(10)Keila Vallavalitsus vastas 18.12.2014 kirjas, et ehitustegevuse läbiviimiseks Vahimäe põik 5 kinnistul on korralduse nr 564 alusel väljastatud ehitusluba.

1. OÜ Blaumont Invest esitas 16.01.2015 Keila Vallavalitsusele vaide 06.08.2014 korralduse nr 564 ja 13.08.2014 ehitusloa nr 5249/ER kehtetuks tunnistamiseks. Keila Vallavalitsus teatas oma 11.02.2015 vastuskirjas, et on edastanud oma seisukoha 18.12.2014 kirjaga ning vald on jätkuvalt seisukohal, et puudub alus korralduse ja ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
2. OÜ Blaumont Invest esitas 06.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keila Vallavalitsuse 06.08.2014 korralduse nr 564 ja 13.08.2014 ehitusloa nr 5249/ER tühistamiseks või alternatiivselt Keila Vallavalitsuse kohustamiseks kinnistul asukohaga Vahimäe põik 5, Lohusalu küla, Keila vald läbiviidava ehitustegevuse suhtes järelevalvemenetluse läbiviimiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja seisukohad: 5.
4. Kaebaja naaberkinnistule on rajatud muldvall, mis on ehitusseaduse (edaspidi EhS) mõistes rajatis, kuna muldvall on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ning inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Kui rajatiseks on EhS § 1 lg 3 alusel maapinna süvend, siis on selleks loogiliselt ka maapinna tõstmine muldvalli näol. Muldvalli puhul ei ole pinnas suvaliselt kuhjatud ühte hunnikusse, vaid see on spetsiaalselt paigutatud eesmärgiga tõsta kinnistu pinnast ja moodustada muldvall. Muldvalli ehitamiseks ei ole vastustaja detailplaneeringuga kooskõlas olevat ehitusluba väljastanud. Ka Riigikohus on 28.03.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-4-12 märkinud, et muldvalli rajamine on ehitamine. 5.
5. Keila Vallavalitsuse seisukohtadest saab järeldada, et ehitusloaga on antud nõusolek ka muldvalli ehitamiseks ning vastustaja peab muldvalli rajamist detailplaneeringuga kooskõlas olevaks. Seejuures ei näe detailplaneering pinnase tõstmis Vahimäe põik 5 kinnistul ette. Kuivõrd Keila Vallavalitsuse vastustes väljendatud seisukohad ei ole selged ning jätavad ruumi tõlgendusteks, siis juhul, kui asuda seisukohale, et Keila Vallavalitsus ei ole muldvalli rajamiseks ehitusluba andnud ehk kõnealune ehitusluba ei seadusta muldvalli rajamist, siis on muldvall rajatud õigusliku aluseta. Tulenevalt EhS § 62 lg 1 p-st 5 on Keila Vallavalitsus sellisel juhul kohustatud Vahimäe põik 5 kinnistul teostavate ehitustööde osas alustama järelevalvemenetlust. 5.
6. Vahimäe põik 5 kinnistu osas kehtib Männiku I maaüksuse detailplaneering, mis on kehtestatud Keila Vallavalitsuse 31.08.2005 korraldusega nr
7. Keila Vallavalitsus on oma vastustes lakooniliselt ning kaebaja väiteid sisuliselt analüüsimata väitnud, et ehitusluba vastab detailplaneeringule. Kaebaja on seisukohal, et eelnev väide on väär ning osundab sellele, et tegelikkuses ei ole detailplaneeringuga kooskõla vajalikul määral analüüsitud ei ehitusloa taotluse, 25.11.2014 avalduse ega ka vaide menetlemisel. Viidatud detailplaneering ei näe Vahimäe põik 5 kinnistul pinnase tõstmist ette, seega ei olnud seaduslikku alust väljastamaks ehitusluba kinnistul pinnase tõstmiseks. Eelviidatud kaasuses pidas Riigikohus selliseks pinnase tõstmise määraks, mis detailplaneeringus reguleerimist vajas, 2,4 meetrit. Käesoleval juhul on pinnast tõstetud kuni 3,32 m ehk oluliselt rohkem. Kaebajal oli õigustatud ootus, et ehitustegevus detailplaneeringu kehtivusalal viiakse läbi detailplaneeringuga kooskõlas. On selge, et kinnistutel pinnase tõstmine on küsimus, mis tuleb lahendada planeeringualal ühtselt, võttes arvesse kogu ala. Kuivõrd pinnase tõstmisel on olulised mõjud naaberkinnistutele, ei ole võimalik otsustada sellist küsimust kitsalt ühe kinnistu piires. Lahendus peab olema sobiv kogu piirkonnale. 2

(10)5.

1. Vaidlustatud korraldus ja ehitusluba rikuvad kaebaja kui naaberkinnistu omaniku omandiõigust, kuivõrd rajatud muldvall halvendab kaebaja kinnistu valguse ligipääsu ja vaadet, piirab kaebuse esitaja kinnistu kasutamise võimalusi, loob ohu pinnavee valgumiseks kaebaja kinnistule ning vähendab lõppastmes kaebaja kinnistu väärtust. Puudub igasugune alus arvata, nagu oleks tegemist ajutise rajatisega. Nimetatud asjaolule viitab ka see, et muldvalli on haldusmenetluse kestel veel suurendatud. Rajatise võimalik ajutisus ei mõjuta ka ehitusloa õigusvastasust ning asjaolu, et kaebaja omandiõigust on juba rikutud ning rikkumine praegusel hetkel toimub. 5.
2. Asjakohatud on vastustaja viited maapõueseaduse § 59 lg-le 2, kuivõrd küsimus ei ole Vahimäe põik 5 kinnistuomaniku õiguses kaevandada, vaid õiguses kinnistu pinnast tõsta ning sinna muldvall rajada. Paljasõnalised on väited, et Vahimäe põik 5 kinnistu ehitustööd on pooleli ning haljastus kujundamisel, kuna ehitusloa adressaat on keeldunud muldvalli likvideerimisest, mistõttu ei saa pidada muldvalli ajutiseks ehitiseks.
3. Vastustaja seisukohad 6.
4. Kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vahimäe põik 5 kinnistul asuv muldvall ei ole rajatis ning see ei eelda ehitusloa väljastamist. Tegemist on ehitustegevuse käigus üle jääva kaevisega, millega on Vahimäe põik 5 kinnistut täidetud. Lisaks teostatakse kinnistule haljastustööd ning lõplik haljastus on kujundamisel. 6.
5. Senine ehitustegevus on kooskõlas kehtiva Männiku I detailplaneeringuga ja selle alusel koostatud ehitusprojektiga. Vahimäe põik 5 kinnistul asuv muldvall ei ole rajatis ja ei eelda eraldi ehitusloa väljastamist. Kinnistut on osaliselt täidetud ehitustegevuse käigus ülejääva kaevisega ning seda ei ole kinnistule täiendavalt juurde toodud. 6.
6. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-4-12 p-s 18 on Riigikohus märkinud, et igasugune maapinna tõstmine detailplaneeringus reguleerimist ei vaja ega mõjuta ka naaberkinnisasjade omanike õigusi. Vastuolu detailplaneeringuga tekib aga juhul, kui pinnast tõstetakse detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud pinnasekõrgusega võrreldes määral, mis võib hakata oluliselt mõjutama detailplaneeringuga ja ehitusseadusega reguleeritud ehitusõiguse näitajaid. Viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane ka põhjusel, et lahendis olid kõik kinnistud ühesuguste kõrguspunktidega, valdavalt kõik alla 4,00m (vahemik 3,50 – 9,92m; üks ka 4,03m). Ka ehitaja kinnistu kõrgus jäi vahemikku 2,91-3,7m, st oli isegi madalam, kui naabritel. Ehitusprojekt nägi ette kinnistu tõstmise 4,8 meetrini ja osaliselt isegi 5,60 meetrini ja seda rohkem, kui poole kinnistu ulatuses. Seega, kavandati ehitusprojektiga kinnistu maapinna ulatuslikku tõstmist oluliselt kõrgemale naaberkinnistute maapinnast ja oluliselt kõrgemale sellest, mis ta detailplaneeringu kehtestamise ajal oli. Seega, nimetatud lahendis toimus kinnistu kõrguse kunstlik tõstmine. Antud asjas selliseid asjaolusid ei esine. Maapinda naaberkinnistuga võrreldes tõstetud ei ole, sest Vahimäe põik 5 ja Vahimäe põik 3 kinnistu kõrguste vahe on kogu aeg eksisteerinud, seda ka juba detailplaneeringu koostamise ajal. Vahimäe põik 5 ehitusprojekt ei näe ette maapinna ulatuslikku tõstmist ning seda ei ole ka tehtud, seega ei ole ehitusprojekt kehtestatud detailplaneeringuga vastuolus. Kuna kõrguste vahe on kogu aeg eksisteerinud, siis ei saa väita, et nüüd väljastatud ehitusloa alusel rajatud elamu ja kinnistu korrastamine halvendaks valguse ligipääsu või suurendaks pinnavee valgumise ohtu, või vähendaks kinnistu väärtust. Juhul, kui eelnimetatud asjaolud ka esinevad, siis esinesid need juba sel ajal, mil kaebaja Vahimäe põik 3 kinnistu ostis. 3

(10)6.

1. Kehtestatud detailplaneeringus on pinnakõrgused ära märgitud ja need jäävad Vahimäe põik 5 kinnistul vahemikku 19,01 kuni 14,52 meetrit merepinnast. Vahimäe põik 5 ja Vahimäe põik 3 kinnistu piiril on maapinna kõrguseks valdavalt 17,30 kuni 18,47 meetrit merepinnast, kuid juba 5 m kaugusel kinnistu piirilt on Vahimäe põik 3 kinnistu maapinna kõrguseks 14,55 meetrit merepinnast. Seega oli juba looduslikult välja kujunenud, et vaadatuna Vahimäe põik 5 poolt Vahimäe põik 3 poole on maapind tugevas languses, kusjuures eriti järsk maapinnalangus toimub just kahe kinnistu piiril, kohati ca 4 kõrguspunkti. Vahimäe põik 5 pinnast ei ole tõstetud kõrgemale võrreldes detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud pinnasekõrgusega, sest see ei ületa kuskil kõrgemat märgitud kõrguspunkti, milleks on 19,01, ka kinnistute vahelisel piiril jääb see sellele alla. Kinnistu maapind on lükatud tasasemaks ning täitepinnast juurde toodud ei ole. Seega ei saa väita, et oleks toimunud maapinna tõstmist, mis mõjutaks Vahimäe põik 3 kinnistu omaniku õigusi (halvendaks kinnistule valguse ligipääsu, suurendaks pinnavee valgumise ohtu või vähendaks kinnistu väärtust).
2. Kolmanda isiku seisukohad 7.
3. Ehitusluba ei reguleeri muldvalli ehitamist ning kolmas isik ei ole muldvalli ka ehitanud, sest valdavas ulatuses on kaebaja poolt viidatud nn muldvall looduslikult olnud olemas juba enne ehitustööde algust. Eeltoodust tulenevalt on täiesti ekslik kaebaja väide, et vaidlustatud korralduse ja ehitusloaga anti nõusolek Vahimäe põik 5 kinnistu tõstmiseks. Kaebaja on kinnistu tõstmise kohta esitanud FIE Taimi Kirs koostatud arvamuse, milles on asutud seisukohale, et Vahimäe põik 5 kinnistu kirdenurka on tõstetud, kuid FIE Taimi Kirs ei oma kutsetunnistust, mis annaks õiguse esitada seisukohti ehitusuuringute valdkonnas. Kolmas isik ei ole kinnistul maapinda ulatuslikult tõstnud. 7.
4. Osaliselt maja vundamendiaugust väljakaevatud pinnas pannakse ehitustööde lõppemisel majaümbruse täiteks tagasi ja ülejäänud osa tasandatakse ühtlaseks kogu ülejäänud kinnistu maa-alaga. Kaebaja on jätnud oma kaebuses välja toomata, et tema omandis olev Vahimäe põik 3 kinnistu asub juba looduslikult palju madalamal võrreldes Vahimäe põik 5 kinnistuga, kusjuures kahe kinnistu kõrguste vahe on juba looduslikult märkimisväärselt suur. Vahimäe põik 5 kinnistu kirdenurga pinnast ei ole tõstetud kõrgemale võrreldes detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud pinnasekõrgusega, sest see ei ületa kuskil kõrgemat märgitud kõrguspunkti. Vahimäe põik 5 ehitusprojekt ei näe ette maapinna ulatuslikku tõstmist ning seda ei ole ka tehtud, seega ei ole ehitusprojekt vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga. Kuna kinnistute kõrguste vahe on kogu aeg olnud, siis ei saa väita, et ehitusloa alusel rajatav elamu ja kinnistu maapinna tasandamine halvendavad valguse ligipääsu või suurendavad pinnasevee valgumise ohtu, või vähendavad kaebaja kinnistu väärtust. Isegi kui need asjaolud esinevad (vähene valgus, pinnavee valgumine), siis need asjaolud olid olemas juba siis, kui kaebaja kinnistu omandas, sest need asjaolud olid olemas juba looduslikult ning need ei ole tekkinud ehitustegevuse tagajärjel. 7.
5. Kuivõrd kaebaja omandiõigust rikub väidetavalt asjaolu, et kolmas isik paigutas ehitustegevuse käigus väljakaevatud pinnase ehitustegevuse ajaks oma kinnistu kõige madalamasse kohta, mistõttu tõusis väikeses ulatuses kinnistu kirdeosas pind enam vähem samale tasapinnale ülejäänud kinnistuga (jäädes siiski madalamaks), siis tekib küsimus, kas nimetatud vaidluse lahendamine üldse kuulub halduskohtu pädevusse, sest tegelikkuses ei ole nõue suunatud täitevorgani vastu, vaid tegemist kahe eraõigusliku isiku vahelise vaidlusega, mis kuulub üldkohtu pädevusse. 7.4 Kolmas isik palub jätta ehitusloa tühistamise nõude läbivaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 4

(10)KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole üheski nõudes põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas asja sisulisel läbivaatamisel, et puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine kaevatava ehitusloaga ning puudub ka vastustaja kohustus algatada ehitusjärelevalvemenetlus. Haldusorgan kontrollis kaebaja pöördumiste alusel olukorda kinnistul ega tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust ehitujärelevalvemenetluse algatamiseks (toimingu tegemise ajal kehtinud EhS § 62 lg 2 alusel).
2. Sisuline vaidlus asjas on peamiselt selles, kas kolmanda isiku poolt Vahimäe põik 5 asuva kinnistu kirdenurka rajatud ja detailplaneeringu kohases hoonestusalas asuva parkimisalaga (katendiga ala, mida on võimalik kasutada sõidukite parkimiseks) ühenduses olev muldvall on rajatis ehitusseaduse mõttes (loakohustuslik). Kui tegemist on parkla kui rajatise osaga, siis ei saa õiguspäraseks pidada selle asumist väljaspool hoonestusala. Samas, kui see kaebaja kaebuses märgitud subjektiivseid õigusi ei riku või ei esine reaalset ohtu õiguste rikkumiseks, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kui tegemist on rajatisega väljaspool hoonetusala, ei ole kaebajal õigust nõuda selle kõrvaldamise eesmärgil ehitusjärelevalvemenetluse algatamist, kui see väidetav rajatis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. 9.1 Kaebaja väidab, et ehitusluba rikub tema omandiõigust, sest Vahimäe põik 5 asuvale kinnistule rajatud muldvalli tõttu halveneb vaade tema kinnistult; väheneb sellele langev loomulik valgus; tekib oht sadevete valgumiseks kinnistule; halveneb kaebaja kinnistu kasutamise võimalus ja kõige selle tõttu väheneb ka kinnistu väärtus. Kui ehitusluba ei reguleeri muldvalli rajamist väljaspool hoonestusala, siis rikub kaebaja eelmärgitud subjektiivseid õigusi see, et vastustaja ei ole läbi viinud ehitusjärelevalvemenetlust, mille eesmärgiks oleks kohustada kolmandat isikut muldvalli kõrvaldama, kuna see ei ole detailplaneeringuga kooskõlas. 9.2 Ehitusloa andmise ajal kehtinud EhS § 2 lg 1 sätestas, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Rajatise mõistet selgitab EhS § 2 lg 3, mille kohaselt on rajatis mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Kuigi ehitise mõiste on seaduses täpsemalt määratlemata, siis ei saa kohtu arvates väita, et igasugune pinnase kuhjamine võiks olla ehitamine ning kuhjatud pinnast lugeda ehitiseks. Kohtu hinnangul ei saa käsitada igasugust inimtekkelist asja ehitisena. Seda käsitust ei toeta ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-4-12, kus Riigikohus leidis, et oluliselt tõstetud pinnas koos tugimüüriga moodustab ühtse rajatise, st muruterrassi, mis moodustas koos elamuga ühtse kompleksi. Käesoleva vaidluse objektiks olev olukord kinnistul on oluliselt erinev. Kohus nõustub vastustaja käsitlusega olukordade erinevusest (vt otsuse p 6.3). Alates 01.07.2015 kehtiv uus ehitusseadustik sätestab § 4 lg-s 1, et ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kehtiva ehitusseadustiku viidatud sätte viimane lause on ilmselt lisatud eelviidatud Riigikohtu lahendi põhjal. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et iga ehitamisena käsitletav tegevus ei ole loakohustuslik, mistõttu ei laiene igale ehitustegevusele kohaliku omavalitsuse järelevalve. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist; eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevu5

(10)sega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega ning muu hulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 12). Kui ehitustegevus ei ole loakohustuslik ega reguleeritud vaidlustatud loaga, siis kohalik omavalitsus ei saa ehitusjärelevalve kaudu asuda lahendama eraisikute vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust ning halduskohtus ei saa nõuda omandiõiguse kaitsmist. 9.3 Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-4-12 märgitakse: „Kaebajad leiavad, et detailplaneeringu rikkumise tõttu halveneb oluliselt vaade nende kinnistuilt, väheneb valguse juurdepääs ning tekib oht sadevete valgumiseks kinnistuile. Need argumendid taanduvad omandiõiguse kaitsele - nii valguse ligipääsu, vaate kui ka kinnistute pinnaveerežiimi olulise halvenemise korral väheneks kaebajate kinnistute väärtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21, 26. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-64-02, p 16, ja 13. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 18). Riigikohus leiab, et arvestades kavandatava ehitustegevuse iseloomu (mis hõlmab mh pinnase olulist tõstmist ja sisehoovi ümber kõrge müüri rajamist) ning kaebajate kinnistute vahetut lähedust, on kaebajate omandiõiguse rikkumise oht reaalne.“ Viidatud asjas ei olnud ehitustegevust veel toimunud. 9.4 Kuna antud juhul (erinevalt eelviidatud Riigikohtu lahendis käsitletud asjast) on tegemist looduslikult kaebaja kinnistust 3-4 meetrit kõrgemal paikneva kinnistuga, ei saa seda jätta arvestamata. Samuti on detailplaneeringu aluskaardilt (tlk 123, I

1. kd)näha, et maapind kinnistu kirdenurga suunas langeb, moodustades parklaala toestava loodusliku valli. Kaebajal puudub õigus nõuda loodusliku maapinna muutmist, kuivõrd detailplaneering seda naabri huvide kaitseks ette ei näe. 9.5 Kaebaja ei väida, et detailplaneering kohustaks kolmandat isikut oma kinnistu looduslikku maapinda mistahes kohas viima tema kinnistuga samale kõrgusele või üldse kõrgust vähendama. Detailplaneeringu aluskaardil on fikseeritud maapinna looduslik kõrgus kinnistul, mis jääb vahemikku 19,01-14,52 meetrit merepinnast. Detailplaneering ei reguleeri kinnistu vertikaalplaneerimist selle kirdenurgas vaidlusaluse muldvalli asukohas. Seega ei saa olla alust kaebaja nõuetel, et parkla peaks asuma madalamal ning looduslik vall (mida on kujundatud ehitustööde käigus saadud kaevise või isegi ka juurde toodud kasvupinnasega) tuleks likvideerida. Detailplaneeringut (kõrgemate kinnistute kõrguste vähendamise reguleerimata jätmise osas) ei saa vaidlustada ühe planeeringuala kinnistu ehitusloa üle toimuvas vaidluses, kuna detailplaneering ei ole kaebuse esemeks. 9.6 Alal kehtiv detailplaneering ei näe ette hoonestusalas maapinna olulist tõstmist ning kohtule esitatud materjalide põhjal (fotod, DP aluskaart, ehitusprojekti asendiplaan, T.Kirsi arvamus, kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti hinnang) ei ole hoonestusalas maapinna olulist tõstmist toimunud. Kuna sellist ulatuslikku maapinna tõstmist toimunud ei ole, ei saa olla ka mõistlikku vaidlust selles, kas detailplaneering oleks pidanud seda reguleerima. Maapinna väheoluline tõstmine ja selle tasandamine ei ole vertikaalplaneerimise alased tegevused, mida peaks käsitlema detailplaneering. See seisukoht tuleneb ka kaebaja poolt korduvalt viidatud Riigikohtu lahendist (haldusasi nr 3-3-1-4-12). Riigikohus märkis kõnealuses lahendis, et igasugune maapinna tõstmine detailplaneeringus reguleerimist ei vaja ega mõjuta ka naaberkinnisasjade omanike õigusi. Vastuolu detailplaneeringuga tekib aga juhul, kui pinnast tõstetakse detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud pinnasekõrgusega võrreldes määral, mis võib hakata oluliselt mõjutama detailplaneeringuga ja ehitusseadusega reguleeritud ehitusõiguse näitajaid. Praegusel juhul ei ole kaebaja isegi selgitanud, milliseid ehitusõiguse näitajaid (hoone kõrgus, maht, täisehitusprotsent
2. vm)saavad mõjutada ja mõjutavad muldvall (hoonestusalast väljas 6

(10)asuv tihendatud täitepinnasega osa) ning mullahunnik (kuhjatud tihendamata kaevis) väljaspool hoonestusala, rääkimata olulise mõju väljatoomisest. 9.7 Projektdokumentatsiooni hulgas oleval ja kohtuistungil kohtule esitatud maa-ala tehnovõrkudega asendiplaanil (tlk 76, II

1. kd)on hoonestusala kirdenurgas ettenähtud katend, millega on kaetud sissesõidutee ja selle lõpus asuv ala, kus saab parkida sõidukeid. Looduslikule maapinnale, ilma seda oluliselt tõstmata, paigutatud katend on rajatis, kuid see ei vajanud antud juhul eraldi ehitusluba. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hoonestusalas asuv parkimisala oleks tekitatud maapinna olulise tõstmisega. Nähtuvalt istungil esitatud fotodest (tlk 73, 74, II
2. kd)ja asendiplaanist (tlk 76, II
3. kd)on maapind parklaalal hoopis madalam kui sissesõiduteed ümbritseval alal, jäädes 17,4-17,5 m kõrgusele merepinnast. 9.8 Kaebaja ei vaidlustanud kolmanda isiku väidet, et parkla (kruusapadjaga kaetud osa, kus projekti tehnovõrkude joonise kohaselt on ettenähtud katend) ei ulatu hoonestusala piirini ega ole tõendanud, et parkla katendiga osa ulatuks detailplaneeringu kohasest hoonestusalast välja. Kruusapadjaga osast (vt fotod tlk 21, 73, 75, II
4. kd)madalam maapinna osa, mis moodustab astme on kolmanda isiku selgituste kohaselt ca 1,5 meetrit madalamal. Kruusapadjaga osa kõrgus (parkimisalas) on projekti asendiplaani kohaselt 17,4 meetrit ning samas näidatud detailplaneeringu alusplaani kohased kõrgused on 17,67 ja 17,69 meetrit. Seega on hoonestusalas maapinda kohati tasandatud isegi madalamaks. Kui kruusapadjaga osast madalamal asuva muldvalli (mis moodustab astme) kõrgus on ca 1,5 meetri võrra madalam, siis ei ületa see 16 meetrit. Maapinna kujundamisega tekitatud aste asub hoonestusalast väljas ning tekitab kinnistu kirdenurgas maapinna väheolulise kõrguse muutuse, mis jääb detailplaneeringu alusplaanil märgitud maapinna kõrgusega võrreldes 2 meetri piiresse. Käesoleval hetkel ei ole võimalik hinnata, kui suureks jääb tihendatud täitepinnasega osa pindalalt, kuna kinnistu selles osas paiknevad ka mullahunnikud, so ajutiselt ladestatud tihendamata kaevis. Kohtu arvates ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kolmas isik sooviks need mullahunnikud oma kinnistule jätta. Ehitustööde tegemisel väljakaevatud pinnase ehitustööde ajaks ajutine kuhjamine ei ole käsitatav ehitusseaduse mõttes ehitamisena ning väljakaevatud pinnase kuhi ei ole käsitatav ehitusseaduse (§ 2) mõttes ehitisena (rajatisena). Rajatis ei ole ka täitepinnasega tihendatud maapinna osa väljaspool hoonetusala, kuhu võidakse rajada haljastus, kuna käesoleval hetkel ei ole näha, et sellel oleks oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Uue ehitise rajamisel tekib paratamatult väljakaevatud pinnast ning selle paigutamine kinnistule on paratamatu ning seda peavad naabrid taluma. Ka AÕS § 143 lg 1 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Küll märgib kohus, et väljaspool hoonetusala pinnase tõstmisel ei saa viidata üksnes sellele, et detailplaneeringukohane maapinna kõrgus on kuni 19,1 meetrit. See ei anna alust kogu kinnistu maapinda tõsta maksimumkõrgusele, vaid tuleb vaadata tegevuse olemust ja mõju ümbritsevale ning hinnata, kas tegemist võiks olla hoonega funktsionaalselt seotud või eraldiseisvalt rajatise rajamisega. 9.9 Kaebaja esitatud ehitusinsener J.Veski arvamuses ei käsitleta hoonestusalast väljas asuvat muldvalli parkla kui rajatise osana, vaid J.Veski on seda pidanud eraldiseisvaks rajatiseks, millest tulevikus võidakse kujundada laste mänguväljak, grillinurk, lehtla vms. J.Veski arvamus on kohtumenetluses käsitletav dokumentaalse tõendina, mitte eksperdi arvamusena. Seega ei vastuta arvamuse andja esitatud seisukohtade õigsuse eest karistusõiguse alusel ning on piirdunud hinnangu andmisega ise mõõtmisi tegemata ning tuginedes materjalidele, mis ei ole saadud kohtult. Sellest tulenevalt on tõendi väärtus kaheldav. Kohus siiski nõustub ka asja muid materjale arvestades selle arvamusega osas, et ehitusprojektis näidatud katendiga ala, 7

(10)mis asub hoonetusalas ja kuhu on võimalik parkida sõidukeid, on käsitletav rajatisena, mille osa nn ülejäänud paks muldkeha ei ole. Kohus ei nõustu J.Veski arvamusega selles, et hoonetusalast välja jääv muldvall on rajatis. Kõnealune muldvall moodustub looduslikust kallakust, mida on kohtule esitatud fotode (tlk 73, 75, II kd - vahetult kohtuistungi eelselt tehtud fotod) kohaselt kaevisega täidetud ning see täidetud osa kinnistu kirdenurga tipus jääb kõrguselt alla 2 meetri, mistõttu ei ole alust eeldada olulist püsivat mõju ümbritsevale keskkonnale. Kui hoone püstitatakse loodusliku künka otsa, siis ei muutu küngas hoonega funktsionaalselt seotud rajatiseks. Kohtu arvates on ilmne, et ebaolulisel maapinna tõstmisel väljaspool hoonetusala ei ole mõju ehitusõiguse näitajatele. Ehitustööd ei ole käesolevaks ajaks lõppenud ning kaevatav ehitusluba ei reguleeri seda, milliseks peab jääma vaidlusalune kinnistu kirdenurk. Kinnistu ühe nurga pinnase tõstmine eelmärgitud ulatuses ei ole käsitletav rajatise ehitamisena, milliseks tegevuseks peaks olema kohaliku omavalitsuse luba. J.Veski oletus, et paks muldkeha on kasutatav aia ja väikevormide paigaldamiseks ei anna alust käesoleval hetkel pidada muldvalli rajatiseks. Kaebaja esitatud T.Kirsi arvamuses on näidatud täitepinnasega ehk nn tõstetud maapinna osa väljaspool hoonetusala ega võeta üldse seisukohta küsimuses, milline on maapinna kõrgus hoonestusala sees. Lisaks on T.Kirsi joonisel toodud maapinna aluskõrgused (väidetavad DP kohased maapinna kõrgused) kohati erinevad detailplaneeringu aluskaardil olevatest. Pärast T.Kirsi arvamuse esitamist on faktiline olukord muutunud (vähendatud on maapinna kõrgust hoonestusala sees ja sellest väljaspool). Hoonestusala eeldatav kõrgus vaidlusaluses osas on tuvastatav projekti asendiplaani ja esitatud fotode kaudu. J.Veski arvamusest ei nähtu, et tema kasutuses oleks olnud projekti asendiplaan. Seega jääb selgusetuks, kuidas ta on tuvastanud maapinna kasvõi ligikaudse kõrguse hoonestusalas. Asjaolust, et hoonestusalas asuv parkimisala võib olla käsitletav rajatisena ei saa automaatselt järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mille hindamine kuulub kohtu, mitte ehitusinseneri pädevusse. J.Veski subjektiivne hinnang piirkonna maastiku muutumise kohta arvamuse punktis 4 on põhjendamata ega lähtu tema enda poolt arvamuses viidatud EhS § 4 lg 1 viimase lause kohaldamise eeldustest. Kohtuistungil kaebaja mullahunniku (tihendamata kaevise kuhi) asukohta ja kõrgust õigusi rikkuvaks ei pidanud. Kohus ei saa kohustada kohalikku omavalitsust alustama ehitusjärelevalvet tuginedes oletusele, mida kolmas isik võib vaidlusaluses kinnistu nurgas tulevikus tegema hakata. Kuna hoonestusalast väljaspool asuva kinnistu nurga maapinna tõstmist kaevatav ehitusluba ei reguleeri, ei saa asuda seisukohale, et siis on automaatselt tegemist ebaseadusliku ehitustegevusega, millesse peaks sekkuma kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve korras. 9.10 Ehitustegevus kinnistul ei ole lõppenud ning kolmas isik ei osanud ka kohtuistungil veel öelda, kas või kui palju kinnistu kirdenurgast pinnast ära kasutatakse ja sellega seoses seda osa madalamaks tasandatakse. Projekti asendiplaanilt nähtub, et maapinna vertikaalplaneerimisega nähakse ette kinnistu idaküljel maapinna astmeline tasandamine, millest viimase nö astme kõrgus on 17,0 meetrit. Projekt ei näe ette väljaspool hoonestusala kinnistu kirdenurgas maapinna olulist tõstmist. Vaidlust ei ole, et Vahimäe põik 5 kinnistu asub kõrgemal kui Vahimäe põik 3 kinnistu, mistõttu toimub ka praegu loomulik sadevee valgumine Vahimäe põik 5 kinnistult Vahimäe põik 3 kinnistule. Ehitusprojektist (tlk 129 pöördel, I kd) nähtub, et piirkonnas sadavete kanalisatsioon puudub ning sadeveed juhitakse vertikaalplaneerimisega hoonest eemale ja immutatakse. Hoone püstitamine kolmanda isiku kinnistule ning sellega seoses sissesõidutee tekkimine ja kinnistul hoone ümbruse heakorrastamine on õiguspärane mõju. Võrreldes olemasoleva loodusliku olukorraga, ei muutu kinnistute maapindade kõrguste vahe märkimisväärselt ning kinnistu madalamas nurgas hoonestusalast väljaspool maapinna võimalik tõstmine ei saa tuua kaasa ehitusõiguse näitajate muutumist. 8

(10)Seega ei saa kaebaja väidet kaebuses nimetatud subjektiivsete õiguste rikkumisest pidada praegusel hetkel usutavaks, mh ka kaebaja kinnistule planeeritava hoone asukohta arvestades (näidatud DP krundiplaanil, tlk 61, I kd). Kaebajal on võimalik oma (naabrus)õigusi vajadusel kaitsta maakohtus nagu kolmas isik õigesti märgib. Kui maapinna kõrgust peaks tõstetama ja rajatama ka näiteks mänguväljak vm rajatisena käsitletav ehitis, siis saab kohalik omavalitsus hinnata, kas tegemist on ehitusjärelevalvemenetluse alustamist tingiva olukorraga (kehtiva EhS § 130 lg 2). 9.11 Kaebaja esindaja kohtuistungil väljendatud uitmõtted, kuidas parklaala ohustab naaberkinnistul viibivate inimeste ohutust jätab kohus pikemalt analüüsimata, kuna need ei olnud kirjaliku kaebuse osaks ning on ka paljasõnalised. Kaebaja enda esitatud J.Veski arvamuses ei ole muldvalli (muldkeha) väljaspool hoonetusala peetud hoonestusalas asuva parkla osaks. Kui täitepinnas hoonestusalast väljaspool eemaldada jääb parklat kui rajatist toetama ikkagi looduslik vall, st parklaala ei lõpe püstloodis järsakuga.

1. Kohtu arvates on selge, et maapinna tasandamine antud juhul ei mõjuta detailplaneeringus ja ehitusseaduses (või kehtivas ehitusseadustikus) reguleeritud ehitusõiguse näitajaid. Kohus leiab, et ehitusluba ei ole vastuolus detailplaneeringuga, kuivõrd detailplaneering maapinna kõrguse muutmist madalamaks või kõrgemaks ei reguleeri ning ehitusluba võimaldab selle aluseks oleva projekti kohaselt maapinda mõistlikul määral kujundada, mis ei ole tegevus, mida pidanuks reguleerima detailplaneeringuga. Ehitusluba on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitusjärelevalve algatamine on haldusorgani kaalutlusotsus ning kaebaja ei ole antud juhul tõendanud, et ehitusjärelevalve algatamiseks oleks olnud alust. Ehitusjärelevalvet ei pea kohalik omavalitsus algatama juhul kui ehitusloast ja projektist on ehitamisel kinni peetud ning ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kolmas isik rajaks kinnistu kirdenurka rajatist (loakohustuslikku). Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise väide on usutavalt põhistamata ning kohus ei pea kaebaja omandiõiguse rikkumise ohtu reaalseks.
2. Kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse osas märgib kohus, et kui istungil on kaebus sisuliselt läbi vaadatud, siis tuleb see lahendada otsusega.
3. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ainuüksi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise tõttu. Rahuldamata jääb nii ehitusloa tühistamise nõue, kui selle suhtes alternatiivnõudena esitatud ehitusjärelevalvemenetluse läbiviimiseks kohustamise nõue. 13.

(10)seotud õigusabi 9 tundi. Arve nr 150643 summas 598 eurot. Sellega on seotud õigusabi 4 tundi 30 minutit ning dokumentaalse tõendi saamise kulu (äriregistri väljavõtted summa 4 eurot). Arve nr 150391 summas 418 eurot. Sellega on seotud õigusabi 3 tundi 10 minutit. Arve nr 150229 summas 638 eurot. Sellega on seotud õigusabi 4 tundi 50 minutit. Enne kohtuvaidlusi istungil esitas kolmanda isiku esindaja pangakonto väljavõtte 1654 euro tasumise kohta. Kokku esitas kolmas isik menetluskulu nõude summas 2842 eurot. Peale istungi lõppu esitas kolmas isik maksekorralduse, millest nähtuvalt tasuti 07.10.2015 väljastatud arve nr 150929 (maksetähtajaga 14.10.2015) summas 1188 eurot 14.10.2015 kell 15.21, seega peale istungi lõppemist. 16.10.2015 esitas kolmas isik kohtuistungil osalemisega seotud õigusabikulu arve nr 150966 ja maksekorralduse 484 euro tasumise kohta. Kohus tegi 18.09.2015 määruse asja suulisele arutamisele ülemineku kohta ning määras istungi, mis toimus 14.10.2015. Samuti määras kohus täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 08.10.2015. Eelnevalt kirjalikus menetluses määratud lõplik taotluste esitamise tähtaeg oli 21.09.2015, kuid kirjaliku menetluse menetlustähtajad enam suulisele menetlusele üleminekul ei kehtinud. Kolmandal isikul ei olnud ühtegi objektiivset takistust, et esitada 07.10.2015 arve tasumise kohta tõend kohtuistungil, samuti ei saanud olla mingit arusaamatust menetlustähtaegade osas. Kolmandal isikul tuli menetluskulu dokumentide esitamisel juhinduda seadusest (