Obsah (10)

§ 375§ 74§ 65§ 31§ 39§ 57§ 58§ 64§ 16§ 56

1-13-5700 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-5700 Kohtukoosseis Mati Kartau,

§ 375

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 1. oktoobri 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Kalev Nilbe kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Kalev Nilbe elukoht: XXXXX; isikukood: 36612032761; Varasem karistus: kriminaalkorras karistatud 15.03.2010 Tartu Maakohtu otsusega

§ 375

lg 1 ja § 394 lg 2 p 2 järgi 2 aasta 4 kuu ja 17 päevase vangistusega

§ 74

alusel tingimisi 2 aasta ja 9 kuulise katseajaga; Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON:

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2013 otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes üksnes otsuse põhiosa, jättes välja selles toodud maakohtu seisukohad Kalev Nilbe karistust raskendava asjaolu osas.
3. Apellatsioon rahuldada osas, milles taotletakse karistust raskendava asjaolu mittearvestamist, muus osas jätta apellatsioon rahuldamata.
4. Vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt süüdistatava Kalev Nilbe kaitseülesande täitmise eest apellatsioonimenetluses Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid makstav tasu 432 eurot, sealhulgas käibemaks 72 eurot, jätta menetluskuluna Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
5. novembril 2013 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. novembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. novembrist
9. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu 01.10.2013 otsusega mõisteti Kalev Nilbe süüdi

§ 375

lg 1 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse – 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust – võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis lõplikuks karistuseks 2 aastat 10 kuud 17 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati vanglasse karistuse kandmisele ilmumise päev, seniks kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld. Kalev Nilbet süüdistatakse selles, et tema, 15.04.2012 kella 12.55 paiku rikkus alkoholiseaduse (AS) § 7 p 1, mis keelab käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lg 1 sätestatud nõuetele. K. Nilbe toimetas oma sõiduautoga Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX Tartumaalt Tähtvere vallast Haage külast asuvalt Haagevälja teelt maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi - 140 (ükssada nelikümmend) 0,5-liitrilist plastpudelit, milles oli kokku 70 (seitsekümmend) liitrit 38,0% - 38,9% etanooli vesilahust arvestusliku aktsiisimääraga 396 eurot 34 senti – see on AS § 7 lg 5 järgi käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses. K. Nilbe hoidis seda käitlemiseks mittelubatud alkoholi suurt kogust sõidukis Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX kuni sõiduki kinnipidamiseni Tartumaal Tähtvere vallas Viljandi maanteel Haage küla ja Märja aleviku vahelisel alal asuval kõrvalteel Lõuna prefektuuri liikluspolitseinike poolt. AS § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Alates 01.02.2012 on muu alkoholi aktsiisimäär 14,90 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Sellega pani K. Nilbe toime

§ 375lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamise suures koguses.

§ 375

lg 1 kuriteokoosseis on maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemine, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui teo objektiks oli alkohol suures koguses, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine suures koguses.

1. Kriminaalasjas toimus kohtuistung 30.09.2013, kus kuulati üle süüdistatav, tunnistajad ja uuriti dokumentaalseid tõendeid. Kohtuistungi protokollist (lk 105-120) nähtub järgmist: 2 2.
2. K. Nilbe ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav rääkis, et oli Vapramäel õe juures abis koristamas ja leidis garaaži koristamisel vanast kartulikastist kottide alt 14 kastis alkoholi, mis ei olnud õe oma ning järeldas seega, et alkohol võis kuuluda õe surnud elukaaslasele I.. Kastidel oli kiri „Narodnaja vodka“ ja veel mingi kiri, mis viitas Venemaale. Aktsiisimärke pudelitel ei olnud. Süüdistatav otsustas, et saaks nädala algul leiu auto peale tõsta. Sama päeva õhtul sõitis ta aga koos alkoholiga õe juurest enda koju XXX. Järgmisel päeval tütar helistas ja kutsus linna vastu. Süüdistatav teadis, et aeg-ajalt on linna ääres Viljandi ringil politsei. Ta ei tahtnud nii kaugele minna ja sõitis Märja tee otsas tee pealt eemale. Sealt oli hea vaade kaugele, kes tuleb ja oleks näinud tütre tulekut üle põllu. Tahavaatepeeglist nägi K. Nilbe auto sõitmist enda taha ja tundis ära eravärvides politseiauto. Politseinikud palusid K. Nilbel puhuda ja küsisid juhilube. Pärast toimingut ametnikud eemaldusid, kuid pöörasid auto ümber, tulid tagasi ja palusid avada pagasiruumi. Pagasiruumi avades leiti sealt alkohol, mille K. Nilbe enda sõnade järgi tahtis ära viia politseile. K. Nilbe ei tahtnud alkoholi nädalavahetusel viia, vaid tahtis seda teha esimesel tööpäeval. Teda kontrollima tulnud politseinikele süüdistatav ei öelnud, et tal on alkoholi ja tahab seda üle anda. 2.
3. Tunnistajate T. S. ja K. L. ütlused tõendavad K. Nilbe sõiduautost käitlemiseks mittelubatud alkoholi leidmisega seonduvaid asjaolusid. Mõlemad tunnistajad olid pühapäeval,
4. aprillil 2012 politseiametnikena liiklusjärelevalvet teostamas, kui nägid Tartu-Viljandi maanteel peateelt kõrvalteele sõiduautot keeramas. Sõidutrajektoor ja aeg äratasid tähelepanu ja nad järgnesid autole. Sõiduk peatus politsei märguandeta, jäi justkui kedagi ootama. Nad kontrollisid juhil juhtimisõiguse olemasolu ja joovet, rikkumist ei tuvastanud. Politseiautos tuli tunnistaja T. S meelde K. Nilbe varasem kriminaalmenetlus alkoholi ebaseaduslikus käitlemises ja politseiametnikud otsustasid kontrollida autot. K. Nilbe avas nende nõudmisel auto pagasiruumi luugi ja seal olid 14 kastis pooleliitrised lapikud pudelid läbipaistva vedelikuga, igas kastis 10 pudelit. Küsimusele, kust alkohol pärit, vastas K. Nilbe, et tax-free poest. K. Nilbe ei avaldanud tunnistajatele enne pagasiruumi luugi avamist alkoholi olemasolu ega soovinud seda politseile ka üle anda. Tuvastatud alkohol toimetati prefektuuri, kus alustati menetlustoiminguid. 2.
5. Tunnistaja L.K. ütluste järgi elab ta Tõravere alevikus XXX talus ja on K. Nilbe õde. Pärast tunnistaja elukaaslase surma ja enne tunnistaja sünnipäeva tuli K. Nilbe tunnistaja elukohta koristama ja leidis garaaži koristamisel viina. L. K ei olnud alkoholist enne teadlik ja K. Nilbe ei öelnud leitud alkoholi kogust. Süüdistatav viis viina minema enne kui L. K. seda üldse nägi. Sünnipäeval K. Nilbe ütles, et jäi politseile vahele ja viin võeti talt ära. Tunnistaja teab, et elukaaslane tarbis ka eluajal alkoholi, kuid viina ostis ta Eesti poest või autokauplusest. L. K elukaaslane I. K. suri
6. aasta veebruaris. 2.
7. Dokumentaalsed tõendid tõendavad, et K. Nilbe sõidukist leitud pudelites olev vedelik oli alkohol. Maanteeameti lõuna regiooni väljatrükk (tl 55 – 57) tõendab mootorsõiduki Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX kuuluvust K. Nilbele. K. Nilbe sõidukist võetud aineta esemeid vaadeldi ja tunnistati asitõendiks. Vaatlusel kasutati fotoaparaati. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 29 - 33) ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 35 - 40) tõendavad süüdistatava sõidukist käitlemiseks mittelubatud alkoholi leidmise fakti ja alkoholi kogust. Vaatlusel tuvastati sõiduauto Volkswagen Vento, registreerimismärgiga XXX , pagasiruumis 14 pappkasti punase kirjaga „Narodnaja“. Pappkastides on igaühes 10 ühesugust 0,5 liitrilist läbipaistvat plastpudelit. Pudelitel ja pappkastidel kiri „Narodnaja Russian vodka 40 %“. 3 Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli 17.04.2012 andmetel (tl 42 - 46) on K. Nilbe sõidukist ära võetud 14 pappkastist, milles kokku 140 pudelit läbipaistvat vedelikku, võetud juhuslikult igast kastist 2 pudelit vedelikuga. Aine suunati ekspertiisi 17.04.2012 ekspertiisimäärusega (tl 47 – 50). Ekspertiisiaktis nr 12E-110012 (tl 51-52) antud alkoholi eksperdi arvamuse järgi on ekspertiisiks esitatud 24-s pudelis etikettidega „Narodnaja Russian vodka 40%“ olevad läbipaistvad värvusetud vedelikud mahtudega 0,495 – 0,500 liitrit, milles 38,0 – 38,2% etanooli vesilahused, 4-s pudelis etikettidega „Narodnaja Russian vodka 40%“ olevad läbipaistvad värvusetud vedelikud mahtudega 0,500 liitrit, milles 38,8 – 38,9% etanooli vesilahused. Vedelike etanoolisisaldus ei vasta etikettidel toodule. Vedelikud on valmistatud mittekvaliteetse etanooli ja osaliselt pehmendatud vee segamisel mitte tehase tingimustes. 24 pudelis oleva vedeliku näol on tegemist ühest kogusest pärit vedelikuga ning neljas pudelis oleva vedeliku näol on tegemist ühest kogusest pärit vedelikuga. Õiend (tl 79 - 80) tõendab K. Nilbe sõidukist leitud alkoholi koguse arvestusliku aktsiisi suurust, mis on 396,34 eurot. 100 liitris (hektoliiter) ühe mahuprotsendi kohta muu alkoholi aktsiisimäär on 14,90 eurot, siis 100 liitri 38,0% kohta aktsiisimäär on 14,90x38,0=566,20 eurot. 70 liitri 38,0% (võetud ekspertiisiaktist tulenevalt kogu koguse pealt kõige väiksem etanoolisisalduse protsent) muu alkoholi, selle koguse puhul aktsiisimäär on 396,34 eurot [(566,20x70)/100]
8. Tartu Maakohus leidis enda 01.10.2013 otsuses, et süüdistatava ja tunnistajate L. K., T. S, K. L ütlused ning dokumentaalsed tõendid tõendavad, et 15.04.2012 transportis K. Nilbe oma elukohast Tartumaalt Tähtvere vallast Haage külast asuvalt Haagevälja teelt oma sõiduautoga Volkswagen Vento registreerimismärgiga XXX maksumärgiga märgistamata alkoholi kokku 70 liitrit 140 pooleliitrilises plastpudelis Tartu linna piirile. Eksperdi arvamus tõendab, et süüdistatava sõidukist leitud ja ära võetud alkohol oli käitlemiseks mittelubatud alkohol, mis sisaldas 38,0% - 38,9% etanooli vesilahust arvestusliku aktsiisimääraga 396,34 eurot. K. Nilbe hoidis käitlemiseks mittelubatud alkoholi oma sõidukis kuni Lõuna prefektuuri liikluspolitseinike poolt sõiduki kinnipidamiseni ja sõiduki kontrollimiseni kella 12.55 paiku Tähtvere vallas Viljandi maanteel Haage küla ja Märja aleviku vahelisel alal asuval kõrvalteel. 3.
9. AS § 7 p 1 järgi on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele. K. Nilbe käideldud alkohol ei olnud maksumärgistatud, nagu nõuab AS § 4 lg 1 p 6 ning seetõttu oli käitlemiseks keelatud. AS § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam ATKEAS § 46 lg 6 nimetatud aktsiisimäära. Alates 01.02.2012 on muu alkoholi aktsiisimäär 14,90 eurot etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seaduste alusel arvutatud ja õiendis (tl 79 - 80) kajastatud aktsiisimäär ületab lubatud määra enam kui kümnekordselt (10x14,90 =149 eurot). 3.
10. K. Nilbe, leidnud etikettidega märgistatud taaras ja pudelites alkoholi ning tuvastanud maksumärkide puudumise, seega tunnused, mis viitavad käitlemiseks mittelubatud alkoholile, võttis selle enda valdusse, toimetas seda edasi ja hoidis seda enda valduses kuni politsei poolt alkoholi tuvastamiseni, tegutses otsese tahtlusega kuriteokoosseisuliste asjaolude realiseerimisel. K. Nilbe ütluste järgi tahtis ta esialgu alkoholi võtta auto peale esmaspäeval. Tegelikkuses ta võttis selle enda valdusse kohe peale tuvastamist ja transportis seda edasi nii enda elukohta kui ka sealt Tartu linna piirile. Otsesest tahtlust kinnitab ka süüdistatava kahjutunne alkoholi ära anda. Subjektiivne külg on tõendatud süüdistatava ütlustega ja objektiivse külje asjaoludega. 4
11. Kohus ei tuvastanud K. Nilbe süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega nõustunud kaitsja väidetega, et K. Nilbel esines eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (

§ 31

) või eksimus teo keelatuses (

§ 39

). 4.1.

§ 31

lg 1 järgi ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kaitsja väitel on süüdistatava soov anda alkohol üle politseile õigusvastasust välistav asjaolu

§ 31tähenduses.

Eelnimetatud kindlat tahet ei kinnita kohtu hinnangul aga süüdistatava ütlused ega tunnistaja L. K. ütlused. K. Nilbe kinnitas kohtuistungil, et ta sai väga hästi aru, millega tegemist on, kui ta leidis alkoholi oma õele kuuluvast garaažist. Tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. See on ka loogiline arvestades K. Nilbe kogemusi. Esitaks ta on olnud kunagi politseiametnik ja teiseks on ta alkoholi ebaseadusliku käitlemise eest varem kriminaalkorras karistatud. K. Nilbe ütlused selles, et ta soovis anda alkoholi politseile, ei ole tema ja tunnistajate ütlustega kinnitatud. K. Nilbe ei avaldanud teda kinnipidanud politseiametnikele alkoholi olemasolu ja soovi seda üle anda. K. Nilbe põhjendused, miks ta ei avaldanud soovi alkoholi üleandmiseks politseiametnikele, olid otsitud ja ebamäärased. Süüdistatav ei eitanud ka asjaolu, et kahju oli alkoholi ära anda (tl 116 pöördel all). L. K. ei nõudnud alkoholi ära viimist samal päeval. K. Nilbe ütluste järgi tahtis ta selle võtta peale esmaspäeval, et tööpäeval ära viia, kuid tegelikkuses võttis kohe, kui selle panipaigast avastas ja hakkas teda enda juures hoidma ja edasi toimetama. Eeltoodud põhjustel ei esine eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus. 4.2.

§ 39

lg 1 järgi puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Süüdistatava ütlustest ja menetlustoimingutest järeldub, et K. Nilbe allutas ennast kriminaalmenetlusele kohe temal keelatud alkoholi tuvastamise järel. Väited selle kohta, et nädalavahetusega kaasnenud puhkepäevadel ei olnud tal avalduste tegemine võimalik, on asjakohatud. Varasem kogemus kriminaalmenetlusest, mis lõppes K. Nilbe süüditunnistamisega

§ 375lg 1 järgi, andis süüdistatavale teadmise teo keelatusest.

Kohus ei tuvastanud ka õiguslikku eksimust - eksimust teo keelatuses. 5. Maakohus ei tuvastanud K. Nilbel

§ 57

lg 1 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid tuvastas karistust raskendava asjaolu. K. Nilbe ütluste järgi on tema täisealine tütar koos oma elukaaslasega Soomes eelmisel aastal kinnisvara omandanud. Nüüd toimub seal maja renoveerimine ja krundi suurendamine. Toimub torude paigaldus ning ka K. Nilbe on töödel abis. Arvestades asjaolu, et K. Nilbe peab täisealist tütart enda ülalpeetavaks ja toetab teda omandatud kinnisvara renoveerimisel, leidis maakohus, et tõendatud on

§ 58p 1 ettenähtud karistust raskendav asjaolu, omakasu.

Karistusregistri andmetel on K. Nilbe ühel korral karistatud kuriteo eest ja 14-l korral väärtegude eest (tl 96 -100). Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega (lk 82 - 94) karistati K. Nilbet

§ 375

lg 1 ja § 394 lg 2 p 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat ja 9 kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi täies ulatuse täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 9 kuud. K. Nilbet on karistatud kahe majandusalase kuriteo eest. Katseajal pani ta toime uue samasuguse,

§ 375lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sellest järeldub, et varasem karistus ei ole täitnud eripreventiivset eemärki ning süüdistatava karistamisel tuleb arvestada nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. Varem raskemaliigilise karistusega karistatuna ja uuesti samasuguse kuriteo toimepannud isikuna ei täida kergemaliigiline karistus enam eripreventiivset eesmärki. 5 5.1. K. Nilbe süü suuruse määrab käideldud alkoholi kogus, selle hoidmise aeg ja edasitoimetamise ulatus. Tegu on toime pandud oluliselt väiksemas ulatuses kui varasem kuritegu. Seetõttu pidas maakohus võimalikuks mõista karistus oluliselt alla keskmise määra. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal tuleb

§ 74

lg 5 alusel mõista kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Arvestades kuriteo toimepanemist katseajal, ei ole süüdistatavat võimalik karistusest tingimisi vabastada

§ 74alusel käitumiskontrollile allutamisega.

Varasema kohtuotsusega määratud käitumiskontroll ei ole teda hoidnud uuest kuriteost. Apellatsioon. 6. Tartu Maakohtu 01.10.2013 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava K. Nilbe kaitsja vandeadvokaat R. Objartel, kes palub tühistada Tartu Maakohtu kohtuotsus täies ulatuses K. Nilbe

§ 375

lg 1 järgi süüditunnistamise, karistamise ja liitkaristuse moodustamise ning menetluskulude väljamõistmise osas. Tühistatud osas palub kaitsja teha uus otsus, millega mõista K. Nilbe temale esitatud süüdistuses

§ 375lg 1 järgi õigeks.

6.1. Kaitsja esitab ka alternatiivse taotluse, milles palub kohtul tühistada Tartu Maakohtu 01.10.2013 kohtuotsus K. Nilbele mõistetud karistuse, sh moodustatud liitkaristuse osas ja mõista K. Nilbele

§ 375

lg 1 järgi kergemaliigilisem, s.o rahaline karistus sanktsioonis sätestatud määras, milline viia vastavalt

§ 64

lg 2 sätestatule täide iseseisvalt, jättes Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust täitmisele pööramata. 7. Apellant leiab, et käesolevas kaasuses puudub vaidlus selle üle, et K. Nilbe hoidis ja toimetas edasi oma sõiduautoga Volkswagen Vento arvestuslikult suurt kogust alkoholi ning seega vastab K. Nilbe tegu objektiivselt

§ 375lg 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsetele tunnustele.

Apellatsioonis leitakse aga, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhistanud otsuses K. Nilbe käitumises kuriteo subjektiivsete tunnuste esinemist ning vastavas osas on kohtuotsus põhjendamata. Kohus ei ole otsuses piisavalt käsitlenud K. Nilbe kaitseversiooni, ega sellest tulenevalt võimalikku süüd või teo õigusvastasust välistavaid tegureid. Vastavas osas puuduvad kohtuotsuses motiivid. 7.

1. Apellant leiab, et K. Nilbe ei käitunud tahtlikult alkoholi autos hoides ja edasi toimetades, kuna isik soovis alkoholi üle anda politseile. K. Nilbe leidis tol ajahetkel, et sellisel viisil käitudes käitub ta õigesti. Süüdistatava K. Nilbe ütlustest nähtub, et pärast seda, kui ta politseisse viidi, ei avanenud tal võimalust asjaga tegeleva valvemenetlejaga rääkida. Esmasel ülekuulamisel, s.o. siis kui K. Nilbe kuulati juba üle kahtlustatavana, teatas ta, et soovib üle anda politseile auto pakiruumist leitud alkoholi (protokoll lk 16). K. Nilbel ei tekkinud varem võimalustki selgitada tekkinud olukorda ning kui talle politseis kahtlustus esitati, oli see esimene võimalus avaldada soovi alkohol üle anda. Alkoholi näol ei ole tegemist lõhkeaine või muu ohtliku esemega, mida ei võiks ise politseisse viia ja üle anda, selleks ei pea ilmtingimata eelnevalt teatama. Kuna K. Nilbe leidis alkoholi nädalavahetusel, otsustas ta oodata töönädala alguseni ja siis teha mõtted teoks, kuid enne peatati tema auto politsei poolt ja leiti alkohol. Tartu Maakohus leidis, et K. Nilbe otsest tahtlust teo toimepanemisel kinnitab süüdistatava kahjutunne alkoholi ära anda. Apellant leiab, et maakohus on antud asjaolu käsitledes teinud tuvastatud faktilistest asjaoludest ebaõiged järeldused. Antud asjaolu käsitledes ja tuvastades 6 on võimalik tugineda üksnes süüdistatava K. Nilbe ütlustele. Süüdistatava maakohtus antud ütlustest (protokoll lk 20) nähtub, et K. Nilbel polnud võimalik alkoholi ja sellest järelejäävaid pudeleid ära hävitada oma kodus. Kohtu küsimusele, või oli kahju, vastas K. Nilbe, et ega väga eriti mitte. Eeltoodust nähtub, et K. Nilbe ei ole avaldanud sellist kahjutunnet alkoholi ärahävitamise eest nagu seda on otsuses leidnud maakohus. Seega maakohtu järeldused otsese tahtluse tuvastamisel kuriteo toimepanemisel ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele. 7.
2. Tartu Maakohus kaaludes

§ 39

lg 1 või

§ 31

lg 1 sätestatud võimaluste rakendamist, on teinud kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused. K. Nilbe oli kindel, et leitud alkohol tuleb politseile üle anda. K. Nilbe kinnitas, et pudelikorkidel olid kleebised duty-free, millest ta sai aru, et tegemist on maksuvabast tsoonist pärit alkoholiga. Selleks, et selgitada, kas eksimus oli K. Nilbele välditav või vältimatu, tuleb pöörduda üldlevinud teadmiste poole. Meedia vahendusel kutsub politsei inimesi üles teatama või viima/ära andma politseisse kõik kahtlust äratavad esemed. Sellest eeldusest lähtudes K. Nilbe ka tegutses ning sellisel viisil käitumist pidas ta õiguspäraseks. Selline lähenemine välistab tema käitumises süü esinemise. Tartu Maakohus käsitles ka

§ 31lg 1 sätestatud võimalust, leides, et kinnitust ei ole leidnud K.

Nilbe kindel tahe anda alkohol üle politseile. Apellant leiab, et kohus on teinud süüdistatava K. Nilbe ütlustest ebaõiged järeldused ja jätnud K. Nilbe teo õigusvastasust välistavad ja süü puudumist põhistavad asjaolud tähelepanuta. Apellant leiab, et

§ 31

käsitleb olukorda, kui isik ekslikult arvab, et ta tegutseb õigustava asjaolu tingimustes, tegemist on sel juhul lubatavuseksimusega. Eksimus teo õigusvastasuses säilitab teotahtluse ja seega ka koosseisupärasuse, kuid välistab õigusvastasuse. Seega isik saab vastutada üksnes ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (RKKKo 3-1-1-63-08, p 12.1; 3-1-1-46-10). Tartu Maakohus on jätnud otsuse nõuetekohaselt põhistamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. 7.3. Apellant leiab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses tõusetunud kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Käesoleval juhul maakohus nii toiminud ei ole ja tõendite hindamisel tõusetunud kahtlused süüdistatava süüdiolekus on tõlgendatud K. Nilbe kahjuks. Nimetatud põhimõtte eiramine on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning jätnud kohaldamata

§ 39lg 1 või § 31 lg 1 sätestatud võimalused.

7.4.

§ 375

lg 1 sanktsioon näeb vangistuse kõrval ette kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse. Tartu Maakohus leidis, et K. Nilbe pani kuriteo toime omakasu motiivil. Apellant leiab, et omakasu motiiv on otsitud. K. Nilbet ei süüdistata alkoholiga kauplemises või muul viisil edasiandmises. K. Nilbe andis maakohtus ütlusi, et tütar on koos elukaaslasega Soomes kinnisvara omandanud. Nüüd toimub seal maja renoveerimine ja krundi suurendamine ning K. Nilbe on seal abis. Eeltoodu ei anna võimalust järeldada, et K. Nilbe oleks tegutsenud ajendatuna omakasust. Ei ole käsitletud tema materiaalset panust peale isikliku füüsilise töö. Ainuüksi asjaolu põhjal, et 7 K. Nilbe peab oma tütart, kes on saanud äsja täisealiseks, oma ülalpeetavaks ja aeg-ajalt toetab teda, ei saa teha järeldusi, et ta oleks tegutsenud omakasu motiivil. 7.

1. K. Nilbe on pannud temale süüksarvatava teo toime temale Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega mõistetud katseajal. Tänaseks on katseaeg lõppenud. Arvestades eelmise otsusega süüdi tunnistamise aega, kuritegude toimepanemise aega ja möödunud ajavahemikke, ei oleks põhjendatud K. Nilbet karistada reaalse vangistusega, mis tooks omakorda kaasa pikaajalise vangistuse koos eelmise karistuse täitmiselepööramisega. Kaitsja leiab, et õiglane oleks K. Nilbet karistada rahalise karistusega, kuna see võimaldaks saavutada karistuse eesmärke. Karistuse peamiseks eesmärgiks on see, et isik peaks oma hoiakuid muutma (RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Tänaseks päevaks on toimepandud teost möödunud suhteliselt pikk aega, rääkimata nendest tegudest, mille eest K. Nilbet karistati tingimusliku vangistusega 15.03.
2. K. Nilbe töötab, tal on tasutud kõik rahalised kohustused riigi ees (väärtegudega mõistetud rahatrahvid, kui ka eelmise kriminaalmenetlusega kaasnenud menetluskulud). Kuritegu ei ole raske, riigile ei ole tekitatud märkimisväärset kahju saamata aktsiisi näol, nt võrdluseks võiks tuua selle, et süüdistatavalt väljamõistetava sundraha suurus on käesolevas asjas arvestatud 480 €, seega aktsiisist suurem. K. Nilbet on kriminaalkorras karistatud vaid ühel korral vangistusega ning ainult see asjaolu ei peaks automaatselt tooma kaasa raskema karistuse kohaldamist.
3. 07.11.2013 esitas apellatsioonile vastuväite Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, kes palub jätta apellatsioon rahuldamata. 8.
4. Prokurör on seisukohal, et apellandi etteheide nagu ei oleks maakohus piisavalt käsitlenud K. Nilbe kaitseversiooni ega sellest tulenevalt võimalikku süüd või teo õigusvastasust välistavaid tegureid, on alusetu. Kohtuotsuses on käsitletud nii süüdistatava võimalikku eksimust õigusvastasust välistavas asjaolus (

§ 31

) kui ka võimalikku eksimust teo keelatuses (

§ 39). Apellandi mittenõustumine kohtu motiividega ei tähenda motiivide puudumist.

Teiseks leiab apellant, et kohus ei võtnud arvesse K. Nilbe ütlusi selle kohta, miks temal puudus puhkepäevadel reaalne võimalus esitada politsei ametiisikutele oma soovi anda ära leitud alkohol. Nimetatud asjaolu tõlgendab apellant kohtu poolt ebaõige järelduste tegemisena. Prokurör ei nõustu nimetatud apellandi seisukohaga. Kohus oma otsuses tuvastas, et ebaseadusliku alkoholi väidetava leidmise järgselt oli süüdistataval võimalus seda hävitada, teatada koheselt leiust politseisse või vähemalt avaldada sellest koheselt tema sõiduautot peatanud politseiametnikele. Kuna kõiki neid võimalusi süüdistatav ei kasutanud, siis kohus tegi ainuõigeõige järelduse süüdistatava käitumises õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise osas. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus arvestama süüdistatava hilisemaid käitumismotiive pärast tema käest ebaseadusliku alkoholi äravõtmist. Kolmandaks leiab apellant, et välistades koosseisu- ja keelueksimust tegi kohus ebaõiged järeldused ning kohaldas materiaalõigust ebaõigesti. Taoline apellandi seisukoht ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning näiteks Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-20-06 kajastatud selgitustega, mille kohaselt tahtluse välistab üksnes koosseisueksimus. Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. K. Nilbe selgitused selle kohta, et ta soovis üle anda ebaseadusliku alkoholi tööpäeval sellega tegeleva politsei ametiisikule, aga mitte patrullpolitseinikule, on otsitud motiiv kriminaalvastutusest pääsemiseks ega mahu koosseisueksimuse definitsiooni alla. 8 Apellandi alternatiivne taotlus süüdistatavale mõistetava karistuse vähendamiseks ei ole põhjendatud ning prokurör nõustub täielikult maakohtu otsuses kajastatud põhjalike seisukohtadega karistusliigi valiku osas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Kohtukolleegium, vaadanud antud asja läbi kirjalikus menetluses, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. 9.
2. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada menetlusõiguslikule arusaamale, mille kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo 3-1-1-115-04). Käesoleval juhtumil ei taotle apellant mingite uute tõendite lisamist/uurimist, vaid kaitsja soovib kohtutoimikus sisalduvate ning maakohtus juba uuritud tõendite alusel esimese astme kohtust erineva, s.o õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Sellega seoses märgib kriminaalkolleegium, et menetluspraktika kohaselt lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul ning KrMS § 15 lg 2 p 2 võimaldab ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada tõepoolest üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele. Et samade tõendite pinnalt teha võrreldes maakohtuga vastupidist otsust, peab ringkonnakohus näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead (vt RKKKo 3-1-1-48-11). Praegusel juhul ringkonnakohus maakohtu otsuses selliseid vigu ei tuvastanud. Samuti ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis obligatoorselt tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise. Asjaolu, et kaitsja ei nõustu maakohtu põhjendustega, ei tähenda, et põhjendused oleks puudu. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. KrMS § 61 lg 2 alusel on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav.
3. Praegusel juhul ei vaidlustata apellatsioonis asjaolu, et K. Nilbe on oma tegevusega täitnud

§ 375lg 1 objektiivse koosseisu.

Maakohus on objektiivse koosseisu nõuetekohaselt tuvastanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks enda otsuses nimetatud küsimusel rohkem peatuda. Küll aga leitakse apellatsioonis, et maakohus pole otsuses nõuetekohaselt tuvastanud K. Nilbe käitumises kuriteo subjektiivsete tunnuste esinemist ning vastavas osas on kohtuotsus põhjendamata. Samuti leiab kaitsja, et maakohus ei ole piisavalt käsitlenud K. Nilbe kaitseversiooni ega sellest tulenevalt võimalikku süüd või teo õigusvastasust välistavaid tegureid. 11. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus nõuetekohaselt tuvastanud subjektiivset koosseisu K. Nilbe käitumises ning seda igakülgselt põhistanud. Maakohus on enda otsuses (lk 5) üheselt arusaadavalt leidnud, et K. Nilbe pani

§ 375

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

Kolleegium nõustub täielikult maakohtu selliste põhjendustega ning leiab, et apellatsioonis ei 9 ole välja toodud ühtegi argumenti, mis näitaks, et K. Nilbe ei pannud talle omistatavat kuritegu toime tahtlikult. Asjaolu, et kaitsja annab samadele tõenditele teistsuguse hinnangu kui maakohus, et saa olla aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks. Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest (vt RKKKo 3-1-113-07, p 12). Otsene tahtlus seisneb toimepanija süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise kindlas teadmises ning vähemalt selle möönmises (vt RKKKo 3-1-1-50-13, p 13.4). On üheselt mõistetav, et K. Nilbe võttis tahtlikult enda valdusesse kastid, kus ta teadis olevat alkoholi ja samuti teadis süüdistatav, et tegemist on käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, kuna K. Nilbe märkas, et pudelitel puudus maksumärgistus. Sellest tuleneb, et süüdistatav teadlikult hoidis ja toimetas edasi käitlemiseks mittelubatavat alkoholi ning oli ka teadlik, et selline tegevus on keelatud. Maakohus on õigesti leidnud, et enda teo keelatusest pidi K. Nilbe aru saama tänu enda varasemale elukogemusele – töötamisele politseiametnikuna ja eelmisele kriminaalmenetlusele, milles ta mõisteti süüdi

§ 375lg 1 järgi.

K. Nilbe ja tema kaitsja põhjendus selle kohta, et süüdistatav soovis alkoholi viia esimesel tööpäeval politseisse, isegi kui see oleks tõene, ei välistaks subjektiivse koosseisu olemasolu K. Nilbe käitumises. Ka juhul, kui K. Nilbe oleks alkoholi käidelnud selleks, et see politseisse toimetada, oleks olemas tahtlus käitlemiseks mittelubatava alkoholi hoidmiseks või edasitoimetamiseks, s.o tahtlus objektiivse koosseisu täitmiseks. Asjaolu, millele kaitsja viitab, saab olla üksnes õigusvastasust või süüd välistavaks. 12. Apellatsioonis on viidatud õigusvastasust välistava asjaoluna

§ 31lg 1 kirjeldatud eksimusele.

Kaitsja on leidnud, et õigusvastasuse peaks välistama K. Nilbe soov käitlemiseks mittelubatav alkohol anda üle politseile. Maakohus pole sellise seisukohaga nõustunud ning ka ringkonnakohus ei saa seda teha.

§ 31

lg 1 järgi ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega selles, et kriminaalasja materjalide hulgas pole selliseid tõendeid, mis kinnitaksid K. Nilbe kindlat tahet alkohol politseile üle anda. Kõige paremini annab sellest tunnistust fakt, et kui K. Nilbe politseiametnike poolt kinni peeti, oleks ta pidanud koheselt andma teada, et tema valduses on ebaseaduslik kaup. K. Nilbe põhjendused, miks ta alkoholist teada ei andnud, ei ole eluliselt usutavad. Ka maakohus on leidnud, et süüdistatava põhjendused selles osas on ebamäärased ja otsitud. Praeguste tõenditega on pigem tõendatud K. Nilbe soov politsei eest varjata, et tema autos oli käitlemiseks mittelubatud alkohol. Seda kinnitab asjaolu, et süüdistatav ei teavitanud politseiametnikke alkoholist, kui talle selleks ka esimene võimalus avanes ja tema käitumine alkoholi hoidmisel ja edasitoimetamisel ei viita kuidagi soovile see politseile üle anda. Kaitsja leiab, et K. Nilbel avanes esimest korda võimalus alkohol välja anda siis, kui teda kahtlustatavana üle kuulati. Kolleegium ei saa sellise seisukohaga nõustuda, kuna objektiivselt ei takistanud K. Nilbet miski koheselt pärast leidu politseisse helistamast või kui ta kinni peeti, liikluspolitseinikke keelatud alkoholi olemasolust teavitamast. 12.1. Apellatsioonis on viidatud süüdistatava arusaamale, et ebaseaduslik kaup tuleb kaasa võtta ja viia politseisse. Tegelikult alkoholiseadusest sellist kohustust ei tulene. Küll on sarnane kohustus olemas relvaseaduses, mille § 9 lg 1 sätestab, et isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lg 3 ja 4 kehtestatud korras. Alkoholiseadus reguleerib üksnes puskariaparaadi leidu, nimelt AS § 7 lg 6 kohaselt tuleb puskariaparaadi leidmise korral sellest kohe teavitada politseid. Kuna 10 alkoholi leidmise kohta eraldi sätet praeguses seadusandluses ei ole, tuleb asuda seisukohale, et K. Nilbel ei olnud kohustust nimetatud alkoholi ka endaga kaasa võtta. Analoogia korras saab öelda, et pigem oleks K. Nilbe kohustus olnud kohe/viivitamata leitust politseile teada anda, mida K. Nilbe aga ei teinud. Selle asemel otsustas ta alkoholi võtta enda valdusesse ja isegi pärast seda, kui alkoholi leidmisest on möödas umbes 24 tundi, on alkohol endiselt süüdistatava valduses ja politseid pole leiust teavitatud. Kui K. Nilbe otsustas alkoholi kaasa võtta, oli ta teadlik, et nimetatud tegevus ei ole lubatud, veel vähem on lubatud keelatud alkoholi enda käes hoidmine ja edasitoimetamine. Kui K. Nilbe oleks tahtnud alkoholi anda korrakaitseametnikele, oleks ta saanud alkoholi jätta õe juurde ja teavitada sellest politseid ning oodata neilt juhtnööre edasiseks käitumiseks. Endise politseiametnikuna oleks K. Nilbele pidanud selline käitumine tunduma ainuõige. K. Nilbe väitis maakohtu istungil, et võttis alkoholi kaasa, kuna L. K. palus tal alkohol ära koristada. Samas L. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema alkoholi ei näinud ning samuti ei käskinud ka vennal koheselt alkoholi kaasa võtta ega keelanud politseisse helistamast. Isegi kui õde oleks käskinud K. Nilbel alkohol koheselt ära viia, oleks K. Nilbe seadusekuuleka inimesena pidanud pigem käituma nii nagu on õige, mitte selliselt, nagu palub tal keegi teine teha. L. K käsk alkohol koheselt kaasa võtta ei saa kuidagi olla õigusvastasust välistav asjaolu. Seega puudub

§ 31lg 1 sätestatud eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus.

13. Kaitsja on välja toonud ka võimaliku K. Nilbe süüd välistava asjaolu viidates

§-le 39 lg 1. Apellatsioonis leitakse, et süüd välistav asjaolu on K. Nilbe tahe alkohol politseile üle anda. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on juba varasemalt leidnud (vt p 12), et K. Nilbe puhul ei ole võimalik rääkida sellest, et ta soovis tema valduses oleva alkoholi üle anda politseile. Keelueksimuse puhul on tegemist väärarusaamaga keelava õigusnormi sisuks olevas keelus (RKKKo 3-1-1-95-05, p 8). Käesolevas asjas kolleegium leidis, et K. Nilbe oli teadlik, et tema tegevus alkoholi käitlemisel on keelatud (vt p 11.). Ringkonnakohus asub seisukohale, et kuna K. Nilbe oli teadlik

§ 375

lg 1 koosseisu olemasolust ja tema käitumises ei ole tuvastatav tahtlus anda käitlemiseks mittelubatav alkohol üle politseile, ei saa tema süüd välistada ka

§ 39lg 1 järgi.

14. Kaitsja vaidlustab maakohtu poolt tuvastatud karistust raskendava asjaolu olemasolu – omakasu motiivi ning leiab, et nimetatud asjaolu on otsitud ning miski ei anna alust arvata, nagu oleks K. Nilbe tegutsenud omakasust. Kriminaalkolleegium nõustub kaitsjaga ning on arvamusel, et praegusel juhul pole K. Nilbe käitumises tuvastatud omakasu motiiv. Asjakohane on apellatsioonis toodud seisukoht, et K. Nilbet ei süüdistata alkoholiga kauplemises või mingil viisil kellelegi edasiandmises. Pelgalt asjaolu, et süüdistataval on tütar, keda ta rahaliselt toetab ning abistab maja ehitamisel, ei saa olla aluseks, et tuvastada käesolevas asjas

§ 58p 1 järgi karistust raskendav asjaolu.

15. Apellatsioonis leitakse veel, et ei ole põhjendatud K. Nilbe karistamine reaalse vangistusega ning pakutakse välja, et õiglane oleks mõista rahaline karistus. Kaitsja leiab, et praeguseks on juba küllalt aega möödunud K. Nilbele süüks arvatavast teost, veel rohkem aega on möödas sellest, kui süüdistatav pani toime teod, mille eest teda karistati tingimisi vangistusega. Lisaks rõhutatakse, et K. Nilbe senine käitumine annab tunnistust soovist elada seadusekuulekalt. Ringkonnakohus selliste põhjendustega ei nõustu ning leiab, et maakohtu poolt määratud karistus muutmisele ei kuulu. Maakohus on õigustatult arvestanud karistuse määramisel K. Nilbe poolt varasemalt toime pandud majandusalast kuritegu ning fakti, et süüdistatav pani katseajal toime uue majandusalase kuriteo, s.o

§ 375lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

11 Samuti on arvestatud erinevaid väärteokaristusi. Ka kolleegium leiab, et nimetatud asjaoludest tuleneb, et senini mõistetud karistused ei ole täitnud enda eesmärki ning arvestada tuleb nii eri- kui üldpreventiivseid eesmärke ning seetõttu mõista

§ 375lg 1 järgi raskemaliigilisem karistus.

Rahalist karistust ei saa K. Nilbe suhtes kohaldada, kuna tulenevalt

§ 56

lg 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1.). Kuna Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega karistati isikut tingimisi vangistusega, ei ole võimalik korduva kuriteo eest, mis on toime pandud katseajal, mõista kergemaliigilisemat, so rahalist karistust. Kuigi ringkonnakohus karistust raskendavat asjaolu ei tuvastanud, ei kuulu maakohtu poolt mõistetud karistus muutmisele. Maakohus mõistis K. Nilbele karistuse sanktsiooni alammääras, mida kolleegium ei pea võimalikuks enam vähendada ilma, et karistus kaotaks enda eesmärgi. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et K. Nilbe senine käitumine annaks tunnistust soovist elada seadusekuulekalt, kuna ta on katseajal toime pannud

§ 375

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, millise toimepanemise eest teda ka varasemalt on kriminaalkorras karistatud. Lisaks on K. Nilbet väärteokorras korduvalt karistatud TubS § 39 lg 1 järgi tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest. Asjaolu, et käesoleva kuriteo puhul on K. Nilbe süü väiksem kui asjas, milles ta Tartu Maakohtu 15.03.2010 otsusega süüdi mõisteti, on maakohus juba arvesse võtnud ja mõistnud karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. 15.1. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu poolt mõistetud karistust, jääb kehtima ka

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristus – 2 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

1. Tulenevalt eeltoodust ja lähtuvalt KrMS § 337 lg 1 p 3 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab esimese astme kohtuotsuse põhiosa, jättes sellest välja kohtu seisukohad K. Nilbe karistust raskendava asjaolu osas. Muus osas jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 01.10.2013 otsuse muutmata. K. Nilbe kaitsja apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osas, milles taotletakse karistust raskendava asjaolu mittearvestamist, muus osas jätab apellatsioon rahuldamata.
2. K. Nilbe kaitsja esitas nõude 432 eurot (sh käibemaks 72 eurot). Nõue koosneb apellatsiooni ettevalmistamise, koostamise ja esitamise ajakuludest. Ringkonnakohus peab esitatud taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. K. Nilbe kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt ja seega jäävad kaitsja kulud riigi kanda. Mati Kartau Aarne Sarjas 12 Maarika Kuusk