) § 430 lõikes 8 sätestatule.
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt 2
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.
kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja kompromisskokkuleppe kinnitamine ning tsiviilasjas menetluse lõpetamine on seaduslik, puuduvad
lg 4 sätestatud alused hagist loobumise avalduse vastuvõtmata jätmiseks ja
Eeltoodu alusel võtab kohus vastu hageja avalduse kostja 1 vastu esitatud hagist loobumiseks ning kinnitab hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud kompromissi, ühtlasi lõpetab tsiviilasjas nr 2-15-2336 menetluse.
lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kompromisskokkuleppe sisaldab hageja menetluskulusid, lisaks taotleb hageja riigilõivu osalist tagastamist.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagiavalduse esitamisel 13.02.2015 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 900 eurot, mis oli vastavuses kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 riigilõivumääraga, millest ½ on 450 eurot. Kohus tagastab
lg 2 p 1-2 ja
lg 4 alusel riigilõivu summas 450 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank’is, selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 215-2336 (laenulepingud nr XXX ja XXX)”. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et nad lühendavad
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.