MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a, Tallinn Haldusasja number 3-15-2434 Haldusasi MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 26.08.2015 ettekirjutuse nr 54 tühistamiseks ja haldusmenetluse peatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks; alternatiivselt ettekirjutuse tühistamiseks Menetlustoiming Kaebusest loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindajad vandeadvokaat Oliver Nääs ja advokaat Gretta Oltjer-Timberg Vastustaja – Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.11.2015 määruse punkt
- Võtta vastu MTÜ Eesti Keskerakond kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus.
- Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
- Tallinna Halduskohtu menetluses on MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 26.08.2015 ettekirjutuse nr 54 tühistamiseks ja ERJK kohustamiseks vaadata haldusmenetluse peatamise taotlus uuesti läbi. Alternatiivselt taotleb kaebaja ettekirjutuse tühistamist.
- MTÜ Eesti Keskerakond esitas 27.11.2015 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks ning taotluse menetluse lõpetamiseks.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades kohtule vastavasisulise avalduse. Kaebaja esindaja esitas 27.11.2015 Tallinna Halduskohtule kaebusest loobumise avalduse ning taotles menetluse lõpetamist. Kohus võtab HKMS § 155 lg 4 alusel vastu kaebusest loobumise ning lõpetab haldusasja nr 3-15-2434 menetluse vastavalt HKMS § 152 lg 1 punktile
- 16.11.2015 määrusega jättis kohus läbi vaatamata kaebaja nõude haldusmenetluse peatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Vastavas osas ei ole määrus enne loobumise 1
(2)avalduse esitamist jõustunud. Seega tühistab kohus HKMS § 155 lg 3 alusel ka 16.11.2015 määruse resolutsiooni punkti 1 kohustamisnõude läbivaatamata jätmise kohta. Kohus selgitab, et loobumise tulemusel ei saa kaebaja esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2). 6. HKMS § 108 lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Vastustaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja leiab, et tema menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud. Riigikohus on rõhutatud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise võimalikkus on piiratud mitme tingimusega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Menetluskulude jagamisel võib arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (vt kohtupraktika ülevaadet Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-12, p 29). Kohus leiab, et ERJK menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna kohtuvaidluse esemeks olevad küsimused ei välju tema põhitegevusest. ERJK ülesandeks on kontrollida erakonnaseaduse nõuete täitmist (§ 1210 lg 1), sh nõustada erakondi erakonna rahastamise küsimustes (§ 1210 lg 11). Sealjuures on ERJK asutuseks, kes teeb vajadusel asjakohase ettekirjutuse erakonnale või selle liikmele. Oma ülesannete ulatuses on riigiasutus pädev oma seisukohti ise kaitsma ka halduskohtumenetluses. ERJK ettekirjutuse näol on tegemist haldusaktiga, mis peab vastama haldusakti nõuetele haldusmenetluse seaduse mõistes. Haldusmenetluse läbiviimisel peab vastustaja lahendama ka kõik asjas kerkivad õiguslikud ja menetluslikud küsimused, sh kas vastustaja saab haldusakti andmisel tugineda kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, kuidas korraldada isiku ärakuulamine vms. Sama küsimust haldusmenetluses lahendades peab haldusorgan olema võimelina ka oma seisukohta kohtus kaitsma. Lisaks erakonnaseaduse kohaldamisele haldusmenetluse läbiviimisel tekkivate küsimuste lahendamine on samuti haldusorgani põhiülesanne, mida täitmata ei ole haldusorganil võimalik oma tööd teha. Asjas esitatud kaebusest ei nähtu uusi ja erakordselt keerukaid õiguslikke küsimusi, mis väljuksid haldusmenetluse üldküsimustest, mida vastustaja ei pidanud juba haldusmenetluse läbiviimisel lahendama. See, kuidas vastustaja korraldab oma sisemise töökorralduse ja keda ta volitab end juba haldusmenetluses analüüsitud teemadel kohtus esindama, on vastustaja siseküsimus. Küll aga ei õigusta haldusmenetluses juba käsitletud küsimuste kohtumenetluses uuesti tõstatumine vastustaja välise õigusabi kulude kaebajalt väljamõistmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
(2)