike määratavate intresside lisamine võimalikule maksukohustusele. Iga konkreetset kohustust saab tagada vaid olemasoleva (aktsepteeritud) nõudega. Intressikohustus saab tekkida kas maksuotsuse või intressinõudega. MTA pole halduskohtult loa taotlemisel intressi maininud, mistõttu on alusetu sellele tugineda ka praeguses menetluses. Ka halduskohtu 13.11.2012.a. määruse alusel tagastusnõude arestimise puhul summas 30 957,57 eurot on sisuliselt tegemist tagastusnõude täitmise õigusvastase pikendamisega. Vastustaja ei võtnud seisukohta kaebaja intressitaotluse osas. Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-4-13, et

§-s 116 lg 2 sätestatud intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi. Kaebaja selgitas MTA-le esitatud taotluses, et maksuhaldur pole täitnud mitmeid tagastusnõudeid ja tagastusnõude kontrollimenetlusi on jätkatud õigusliku aluseta ning palus arvestada kõikidelt tähtaegselt täitmata jäetud tagastusnõuetelt intressi 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest vastavalt

§-le 106 lg 2. Tagastusnõude täitmise peatamine ja pikendamine ei oma intressi arvestamisel tähendust(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-64-12 p 31). Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ettemaksukonto arestimiseks on MTA saanud load kohtult haldusasjades nr 3-12-1357 ja nr 3-12-2373 ning need kohtumäärused on jõustunud. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadel pole tagasiulatuvat jõudu ning juba seetõttu puudus MTA-l õigus vabastada kaebaja ettemaksukonto aresti alt. 29.06.2012.a. halduskohtule esitatud taotluses selgitas MTA, et kontrollib 6.10.2011.a., 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. korralduste alusel AS "Leventa" käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. ning enammakse tagastusnõude õigsust maksustamisperioodil märts-aprill 2012.a. ning palus anda lubaMKS §-s 130 lg 1 p 6 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise AS "Leventa" ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks äriühingu poolt väidetavalt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu 252 162,77 euro suuruses summas. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 3.07.2012.a. määrusega haldusasjas nr 312-1357, kaebaja määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus rahuldamata. 12.11.2012.a. esitas vastustaja halduskohtule teise taotluse, mille kohaselt MTA kontrollib 3.08.2012.a. korralduse alusel AS "Leventa" 2012.a. juunikuu käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu enammakse 3 kajastamise õigsust ning palus anda luba aresti seadmiseks AS "Leventa" ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks äriühingu poolt väidetavalt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu 30 957,57 euro suuruses summas. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 13.11.2012.a. määrusega haldusasjas nr 3-12-2373, kaebaja määrust ei vaidlustanud. MTA alustas 6.10.2011.a. korralduse alusel AS "Leventa" suhtes üksikjuhtumi kontrolli, täpsemalt käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. ning 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. ja 3.08.2012.a. korralduste alusel üheaegselt nii tuvastusmenetlust - AS "Leventa" 2012.a. märtsikuu, aprillikuu ja juunikuu käibemaksu enammakse tagastusnõuete õigsuse kontrolli - kui ka maksu määramise menetlust - üksikjuhtumi kontrolli kavatsusega määrata kaebajale täiendav käibemaks. Korraldustes on viidatud

§-le 33 lg 11, mis sätestab, et kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta(§ 106 lg 1), kohaldatakse

§-des 106 lg 2, 22, 3, 7; 107 sätestatut. Viidatust tuleneb, et maksuhaldur on alustanud tagastusnõude tekkimise kontrolli ehk tuvastusmenetlust. Samaaegselt alustas maksuhaldur ka maksu määramise menetlust, s.o. üksikjuhtumi kontrolli, millele osutab selgelt korraldustes märgitud

§ 59lg 2 p 1 ning mille eesmärgiks oli kontrollida 2011.a.

juuli-augusti ja 2012.a. märtsi-aprilli käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Maksu määramise menetluse kestel on maksuhaldur pöördunud nii maksukohustuslase kui ka kolmandate isikute poole ning kõikides korraldustes selgitanud, et viib kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli ja samuti kontrollib käibemaksu enammakse tagastusnõude õigsust. Käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust kogumis, sh enammakse tagastusnõude õigsust on aga võimalik kontrollida üksnes maksu määramise menetluses, kuna tagastusnõude tuvastamise menetlus on sisult piiratum ega saaks hõlmata näiteks käibemaksu tasumise kontrolli. Eeltoodust nähtuvalt on eelaresti taotlused esitatud kohtule maksu määramise menetluses. Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.1013.a. määruses haldusasjas nr 3-13-592 nõustunud vastustaja seisukohaga paralleelmenetluse läbiviimise võimalikkusest ning ka Tartu Ringkonnakohus on jõustunud 6.05.2013.a. määruses haldusasjas nr 3-13-70 pidanud võimalikuks kahe menetluse paralleelset läbiviimist. Riigikohus on haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 analüüsinud tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse eristamise olulisust, kuid pole võtnud seisukohta, kas kohus peab võimalikuks tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse samaaegset algamist ühe korralduse alusel ning kas niisugune paralleelmenetlus on üldse võimalik. Riigikohtunik Ivo Pilving on määruse nr 3-3-1-8-13 eriarvamuses sedastanud, et ühe menetluse läbiviimine ei välista teist ning et kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse ja tuvastusmenetluse algatamist üheaegselt sama korraldusega. Vastustaja arvates on paralleelmenetlus võimalik ning kiirema ja efektiivsema menetluse läbiviimiseks ka vajalik, HMS,

ja käibemaksuseadus selleks takistusi ette ei näe. Tagastusnõude tekkimise kontroll hõlmab valdavalt samu toiminguid mis maksu määramise menetlus. Kui menetlusi viiakse läbi paralleelselt, on see isikut vähem koormav ja mõistlik. Kui tuvastusmenetlus ja maksu määramise menetlus samaaegselt toimuda ei saa, tekib küsimus, kuidas lõpeb tuvastusmenetlus juhul, kui maksuhaldur ei aktsepteeri tagastusnõuet ning kas ja millisel alusel saab maksuhaldur tagastusnõude esitaja maksuarvestust muuta (enammakstud käibemaks, mille tagastamist tagastusnõudega taotletakse, on käibemaksu deklaratsiooni vormil ridade 4 ja 5 – käibemaks ja sisendkäibemaks – vahe). Otsusega, millega jäetakse aktsepteerimata tagastusnõue, otsustatakse sisuliselt, et maksukohustuslasel puudub enammakse. Tagamaks et pärast tagastusnõude tuvastusmenetlust oleks maksukohustuslase deklaratsioon õige, peab olema võimalik tagastusnõude tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse paralleelne läbiviimine. Vaidlustatud otsus on motiveeritud ega ole vastuolus kaebaja osutatud HMS-i ja

-i sätetega. Kuivõrd otsuses on vastustaja asunud seisukohale, et ettemaksukonto arestimine pole seadusega vastuolus ja MTA-l puudub kohustus vabastada ettemaksukonto aresti alt ning intressi arvutamine on otseselt seotud eelnevaga, polnud maksuhalduril eraldi vaja hakata põhjendama intressitaotluse rahuldamata jätmist. Eksitav on kaebaja väide, et MTA pole intressitaotluse osas üldse 4 seisukohta võtnud. Otsuses on selgelt kirjas, et MTA jätab rahuldamata taotluse maksta intressi tagastusnõuete täitmisega viivitamise eest. Viide otsuses 6.10.2011.a. korralduse alusel alustatud üksikjuhtumi kontrolli kohta on oluline sellepärast, et 252 162,77 euro suuruse summa ulatuses arestitud ettemaksukonto tagab 6.10.2011.a., 14.05.2012.a. ja 14.06.2012.a. korralduste alusel läbiviidavate kontrollimiste tulemusel kohustuste määramist. 6.10.2011.a. korraldusega alustas maksuhaldur kaebaja suhtes üksikjuhtumi kontrolli ning 29.06.2012.a. kohtule edastatud taotlus on tehtud selle konkreetse maksu määramise menetluse raames. Ettemaksukontol pole võimalik arestida nö konkreetselt märtsiaprilli 2012.a. tagastusnõuet, vaid maksuhaldur esitas taotluse ettemaksukonto arestimiseks summas 252 162,77 eurot. Kohus andis ka sama summa ulatuses MTA-le loa ettemaksukonto arestimiseks. Kuidas konkreetselt summa ettemaksukontole tekkinud on, ei oma tähtsust. KOHTU PÕHJENDUSED

§ 1361

lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§-s 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks.

§ 130

lg 1 p 6 kohaselt võib maksuhaldur pöörata sissenõude rahalistele nõuetele või varalistele õigustele. Osutatud sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena

§ 130lg 1 p 6 tähenduses.

Tallinna Halduskohtu kahe jõustunud määrusega antud lubade alusel on vastustaja arestinud kaebaja õiguseellase AS "Leventa" ettemaksukonto 252 162,77 euro suuruses summas ja OÜ "Viva Elektroonika Pluss" ettemaksukonto 30 957,57 euro suuruses summas, kokku 283 120,34 euro suuruses summas, mille vabastamist kaebaja taotleb viitega Riigikohtu lahenditele, väites, et kuna halduskohus pole lubade andmisel lähtunud Riigikohtu lahendites märgitud kriteeriumidest, pidanuks vastustaja kaebaja 3.05.2013.a. esitatud taotlust saades ettemaksukonto viivitamatult aresti alt vabastama. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga. Kaebaja viidatud määrustes 30.04.2013.a. nr 3-3-1-4-13 ja nr 4-4-1-8-13, 6.06.2013.a. nr 3-3-1-26-13 ning 13.06.2013.a. nr 3-3-1-31-13 on Riigikohus käsitlenud ettemaksukonto arestimise õiguspärasust tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude tuvastamise) menetluses, avaldades järgmised seisukohad. Kuigi ettemaksukonto arestimine vajaks seadusandja poolt täpsemat reguleerimist, on ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimine siiski võimalik. Maksuhaldur saab käibemaksu tagastusnõude õigsust kontrollida maksimaalselt 120-päevase tähtaja jooksul. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsepteerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisel puudub ettemaksukonto arestimiseks eesmärk ja vajadus. Ettemaksukonto arestimine ei peata ega pikenda tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu. Kuna tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus

§de 106; 107 ja KMS § 34 tähenduses lõppenud, puudub asjas menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida. Maksuhaldur pole näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega, mistõttu puudub alus ettemaksukontole aresti seadmiseks. Osutatud Riigikohtu lahendid ei tühistanud aga Tallinna Halduskohtu 3.07.2012.a. ja 13.11.2012.a. jõustunud määrusi ega pannud ka MTA-le kohustust vabastada nende määruste alusel kaebaja ettemaksukontol arestitud summad aresti alt. Jõustunud kohtumääruste tühistamist võib menetlusosaline taotleda üksnes Riigikohtus teistmise korras halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-s 240 lg 1 loetletud teistmisalustest vähemalt ühe esinemisel. Seega lähtub ka kohus eeldusest, et ettemaksukonto arestimine kogusummas 283 120,34 eurot on toimunud õiguspäraselt. 5 Käsitletavas kohtuvaidluses peab kohus lahendama küsimuse, kas kaevatud otsuse tegemise ajal 15.05.2013.a. oli ettemaksukonto aresti all hoidmine põhjendatud ning ka see on jätkuvalt põhjendatud ka asja kohtuliku arutamise lõpulejõudmise seisuga.

§ 1361

lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Niisugust tagatist kaebaja esitanud pole ning vastustaja kinnitusel pole ka ettemaksukonto arestimist tinginud asjaolu ära langenud. Kaebaja on Riigikohtu lahenditele tuginedes seisukohal, et kuivõrd tagastusnõuete kontrollimiseks seadusega maksimaalselt lubatud 120-päevane tähtaeg on ammu möödunud, tuleb ettemaksukontol arestitud raha viivitamatult tema pangaarvele kanda olenemata sellest, kas vastustajal on õnnestunud selle aja jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid või mitte. Vastustaja selgitusel taotles ta 29.06.2012.a. kaebaja ettemaksukonto arestimiseks luba 6.10.2011.a. korralduse alusel alustatud AS "Leventa" 2011.a. juuli-augusti käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimise menetluses, s.o. üksikjuhtumi kontrolli käigus, mitte tagastusnõude kontrollimise menetluses ning see on selgelt kirjas ka osutatud korralduses ja taotluses ning Tallinna Halduskohtu 3.07.2012.a. määruses, millega taotlus rahuldati. Taotluse kohaselt tingis kontrollimise fakt, et äriühing deklareeris 2011.a. augustikuu käibedeklaratsioonis käibemaksu enammakset 199 113,87 eurot ning osutatud korralduses sisaldub viide

§-le 59 lg 2 p 1, mis näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli raames. Kohtu hinnangul on sellega tõendatud, et AS "Leventa" 2011.a. juuli-augusti käibemaksu osas esitas maksuhaldur taotluse maksuotsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks maksude tasumise õigsuse kontrollimise maksumenetluse raames(tl 17-28, 93-100). Vastustaja kinnitab, et 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. ja 3.08.2012.a. korralduste alusel alustas ta üheaegselt nii AS "Leventa" 2012.a. märtsikuu, aprillikuu ja juunikuu käibemaksu enammakse tagastusnõuete õigsuse kontrollimenetlusi kui ka üksikjuhtumite kontrollimenetlusi kavatsusega määrata kaebajale täiendav käibemaks. Kõigis kolmes korralduses sisaldub viide

§-le 59 lg 2 p 1, samuti on vastustaja kohtule 29.06.2012.a. ja 13.11.2012.a. esitatud taotlustes selgitanud, et viib ülalmärgitud korralduste alusel maksustamisperioodide märts-aprill ja juuni 2012.a. üksikjuhtumite kontrolle läbi tagastusnõuete menetlemiseks

§-s 106 lg 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes ning et maksuhalduril on kavatsus nendes asjades teha maksuotsused(tl 22-27, 93-100). See viitab selgelt vastustaja kavatsusele mitte piirduda tagastusnõuete kontrollimisel esialgsete tuvastamismenetlustega, vaid kontrollida tagastusnõudeid ka maksu määramise menetlustes. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et AS "Leventa" 2012.a. märtsikuu, aprillikuu ja juunikuu käibemaksu osas esitas maksuhaldur taotlused maksuotsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks maksude tasumise õigsuse kontrollimise maksumenetluste raames. Kuna Riigikohus käsitles kaebaja viidatud lahendites ettemaksukonto arestimise õiguspärasust üksnes tagastusnõude õigsuse kontrollimise (tagastusnõude tuvastamise) menetluses ega avaldanud oma seisukohta tuvastamismenetluse ja maksu määramise menetluse üheaegse läbiviimise võimalikkuse/võimatuse küsimuses, on kaebaja viited nendele lahenditele asjakohatud. Kohus nõustub vastustajaga, et paralleelmenetlus (üheaegselt nii tagastusnõude õigsuse kui ka maksude tasumise õigsuse kontrollimine) on võimalik ning kiirema ja efektiivsema menetluse läbiviimiseks ka vajalik ning et kehtiv õigus ei keela tuvastamismenetluse ja maksu määramise menetluse algatamist üheaegselt sama korraldusega. Tagastusnõude tekkimise kontroll hõlmab valdavalt samu toiminguid mis maksu määramise menetlus. Otsusega, millega jäetakse aktsepteerimata tagastusnõue, otsustatakse sisuliselt, et maksukohustuslasel puudub enammakse. Tagamaks et pärast tagastusnõude tuvastusmenetlust oleks maksukohustuslase deklaratsioon õige, peab olema võimalik tagastusnõude tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse paralleelne läbiviimine. Kuna maksuhalduril on seadusest tulenev õigus kontrollida igal ajal maksukohustuslase maksude tasumise õigsust(

§ 59

lg 2 p 1) ning

ei näe üksikjuhtumi kontrolli algatamisest teavitamiseks ette eraldi korralduse andmist, algasid maksuhalduri menetlused esimese menetlustoimin6 guga(HMS § 35 lg 1 p 3), milleks olid kõnealused neli teabe ja dokumentide nõudmise korraldust. Ilmselgelt on nende korraldustega nõutud teave ja dokumendid kasutatavad maksude tasumise õigsuse kontrollimise menetluses, kuigi 14.05.2012.a., 14.06.2012.a. ja 3.08.2012.a. korraldused olid samamoodi vajalikud ka maksuhalduri poolt läbiviidud tagastusnõude tuvastusmenetluses. Pärast tagastusnõude täitmise tuvastusmenetluse lõppemist kantakse enammakse ettemaksukontole ning maksuhaldur jätkab maksude tasumise õigsuse kontrolli, et teha maksuotsus(

§ 107lg 4).

Ka Riigikohus on kaebaja viidatud määrustes rõhutanud, et tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi täitmine ei välista selle täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist

§-s 98 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodust nähtuvalt pole ettemaksukonto arestimist tinginud asjaolud ära langenud. Arestitud rahasumma kohta pole olemas jõustunud maksuotsuseid ning kaebaja pole ka esitanud tagatisi maksumenetlustes määratavate võimalike rahaliste nõuete või kohustuste tasumise tagamiseks arestitud summa suuruses. Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendatult keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest. Kohus möönab, et otsus võinuks olla detailsemalt motiveeritud. Kaebaja on 3.05.2013.a. MTA-le esitatud taotluses põhjendanud ettemaksukonto aresti alt viivitamatu vabastamise nõuet üksnes ettemaksukonto arestimise asjaolude väidetava sarnasusega Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 käsitletud kohtuasjadega(tl 29-31). Vastustaja on sellele vastuseks otsuses märkinud, et ettemaksukonto arestimine kogusummas 283 120,34 eurot on toimunud seaduslikult ja praegu puudub MTA-l kohustus ettemaksukontot selle summa ulatuses aresti alt vabastada ning viidanud ka faktile, et 29.06.2012.a. Tallinna Halduskohtule esitatud loataotluses on ära toodud, et AS "Leventa" osas viiakse 6.10.2011.a. korralduse alusel muu hulgas läbi üksikjuhtumi kontrolli, mille raames kontrollitakse ettevõtte käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel juuli-august 2011.a. Siiski ei too puudused motiveerimisel kaasa sisuliselt õiguspärase otsuse tühistamist, sest samasisuline haldusakt tuleks uuesti välja anda. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja etteheide, et vastustaja pole vaidlustatud otsuses võtnud seisukohta kaebaja intressitaotluse osas. Intressinõude lahendamine saab kerkida päevakorda alles siis, kui põhinõue on otsustatud täielikult või osaliselt rahuldada. Kuna vastustaja on otsuses asunud seisukohale, et ettemaksukonto arestimine oli seaduslik ja MTA-l puudub kohustus vabastada ettemaksukonto aresti alt, polnud maksuhalduril mingit vajadust hakata eraldi põhjendama intressitaotluse rahuldamata jätmist. Vastustaja pole kaebaja intressinõuet eiranud, vaid on otsuse resolutsioonis jätnud ka intressi maksmise nõude rahuldamata. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled pole menetluskulude taotlusi esitanud. Kohtunik: D.Maastik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.