järgi käskmenetluses Süüdistatav URMAS KANTS, isikukood 37304255219, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, isik ei ole karistusregistrisse kantud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 02.11.2015, Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada URMAS KANTS
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) päevamäära, s.o summas 1056 (üks tuhat viiskümmend kuus) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates detsembrist 2015 igakuiselt vähemalt 88 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.11.
lg 1 p 1 alusel võtta Urmas Kantsilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Urmas Kants kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend elukohast lahkumise keeld Urmas Kantsi suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Urmas Kantsilt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Urmas Kantsilt menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Urmas Kantsil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 633 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 52,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700091907 ning selgitus: „Urmas Kants, 1-15-9662, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Urmas Kants, olles alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest mõõtmisel oli alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 0,76 mg/l) juhtis 04.10.2015 kella 12.20 paiku Rakvere linnas Kauba tänaval suunaga Tallinna tänava poole sõiduautot Lada Samara registreerimismärgiga xxxx. II Süüdistuse sisu Urmas Kantsi süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest mõõtmisel oli alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 0,76 mg/l) juhtis 04.10.2015 kella 12.20 paiku Rakvere linnas Kauba tänaval suunaga Tallinna tänava poole sõiduautot Lada Samara registreerimismärgiga xxxx. Seega Urmas Kants, juhtides sõiduautot, olles alkoholijoobes, pani toime
III Prokuröri ettepanek 3 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna abiprokurör Enn Pustak taotleb Urmas Kantsi süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 17,60 eurot moodustab 1056 eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates detsembrist 2015 igakuiselt vähemalt 88 eurot lõpptähtajaga 30. november 2016.
MS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Urmas Kantsi süüdistuses saabusid kohtusse 18.11.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo korral võib kohus süüdlase suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Urmas Kantsi karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus,
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava Urmas Kantsi puhul, keda ei ole karistusregistrisse kantud, saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. Samuti on eeltoodust tulenevalt põhjendatud lisakaristuse kohaldamine vaid kolmeks kuuks. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus 4 määrata, et kriminaalmenetluse kulud väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.