Obsah (9)
§ 74§ 13§ 747§ 22§ 24§ 32§ 17§ 28§ 7KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 18. mail 2009 Kohtla-Järve kohtumajas koht Väärteoasja number 4-08-5852 (2440,08,005568) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi
§ 74
-1 lg 1 ja 74-7 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises kaebemenetluses Menetlusalune isik Xxx Xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Jihtivkonstaabel Heiki Lindus, Ida Politseiprefektuur Kohtucväline menetleja RESOLUTSIOON VTMS 132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS: Xxx Xxx kaebus Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heiki Lindus 28.05.2008 otsuse peale väärteoasjas 2440,08,005568 jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. 1 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.05.
- Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 05.06.
- Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk 07.07.2009) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna vanemkonstaabel Xxx Xxx koostas 01.05.2008 väärteoprotokolli AB 1004530 Xxx Xxxi suhtes selle fakti kohta, et 01.05.2008 kell 17.35 Ida-Virumaal Avinurme vallas Avinurme alevikus Rakvere tn kaupluse „Helter“ juures liikudes Kalma küla suunas juhtis Xxx Xxx mootorsõidukit xxx riiklik number xxx omamata vastava sõiduki juhtimisõigust; juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud tehnoülevaatust. Seega rikkus Xxx Xxx LE § 70 p 1 ja § 219 nõudeid. Xxx Xxxi tegu kvalifitseeriti
§ 74´1 lg 1 ja § 74´7 järgi.
Väärteoprotokolli kohaselt esitas menetlusalune isik politseile mootorsõiduki juhijuhendaja tunnistuse ja xxx dokumendid. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 01.05.2008 (lk 10). Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 28.05.2008 otsuse väärteoasjas 2440,08,005568, milles leidis, et menetlusalune isik juhtides väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 70 p 1, § 219 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
§ 74´1 lg 1, § 74´7 alusel.
Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistuseks määrati
§ 74´1 lg 1 alusel rahatrahv 30 trahviühikut summas 1800 krooni (lk 15).
2 13.06.2008 laekus Viru Maakohtule menetlusalune isiku Xxx Xxxi kaebus tema suhtes 28.05.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,08,
- KAEBUSE SISU Kaebuses palus menetlusalune isik tühistada tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt 28.05.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,005568 ning väärteomenetlus lõpetada. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et ta vaidlustab väärteo toimepanemise fakti ja karistuse määramist. Kaebaja väidab, et ta tegi õppesõitu, juhtis sõiduautot, kõrval istus ema kellel oli juhijuhendaja tunnitus ja temal xxx tõend. Ülevaatus oli üks päev mööda lastud, kuna auto sai kahjustada tulistamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuvälise menetleja esindaja Heiki Lindus palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Menetlusalune isik jäi oma kaebuse juurde. Samas palus karistust kergendada juhul, kui kohus leiab, et ta on väärteo toimepanemises süüdi. 21.05.2009 on Xxx Xxx postiga kohtule saatnud „vaide“, milles esitab vaide kohtuistungi protokoli, samuti taandamismääruse peale, lõplikult aga palub tühistada tema suhtes 18.05.2009 tehtud kohtuotsus. Kohus ei võtta „vaiet“ kui kohtuistungi protokolli märkuste esitamise ja selle parandamiste taotlust VTNS § 106 mõttes, sest „vaides“ ei ole märgitud millises osas, millega konkreetselt isik kohtuistungiprotokolli sisugaa ei nõustu ja mida tuleks parandada, seega puudub kohtul võimalus millegagi nõustuda või mitte nõustuda. Samuti märgib kohus, et kuigi VTMS ei näe ette kohtuistungi heli- või videosalvestamist, on see põhimõtteliselt võimalik KrMS 156 alusel, mille kohta kohtuistungi protokollis tehakse ka vastav märge ( KrMS § 156 lg 1). Ükski menetluspool istungi salvestamist ei taotlenud, kohus ise seda kohaldanud ei ole, seega käesoleva väärteoasja puhul puudub seaduses ettenähtud korras tehtud kohtuistungi heli- või videisalvestus. Küll aga nähtub „vaidest“ piisava selgusega, et isik soovib kasutada kassatsiooniõigust. Selle vaide põhisisuks on viited kohtuniku erapoolikusele ja põhiseaduse rikkumisele. Kohus võtab selle kui kassatsiooniteate VTMS § 156 lg 1 mõttes, tagamaks isikule kaitset edasikaebamise näol ja koostab vastavalt VTMS § 110 kohtuotsuse põhiosa. 3 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil ülekuulatud kaebuse esitaja Xxx Xxx selgitas, et ta leiab, et tal on olemas kehtiv juhtimisõigus, sest tema emal on juhendaja tunnistus ning tema endal on xxx aastast tõend, et kunagil on ta autoõpet siiski saanud. Varem tal oli kokkupuute politseiga, ja siis öeldi, et kõik on korras, saab sõita. Ülevaatus oli tal üks päev mööda lastud, kuid ta tegi ju ainult õppesõitu, autol oli klaas kahjustatud, auto oli remondis. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xxx Xxx selgitas, et sündmuse toimumise ajal 01.05.2008 oli ta koos oma poja Xxx Xxxiga. Poeg juhtis autot. Tema oli juhendaja, kaasas tal oli vastav juhendaja tunnistus. Pojal oli kaasas xxx väljaantud autoõpet kinnitav tõend. Tunnistaja selgitas, et tema arust on tema poja auto juhtimise õiguse eksisteerimiseks oli piisav, kui juhendajal on vastav ARK väljaantud tunnistus ning pojal endal on tõend, mis kinnitaks, et poeg on kunagil autoõppe saanud. Kui tõend on tähtajatu, siis pojal on ka juhtimisõigus olemas. Tema poeg Xxx Xxx ei ole autokoolis õppinud ega seal eksami sooritanud. Kuigi ta õppis xxx, kus anti ka autoõpet, kuid ka see kool ei ole tal lõpetatud. Autokoolis käia ja eksami sooritamist takistab pere majaduslik olukord, piisavate rahaliste vahendite puudumine. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxx Xxx selgitas, et kontrollides Xxx Xxxi juhidokumente ja sõidudokumente selgus, et ülevaatust ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente ei olnud. Esitatud oli xxx direktori tõend, kus oli kirjas, et Xxx on 1997-2000 aastatel saanud autoõpet, kuid kohapeal ei saanud tuvastatud kas tema on saanud tehnilist õppust või juhtimisõppust. Tõendist nähtus, et ta on saanud autoõpet, kuid millist ei selgunud. Xxx Xxxile on ka varem tehti teatavaks, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus, samuti puudub juhtimisõigust kinnitav dokument. Kohus avaldas kohtuistungil xxx 14.01.2002 väljaantud tõendi lk 36, millest nähtub, et Xxx Xxx õppis xxx aastatel 1997-2000 autoõpetust 10.kl 1 tund nädalas – 35 tundi, 11.kl 2 tundi nädalas- 70 tundi ja 12.kl 2 tundi nädalas- 70 tundi kokku 175 tundi. Kohus avaldas kohtuistungil xxx 14.05.2009 vastuse lk 29, 45, millest nähtub, et aastal 2008 ei ole xxx Xxx Xxxile mootorsõiduki koolituskursuse lõputunnistuse või õpingukaardi välja andnud. xxx ei teatanud kohtule, kas Gümnaasium omab vastavat koolitusluba, et korraldada autoõpet seaduses ettenähtud korras (kohtu päring lk 22). Kohus avaldas kohtuistungil xxx Xxxile väljaantud juhiloa ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse koopiad lk 17, millest nähtub, et seisuga 01.05.2008 oli xx. 4 Xxxil kehtiv juhiluba kuni 12.01.2017 ning mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus kehtivusega kuni 15.06.
- Kohus avaldas kohtuistungil sõiduki registreerimistunnistuse koopia lk 17, millest nähtub, et läbivaatuse tähtajaks oli aprill
- Läbivaatusele mindi 05.05.2008, mis ebaõnnestus, saadeti korduvale, mille kohta vastavasse lahtrisse on tehtud märge. Kohus avaldas kohtuistungil politseiõiendi lk 18, millest nähtub, et Xxx Xxxil on olnud varem esinenud rikkumisi kahel korral ( 09.07.2005 ja 30.04.2006 )
74-1 lg 1 järgi ning ühel korral ( 09.07.2005)
§ 74-7 järgi. Karistused on kustunud KReg
S-s ettenähtud korras ja kohus neid karistusi arvesse ei võtta, kuigi arvestab rikkumiste fakti olemasolu selles mõttes, et isik oli juba varem teadlik juhtimisõiguseta ja ülevaatuseta sõitmise keelu probleemi kohta. Rikkumistega oli Xxx Xxx nõus, ei vaidlustanud neid kohtus ja maksis talle määratud trahvid nõuetekohaselt kinni. Asjassepuutuvad õigusnormid Juhtimisõiguse puudumine Juhtimisõiguse eksisteerimise määratleb Liiklusseadus. § 22. Juhtimisõigus
(1)Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Liiklusseadus reguleerib eraldi mootorsõiduki juhtimist õppesõidul. § 32. Mootorsõiduki juhtimine õppesõidul
(1)Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul.
(2)Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil ka teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel: 1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat; 2) juhendajat ei ole karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest ega viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine; 5 3) juhendaja on saanud majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutuselt tunnistuse selle kohta, et ta vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele. Tunnistuse vormi ja väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. § 24. Juhtimisõigust tõendav dokument
(1)Juhtimisõigust tõendav dokument on kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.
(4)Mootorsõidukijuhi koolituskursuse õpingukaart või tunnistus tõendab sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit õppesõidul käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel. Vastutus mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt on määratletud Liiklusseadusega: § 741. Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord1 . Vastu võetud teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 42 (RTL 2001, 55, 761), jõustunud 10.05.2001 § 1. Reguleerimisala
(1)Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi, välja arvatud ratastraktori- ja liikurmasinajuhi, ettevalmistamist ja mootorsõidukijuhi (edaspidi juht) juhendaja tunnistuse väljaandmist ja vormi. § 2. Üldsätted …
(5)Juhi ettevalmistamist teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused (edaspidi koolitaja), kes on kantud äriregistrisse või seaduse alusel teise registrisse ja kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba). § 4. Juhi esmaõppe algaste …
(8)Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas lisas 2 toodud õpilase koolituskursuse õpingukaart (edaspidi õpingukaart). Õpingukaardile märgib õpetaja õppesõidu 6 kuupäeva ja õppesõidukordade arvu. Õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidukorra lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga. §5. Juhi esmaõppe algaste üksikkorras ettevalmistamisel …
(3)Üksikkorras õppida sooviv isik peab end registreerima koolitaja juures koos oma mootorsõidukijuhiõpetajaga. Koolitaja peab neile tutvustama kooli õppekava, õppematerjale ja -metoodikat ning koolitaja vahekontrolli(de) ja eksami nõudeid.
(4)Pärast õppekavas ettenähtud koolitaja vahekontrolli läbimist teeb koolitaja õpilase õpingukaardile märke, mis annab õiguse osaleda õppesõidul teeliikluses. Tehnoülevaatuse puudumine LE §219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.
§ 13. Sõidukile esitatavad nõuded
(1)Liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele.
(3)Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded tehnoseisundile ja varustusele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri 1 . Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 (RTL 2004, 112, 1759), jõustunud 1.10.2004 § 3. Ülevaatuse korraldamise üldnõuded
(1)Sõidukite ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib ARK.
(2)Kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele. …
(5)Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõiduki kasutamine ei ole sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelatud, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta Vastutuse tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukiga juhtimise eest näeb ette Liiklusseadus. 7
§ 747
. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. juhtimise eest - karistatakse Kohtu põhjendused Kohus lähtub kohtuotsuse tegemisel delikti kolmeastmelisest struktuurist ja kontrollib asjaolusid järgmiselt: kas isik on teo toime pannud, kas tegu on õigusvastane ja vastab süüteokoosseisule, kas isik on teo toimepanemises süüdi. Korrakohaselt läbitud tehnoülevaatuseta sõitmise kohta,
§ 74-7.
Kohus leiab, et sügavalt ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, nagu on tal õigust juhtida autot, millel ei ole läbitud tehnoülevaatus, juhul, kui ta teeb õppesõitu ja auto vajab remonti. Juhi õigus juhtida sõiduautot, millel ei ole tehniülevaatust, õppesõidu kestel ei tulene ühestki seadusest ega muust õigusaktist. Vastupidi, Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast 1 , vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 (RTL 2004, 112, 1759), jõustunud 1.10.2004, nähtub: „§ 3…
(2)Kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid kuuluvad korralisele ülevaatusele. …
(5)Kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõiduki kasutamine ei ole sõiduki tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelatud, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta“ Ülaltoodust selgelt tuleneb, et mootorsõidukiga, millel puudub tehnoülevaatus, saab sõita üksnes kas remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse ja tagasi garažeerimiskohta. Õppesõit sellesse kataloogi ei kuulu. Xxx Xxx ei väitnud kordagi, et tema 01.05.2008 toimunud autoga sõit oleks seotud remondikohta, ülevaatuspunkti, ARK büroosse või tagasi garažeerimiskohta jõudmisega. Xxx Xxx kinnitas ka kohtuistungil, et ta tegi sellise autoga õppesõitu. Xxx Xxx kinnitas ka kohtuistungil, et tehnoülevaatus oli tal mööda lastud, ühe päeva võrra. See on kinnitatud ka registreerimistunnistuse koopiana lk 17, mille kohaselt ülevaatuse tähtajaks on aprill 2008, seega ülevaatus peaks olema läbitud hiljemalt 30.04.2008 ja ilma selleta ei tohiks juht sellise autoga sõita, välja arvatud ülaltoodud näidatud erandjuhtudel. Järelikult Xxx Xxxi tegevus, mis seisnes selles, et 01.05.2008 kella 17.35 paiku IdaVirumaal Avinurme vallas Avinurme alevikus Rakvere tn kaupluse „Helter“ juures juhtis Xxx Xxx mootorsõidukit xxx riiklik number xxx, mis ei olnud läbinud tehnoülevaatust, millega rikkus LE § 219, et liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega 8 ettenähtud korras kehtestatud nõuetele, on õigesti kvalifitseeritud
§ 74-7 alusel – tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine.
Nüüd kohus analüüsib
§ 74
-1 lg 1 kvalifitseeritava süüteo toimepanemkst, kas Xxx Xxxil oli seisuga 01.05.2008 juhtimisõigus. Kohus vastab eitavalt, leides, et Xxx Xxxil puudus seisuga 01.05.2008 seadusega ettenähtud juhtimisõigus. Kohus leiab, et sügavalt ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, nagu tema juhtimisõigust kinnitab xxx poolt aastal 2002 väljaantud tõend aastatel 1997-2000 saadud autoõppe kohta ning tema juhtimisõigus tuleneb asjaolust, et ta on kunagil siisku autoõpet saanud, ja see on piisav juhtimisõiguse aktualiseerimiseks ja ajaliselt püsimiseks. Tuleb eristada isiku subjektiivset mootorsõiduki juhtimise õigust kui iseenesest ( sõiduki juhtimise õigust võib käsitleda kui enesemääramise põhiõiguse osa ) ja selle subjektiivse õiguse aktualiseerunud seadustatud vormi – Liiklusseadusest tulenevat juhtimisõigust. Liiklusseadus määratleb teatud tingimused, mille esinemisel on isikul seadusest tulenev juhtimisõigus. Ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine on seadusega keelatud (
§ 74-1) ja vastav sanktsioon (karistus) on samuti seadusega kehtestatud.
Kusagil-kunagil keskkoolis või metsakoolis autoõppes osalemine ei taga isikule vastava kategooria või sellega võrdsustatud juhtimisõigust ja selline kaebuse esitaja seisukoht ( et selline autoõpe iseenesest annab talle õiguse autot juhtida kas eluajaks tingimusel, et juuhendaja on kõrval) ei ole millegagi põhjendatud. Kohus ei tuvastanud ühtki alust ja asjaolu, mille esinemisel võiks kaebuse esitajal tekkida põhjendatud veendumus oma seisukoha õigsuses. Juhtimisõigusega juhtimise keelu sotsiaalne tähendus on igaühele, sealhulgas ka ilma seadusliku juhtimisõiguseta, isikule arusaadav. Kuna auto on kõrgendatud ohu allikas ja selle juhtimisel võivad olla ohustatud nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu, tervis ja vara, põhjendatuks tuleb lugeda, et autot saab juhtida mitte mil, kus ja kes iganes, vaid seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et sellise isiku enesemääramise õiguse piirangu vajadus on iga ühiskonna liikme poolt tunnetatav. Sellise piirangu vajadus on seega arusaadav ka Xxx Xxxile.
§ 22
lg 1 sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida vastava kategooris juhtimisõigusega isik.
§ 24
lg 1 ja 4 sätestavad,et juhtimisõigust tõenavaks dokumendiks on juhiluba, ning õppija õigust juhtida autot tõendavad kas koolituskursuse tunnistus või õpingukaart. Nende dokumentide vorm on kehtestatud Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise korraga1. Nimetatud korra § 4 lg 8 sätestab õpingukaardi kasutamist õppesõidul. Xxx Xxx ja xxx Xxx ( viimane oli 01.05.2008 seisuga mootorsõidukijuhi juhendaja) kinnitasid ka kohtuistungil, et Xxx Xxxil puudus seisuga 01.05.2008 õpingukaart või koolituskursuse tunnistus.Tunnistaja xxx Xxx kinnitas, et viimati on tema poeg xxx. Xxx saanud autoõpet xxx aastal 2002, ka see jäi tal lõpetamata ja eksam tegemata ja pärast seda kuni 01.05.2008 pole xx. Xxx 9 pädeva koolitaja juures autokoolitust läbinud, õpingukaarti ega koolituskursuse tunnistust saanud. Kohus on tuvastanud, et Xxx Xxxil puudusid tema juhtimisõigust tõendavad dokumendid – koolituskursuse tunnistus või õpingukaart. Tema võimalik juhtimiõigus võiks aga tuleneda
§-st 32 lg 2: „Isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil ka teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul… „. Kui Xxx Xxxil oleks
§ 32
lg 2 tulenev juhtimisõigus, kuigi tal puudusid õppesõidu ajal õpingukaart või koolituskursuse tunnistus, poleks alust karistada xxx. Xxxit
§ 74
-1 lg 1 alusel, vaid ta oleks pidanud kandma vastutust
§ 74
-35 lg 1 alusel- muu liiklusnõute rikkumise eest, kuna
§ 17lg 1 kohaselt: „
(1)Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus ja muud dokumendid, kui seda nõuab seadus.“. Juhtimisõiguseta juhtimine ja kaasas juhtimisõigust tõendavate dokumentide mitteomamine on kaks erinevat väärteokoosseisu. Xxx Xxxil oleks juhtimisõigus olemas ( kuna tema juhendaja seaduslikus pädevuses ei ole kohtul kahtlust, vastav mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus on olemas) juhul, kui ta oleks autoõppe kursuse lõpetanud ( kursuse lõpetamisel aga antakse välja koolituskursuse tunnistus- vt Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise Korra § 4 lg 9-, mida Xxx Xxxil ei ole olemas), või ta oleks õppinud autojuhtimist seisuga 01.05.2008 pädeva ehk koolitusloaga koolitaja juures ( vt nimetatud Korra § 2 lg 5). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et juhul, kui ta oli õppinud aastatel 1997-2000 autoõpet xxx kokku 175 tunni ulatuses, siis tuleks lugeda, et ta on õppija ja on olnud õppija ka 01.05.2008. Vastavalt nimetatud Korrale, õppeprotsess on jagatud kaheks suureks osaks – juhi esmaõpe ( § 3) ja juhi täiendusõpe ( § 7). Juhi esmaõpe jaguneb algastmeks ja lõppastmeks. Lõppaste algab pärast esmase juhiloa saamist ja kestab 23 kuud ( § 6). Esmaõppe algastme pikkus ei ole seaduse ega nimetatud Korraga määratletud. Ette nähtud on üksnes õppetöö minimaalne maht õppetundides ( § 4), kuid kas neid õppetunde tuleb teha millise ajavahemiku jooksul, ei ole sätestatud. Kohus leiab, et see ei tähenda siiski, et esmaõppe algastme pikkust võib lugeda kas eluajaks ja isik on elu lõpuni autojuhtimise õppija staatuses. Kohtu arvates, tähtis on siin õppeprotsessi järjepidevus ja sisuline katkestamatus ilma oluliste pausideta, et omandatud nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised ei oleks kaotanud oma püsivust niivõrd, et tulevase juhi omandatud oskused hakkasid ajaliselt haihtuma. Tavalisele kõrvaltvaatajale on arusaadav, et kui isik on viimati käinud autoõppe koolitusel aastatel 1997-2000 ja peale seda metsakoolis aastal 2002, ning tema tol ajal omandatud teadmised ja oskused autojuhtimises ei olnud kinnistatud seadusega nõutava liiklusteoorija- ja sõidueksami sooritamisega ( nimetatud Korra § 4 lg 9 ja
§ 28
), siis ei saa kuidagi väita, et alates aastast 2002 kuni 01.05.2008 on isik järjepidevalt ja ilma oluliste pausideta õppinud autojuhtimist. Asjaolule, et Xxx Xxx ei olnud õppinud 10 selle aja kestel piisava usinusega näiteks liiklusteooriat ( mille osaks on liiklusalaste õigusnormide tundmine – Liiklusseadus, Liikluseeskiri ja muu), viidab fakt, et ka senini on ta seisukohal, et õppesõidu ajal võib sõita ka näiteks tehnoülevaatust mitteläbinud autoga. Xxx Xxx ei esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et alates 2002 kuni 01.05.2008 oleks ta osalenud õppetöös pädeva koolitaja juures. Kohus märgib, et seaduse mõttes on võimalik ka individuaalne ehk üksikkorras ettevalmistamine. Nimetatud Korra § 5 sätestab, et juhi esmaõppe algastmel võib juhti ette valmistada üksikkorras, kuid ainult pädeva koolitaja juhendamisel, ja üksikkorras õppida sooviv isik peab end registreerima koolitaja juures koos oma mootorsõidukijuhiõpetajana ( kohus märgib, et juhendaja ja õpetaja ei ole seaduse mõttes üks ja sama isik - vt
§ 32lg 1 ja 2 ning nimetatud Korra § 9 lg 2 p 4 ja § 12).
Kohus ei tuvastanud, et xxx Xxxile oleks nimetatud Korra §-le 9 lg 2 p 4 kohaselt välja antud juhi koolitamise õigust tõendav õpetaja tunnistus ja et ta oleks tegutsenud pädeva koolitaja juures. Järelikult, puudub alus väita, et Xxx Xxx oleks osalenud autojuhtimise õppetöös üksikkorras. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et Xxx Xxx 01.05.2008 seisuga ei ole lõpetanud koolituskursust ega oleks õppinud mootorsõidukijuhi koolituskursusel. Seega ei saa ta viidata oma juhtimisõiguse olemasolule tuginedes
§-le 32 lg
- Xxx Xxxil puudus juhtimisõigus seisuga 01.05.
- Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et, kui ta on kusagil-kunagil autoõpet saanud, siis ta ei ole nagu täisväärtuslik juht, vaid õppija, kes sõites autoga teeb ainult õppesõitu. Tõesti sel juhul vastavalt
§-le 32 lg 3 „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetaja ja lõikes 2 nimetatud juhendaja loetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal juhiks.“ Sellest võiks järeldada, et autoroolis istuv ennast õppijaks nimetav ei ole nagu juht ega kanna vastutust
§ 74-1 järgi ettenähtud rikkumise eest, sest juhiks loetakse juhendaja.
Õppijat sel juhul võiks karistada
§ 74
-35 järgi ettenähtud muu liiklusnõuete rikkumise eest, ja selle paragrahvi alusel määratav karistus on tunduvalt kergem kui
§ 74-1 lg 1 järgi.
Kohus aga leiab, et nii siiski see ei ole.
§ 7
lg 1 ja 4 sätestavad, et liiklejateks on jalakäija, sõitja või juht; juht on isik, kes juhib sõidukit. Seega, tõlgendades kogumis
§ 7
lg-ga 1 ja 4 ning
§-ga 32 lg 1,2 ja 3 määratletud kaitsealasid, leiab kohus, et normide eesmärgiks on omistada juhile, kes juhib sõiduautot
§ 32
lg 1 või 2 alusel, täiendavat kaalu ja pakkuda talle ja teistele liiklejatele täiendavat kaitset, kaasates auto juhtimisse või juhtmisel abistamisse mitte ainult autoroolis istuva juhti vaid ka tema õpetajat või juhendajat, kellel on vastava kategooria juhtimisõigus. Normide eesmärgipõhise tõlgendamisena ja seaduseandja soovina ei saaks olla autoroolis istuva juhtimisõiguseta juhi vastutusest vabastamine ja kogu selle vastutuse panemine üksnes juhendaja endale. Kohus leiab, et Xxx Xxx, olles juht
§ 7
lg 4 mõttes ja isik, kel puudus vastava kategooris juhtimisõigus ja puudus õigus juhtida autot
§ 32
lg 1 ja 2 alusel, vastutab
§ 74-1 lg 1 alusel. 11 Järelikult Xxx Xxxi tegevus, mis seisnes selles, et 01.05.2008 kella 17.35 paiku Ida
Virumaal Avinurme vallas Avinurme alevikus Rakvere tn kaupluse „Helter“ juures juhtis Xxx Xxx mootorsõidukit xxx riiklik number xxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, millega rikkus
§ 22
lg 1, et juhil peab olema vastava katerooria juhtimisõigus, on õigesti kvalifitseeritud
§ 74-1 lg 1 järgi – mootortsõiduki juhtimine ilma vastava katergooria juhtimisõiguseta. Kar
S § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 sätestav, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseiosule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et Xxx Xxx teadis, et ta sõidab autoga ajal, mil autol ei olnud läbitud tehnoülevaatus, samuti xxx. Xxx sooviski sellise autoga sõita. Kohus leiab, et Xxx Xxx pidi võimalikuks, et tal puudus seisuga 01.05.2008 seadusega ettenähtud juhtimisõigus. Oma juhtimisõiguse tõendamiseks on ta esitanud keskkooli direktori tõendi, et ta on aastatel 1997-2000 sealt autoõpet saanud. Samal ajal Xxx Xxx oli ilmselt teadlik, et vähemalt alates aastast 2002 ei õppi ta enam autojuhtimist kusagil, vajalikud liiklusteooria- ja sõidueksam on tal sooritamata ja koolituskursuse tunnistus puudub. Seda kinnitas kaebuse esitaja kohtuistungil isiklikult. Kohus leiab, et Xxx Xxx möönas ehk soostus asjaoluga, et tal puudub juhtimisõigus. Ta tegi tahtlikut autoga sõitu, nimetades seda õppesõiduks. Ja see on hoolimata sellest, et talle oli juba kahel korral aastatel 2005 ja 2006 osutatud asjaolule, et tal puudub juhtimisõigus Liiklusseaduse mõttes, tema kohta viidi läbi väärteomenelused, mõlemal juhul võeti vastu karistusotsused (toimik lk 18). Seega, kohus leiab, et Xxx Xxx tegutses
§ 74
-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega. Kaebuse esitaja ei toonud kohtule ühtki mõistliku põhjendust, miks ta võiks pidada piisavaks juhtimisõiguse eksisteerimiseks aastatel 1997-2000 osaliselt läbitud ja hiljem katkenud autoõpet. Kohus leiab, et ainult isiku paljasõnalist väidet, et ta on nii arvanud, sest xxx tõendil puuduvad kehtivuse piirid, järelikult see autoõpe kehtib eluaegselt, ei piisa selleks, et tunnistada isiku heauskliku eksimuse süüteokoosseisus. KarS § 17 lg 1 sätestab, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolust, mis vastab süüteokoosseisule, et pane tegu toime tahtlikult; sellisel juuhul vastutab isik seaduses ettenähtud korras ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. karS õ 17 lg 3 sätestab, et seaduse mitteteadmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Xxx Xxx oli teadlik, et tehnoülevaatus tal puudub, samuti asjaolust, et alates 1997-2000 ja 2002 aastatest ei õpi ta kuskilt autojuhtimist ega lõpetanud mootorsõidukijuhi koolituskursust. Seega, ei ole alust viidata süüteokoosseisu eksimusele. Xxx Xxxi tegude õigusevastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 12 Xxx Xxxi KarS-u 2.jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Xxx Xxxi puhul on tegemist täiskasvanu isikuga ja kohtul ei tekkinud ühtki kahtlust tema süüdivuses. KOHTU MEETMED 28.05.2008 tegi kohtuväline menetleja otsuse (lk 15), millega tunnistati süüdi
§ 74-7 ja 74-1 lg 1 järgi ja karistati Xxx Xxxi Kar
S § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 sätteid kohaldades
§ 74´1 lg 1 alusel rahatrahviga summas 1800 krooni.
Kohtuväline menetleja tuli järeldusele, et väärteoprotokollis formuleeritud rikkumine on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti. Kohus leiab, et KarS § 63 lg 1 kohaldamine on õige, sest tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele väärteokooseisule.
§ 74-1 lg 1 ja 74-5 süüteokooseisude tunnused on olulisel määral kattuvad.
Mõlemas juhul on tegemist ohudeliktiga, süütegu algab autosõidu alustamisega ja lõpeb auto peatamisega, põhiteoks on auto juhtimine ise.
§ 74
-1 lg 1 järgi täiendavaks süüteokoosseisu tunnuseks on juhtimine ilma juhtimisõiguseta,
§ 74
-7 süüteokoosseisu täiendavaks tunnuseks juhtimine, ajal, mil autol ei ole läbitud tehnoülevaatust. Raskeima karistuse näeb ette
§ 74-1 lg 1 - rahatrahv kuni 100 trahviühikut ( kuni 6000 krooni) või arest.
Xxx Xxxile määrati rahatrahv summas 1800 ( 30 trahviühikut). Kohtuistungil esitas xxx. Xxx taotluse karistuse kergendamiseks. Kohus leiab, et taotlus põhjendatud ei ole ja see tuleb jätta rahuldamata. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS §-st 56. § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud süütegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-4306: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus 1800 krooni on põhjendatud. Ka kohus ei tuvastanud Xxx Xxxi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. 13
§ 74
-1 lg 1 järgi ettenähtud karistuse keskmine määr on 50 trahviühikut ehk 3000 krooni. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse 1800 ( 30 trahviühikut), mis on alla keskmise määra, lähtudes ilmselt maksimummäära ühe kolmandikust, mis iseenesest ei ole välistatud ega välju karistamise eesmärkide põhimõtete piiridest.
74-1 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on üks levinumateist rikkumistest. Juhtimisõiguseta juhtimine ohustab nii juhti enda, samuti kaassõitjaid ja ka teisi liiklejaid, muuhulgas ka jalakäijaid, sest juhtimisõiguseta juhi käitumine liikluses on ettearvamatu. Xxx Xxx on toime pannud kaks väärtegu. Xxx Xxxil on xxx, tema sissetulekuks on xxx. Ta ei ole varem karistatud isik. Kohus leiab, et Xxx Xxxile määratud karistus rahatrahv 1800 krooni ulatuses kergendamisele ei kuulu, kuna sellesk puuduvad mõistlikud põhjused. Kohus leiab, et Xxx Xxxi kaebus kohtuvälise menetleja 28.05.2008 tehtud otsuse peale tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu 14