KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 02.mai 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-11-1370 (väärteoasi 2440,12,001252) Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Xxx Xxx (Xxx) tunnistati süüdi

§ 218lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 15 trahviühikut ehk 60 eurot.

kaebemenetluses Menetlusalune isik Xxx Xxx (Xxx), isikukood xxx, kodakondsus Eesti, elukoht:xxx, ei tööta RESOLUTSIOON VTMS § 30 lg 1 p 1, 120 lg 1, 132 p 3, 133-135 kohus OTSUSTAS: Rahuldada Xxx Xxx (Xxx) kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri piirkonnavanem Paul Kriisa 18.03.2011 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,11,001252 osaliselt. Tühistada kohtuvälise menetleja 18.03.2011 tehtud otsus ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuotsuse ärakirjad saata Xxx Xxxile (Xxx) allkirja vastu elukoha järgi, ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord. 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse terviskteksti kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 19.02.2011 koostas piirkonnapolitseinik xx xx Xxx Xxxile väärteoprotokolli AB1180616 fakti kohta, et 19.02.2011 kell 16.00 Ida-Virumaal Kiviõli linnas xxx asuvast kauplusest „xx“ varastas Xxx Xxx ühe ketšupi maksumusega 1,50 eurot, millega pani toime

218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 18.03.2011 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega tunnistati xx. Xxx süüdi

§ 218

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati rahatrahviga summas 60 eurot. Kohtuväline menetleja leidis, et isiku osavõtt väärteost on tõendatud õigusrikkuja üleandmise akti, kannatanu avalduse, tunnistajate ütlustega, samuti menetlusaluse isiku enda ütlustega. KAEBUSE SISU JA SELLE PÕHJENDUSED Kaebaja leidis, et talle süüksarvatud väärteo toimepanemine ei ole tõendatud. Tegemist on tekkinud arusaamatusega. Videosalvestis, mis kinnitaks või lükkaks ümber menetlusaluse isiku süüd, puudub. Kohtuväline menetleja põhjendamatult eelistas poemüüja ütlusi menetlusaluse isiku ütlustele. Ühtlasi soovis menetlusalune isik kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLINE SEISUKOHT Kohtuväline menetleja teatas, et nõustub kirjaliku menetlusega, uusi tõendeid esitada ei ole ja palus jätta otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED VTMS § 133 p 1-9 näeb ette millised küsimused selgitab kohus kaebuse lahendamisel. 2 Kohus peab vajalikuks rõhutada, et menetlusalusel isikul puudub õigus eeldada, et tema rikkumine oleks tõendatud või ümber lükatud ainult ette kindlaksmääratud tõendiliigina- videosalvestisega. Riigikohtu lahendis 3-1-1-41-06 p 7 on rõhutatud, et „ei näe menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult kindlat liiki tõendi abil, vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis“. KrMS § 63 lg 1 kohaselt kuuluvad tõendite hulka kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, ekperdi antud ütlus, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu dokument. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud KrMS § 61 lg 1, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ( vt Riigikohtu lahend 3-1-1-82-09). KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo nr 3-1-1-127-06, p 6 ja nr 3-1-1-4-07, p 7.1). Tõendeid tuleb hinnata nende kogumis, millele asub kohus alljärgnevalt. 19.02.2011 tegi xxx avalduse, mille kohaselt samal päeval oli xxx kaupluses kinni peetud naiskodanik, kes möödus kassat ja jättis kauba eest maksmata. Kaup on järgine üks sinep, kolm suppi ja üks ketšup, kauba maksumus on kokku 5.20 eurot lk

1. Kaup on kauplusele tagastatud rikkumata. Õigusrikkuja üleandmise aktist nähtub, et 19.02.2011 kell 15.53 „xxx“ kaupluses oli kinni peetud väidetavalt varguse toimepanemisel Xxx Xxx, varastatud kauba maksumuse on 5.20 eurot lk
2. Xxx xxx ülekuulamisprotokollist lk 13 nähtub, et 19.02.2001 tegi ta „xxx“ kaupluses siseostud, ta pani ühe pudeli ketšupi leti peale ja kui müüja vastas, et see on läbi löödud, pani ta selle kilekotti. Midagi varastada ta ei soovinud. Kuna kaupa oli palju, tekkis ilmne segadus ja ketšpup jäi kogemata kassas löömata. Menetlusaluse isikuga koosolnud tunnistaja Xxx Xxxi ülekuulamisprotokollist lk 16 nähtub, et 19.02.2011 kella 16 paiku käisid nad koos tütrega, kes on Xxx Xxx, poes „xxx“ sisseostude tegemas. Võtsid ühe ostukäru. Kassas ladus ta ostud letile, müüja lõi kassast asjad läbi ja tunnistaja pani asjad kotti. Leti juures maksis ostude eest tema tütar Xxx Xxx. Kui kauba eest sai makstud ja nad hakkasid ära minema, küsisid müüjad, kas ketšupi eest on tasutud. Ta ei näinud, et tütar oleks ketšupi kotti pannud. Supid ja sinep olid poe väikestes kilekotikestes, pani need esimesena letile.Tunnistaja küsis, kas selle eest on kassas löödud, saades müüjalt jaatava vastuse, pani asjad suuremasse kilekotti. Kohus märgib, et tunnistaja Xxx Xxxi ütlused ei ühti menetlusalune isik xx.Xxxi ütlustega selles osas, et menetlusalune isik oleks letile pandud ketšupi kassast läbilöömiseks ja veel ka küsinud, kas selle eest on kassast läbi löödud. Tunnistaja 3 xx. Xxxi ütlustest nähtub, et just tema oli see, kes pani kauba letile ja hiljem pani selle koti. Menetlusalune isik xx. Xxx ainult maksis kauba eest. Tunnistaja xx. Xxxi ütlustest nähtub, et ta pani letile supid ja sinepi. Ütlustest aga nähtub sõnaselgelt, et ta ei näinud ega kuulnud, et Xxx Xxx oleks letile maksmiseks pannud ketsupi ja veel küsinud, kas selle eest on tasutud. Tunnistaja xx xxx ütlustest lk18 nähtub, et 19.02.2011 kella 16 paiku oli kaupluses kaks naisterahvast, kes panid kaupa ostukärule. Kassa juures pani neist noorem naisterahvas asjad letile. Vanem naisterahvas pani asjad letilt kasti. Tunnistaja nägi, kuidas noorem naisterahvas võttis müügisaalis riiulilt ketšupi ja pani selle kilekotti. Kassa juures ei pannud ta ketšupi letile. Kui nad kassast möödusid, küsis tunnistaja, kus on ketšpup. Vanem naisterahvas vastas, et kõige eest on tasutud. Noorem naisterahvas hakkas väitma, et ostis selle teisest poest. Tunnistaja Xxx Xxxi ja xx xx ütlustes on vastuolu. xx. Xxx väidab, et just tema pani kauba letile kassast läbilöömiseks ja peale maksmist pani asjad kilekotti. Tunnistaja xx. Xxx väidab, et kauba pani letile just noorem naisterahvas, kelleks on Xxx Xxx. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta pani letile ketšupi, ülejäänud kauba letile panemise kohta ei ole menetlusaluse isiku ütlustes sõnagi. Kohus leiab tuvastatud faktiliseks asjaoluks, et xxx. Xxx oli see isik, kes pani kauba letile maksmiseks ja hiljem peale maksmist pani kauba kas kasti või suuremasse kilekotti. Xxx Xxx maksis kauba eest. Kohus lähtub siinjuures tunnistaja xxx. Xxxi ütlustest, arvestades, et ka eluliselt usutav on see, et üks isik paneb kauba letile ja võtab letilt, teine tegeleb sel ajal maksmisega. Tunnistaja xxx. xxx ei kinnitanud menetlusaluse isiku ütlusi, et too ostis muu kauba hulgas ka ketšupi, milleks oleks pannud ketšupi kassa juures letile kassast läbilöömiseks. Sellest tulenevalt on kohtul alust kahelda menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsusest. Ei ole veenev ka menetlusaluse isiku argument, et kaupa oli pali. Eriti kauba paljusust märgata ei ole- xxx avalduse kohaselt see on kuus pakki või purki suppi, üks sinep. Peale selle, menetlusaluse isiku ütlused on ümber lükatud tunnistaja xxx. Xxx ütlustega, mille kohaselt viimane nägi varguse toimepanemise pealt, nimelt kuidas menetlusalune isik liikus müügisaalis ja pani ketšupi kilekotti mitte aga ostukärule. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et ketšupi ei olnud kassa juures letile pandud. Seega ei saaks müüja eksida ja jätta kauba eest kassast läbi löömata kogemata, nagu väitis menetlusalune isik oma ütlustes. Menetlusaluse isiku poolt teo toimepanemise tehiolud – liikus müügisaalis ja pani ketsupi mitte ostukärule vaid kilekoott ja jättis selle kassa juures maksmiseks esitamata – osutavad sellele, et menetlusaluse isiku tahe oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, ta soovis seda ning seadis eesmärgiks võõra vallasasja omastamise.

§ 16

lg 2 kohaselt, paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Xxx Xxxi tegevus ketšupi äravõtmisel oli 4 suunatud selle omastamisele ja selleks tuli tal salajaselt läbida kassast mööda, jättes kilekotis oleva ketšupi müüjale esitamata. Järelikult, Xxx Xxxi tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab tõendatuks, et 19.02.2011 kell 15.53 varastas Xxx Xxx „xxx“ kauplusest asukohaga xxx ühe ketsupi maksumusega 1,50 eurot, pannes sellega toime varguse ehk süüteo väheväärtusliku asja vastu. Tegu on kvalifitseeritav

§ 199lg 1- 218 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõiguse norme. Selle väärteoasja menetlemisel järgiti ka ausa menetlemise põhimõtet. Väärteomenetluses on üle kuulatud kõik tunnistajad, kelle ütlused saaksid olla asjassepuutuvad – menetlusalune isik ise, tunnistaja Xxx Xxx (menetlusaluse isiku ema), kes oli koos menetlusaluse isikuga kassa juures, ning poemüüja xxx Xxx, kes nägi varguse pealt. Süüdistus on väärteoprotokollis esitatud ühe ketšupi varguse toimepanemises. Kohus ei tuvastanud xxx. Xxxi süüd välistavalid asjaolusid

-u

1. peatüki
2. jao tähenduses. Karistus ja kohtu meetmed Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati xxx. xxx ühe ketšupi varguse eest maksumusega 1,50 eurot rahatrahviga 15 trahviühikut summas 60 eurot.

§ 218

lg 1 kohaselt karistatakse väheväärtusliku asja vastu toimepandud süütegu kas rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et antud väärteomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu põhjendused on järgimsed. Kohtupraktikas on menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel laialt käsitletud. Riigikohtu lahend 3-1-1-29-11 p 14: „…Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-146-03, p 8 ja
3. novembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p-d 15 ja 16 ning
7. aprilli
8. a otsus asjas nr 3-1-19-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui 5 menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus leiab, et Xxx Xxxi süü ei ole suur ning asjas puudub avalik huvi. Menetlusalune isik varastas ühe ketšupi, mille maksumus on 1,50 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Xxx Xxx oleks varem kriminaal- või väärteokorras karistatud isik, kelle puhul võiks karistamine vajalik eripreventiisel eesmärgil, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Menetlemine ja karistusõiguslik reageerimine sellele teole (ketšupi vargus, maksumusega 1,50 eurot) on ilmselt mittemõõdukas. Asjaolu, et isik ei tunnistata ennast süüdi ega väljenda kahetsust, ei ole menetluse lõpetamise otsustamisel määratleva tähendusega. Peamine on isiku süü suurus, mis tuleneb teo tehioludest. Kohus leiab, et nimetatud kohtuvälise menetleja 18.03.2011 otsus väärteoasjas 2440,11,001252 tuleb tühistada ning väärteomenetlus Xxx Xxxi suhtes lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik Inna Kirsipuu 6