) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Määruses puuduvad põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus
Seaduses puudub alus, mis võimaldaks ajutise halduri tasu või menetluskulusid mõista välja otse mittemenetlusosaliseks olevalt juhatuse liikmelt, sest võlgniku juhatuse liige osaleb praktika kohaselt menetluses menetlusosalise esindajana. Isegi juhul, kui kaebaja oleks olnud kaasatud menetlusse iseseisva menetlusosalisena ning tema vastu oleks nõue esitatud ja kinnitust oleks leidnud, et tegemist on raske juhtimisveaga ning seda kohtu põhjendavas osas ja/või resolutsioonis märgitud PankrS § 28 lg 2 mõttes, siis ei oleks lubatav ühingul juhatuse liikme vastu väidetavalt olemas olevate kahju hüvitamise nõuete tasaarvestamine ajutise halduri tasu ja kuludega ning halduri menetluskuludega. PankrS § 150 lg 4 ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole iseseisev menetlusosaline (juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult). Vastustajate seisukoht 8. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 9. Võlgniku juhatuse liige HN toetas määruskaebust ja palus lisaks tühistada maakohtu määrus ka osas, milles temalt mõisteti välja ajutise halduri tasu ja kulud ning halduri menetluskulud. Edasine menetluse käik 10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis
Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.10.2014 määrus tuleb osaliselt, so resolutsiooni punkti 7 osas,
lõike 1 punkti 5 ja lõike 4 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada.
ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus on esitatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamiseks. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määruse peale edasi kaevatud, seega vastavas osas on määrus jõustunud. 12. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik pankrotihalduri tasu ja menetluskulusid mõista välja iseseisvalt menetlusosaliseks mitteolevalt võlgniku juhatuse liikmelt isiklikult, v.a kui see isik on võtnud need kulud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega (
Pankrotivõlgniku juhatuse liige kui füüsiline isik ei ole pankrotimenetluses menetlusosaliseks, ka ei ole tema vastu mingeid nõudeid esitatud ja juba sellest tulenevalt on tema suhtes nõude rahuldamine vastuolus menetlusõiguse sätetega. Ka ei nähtu pankrotiasja materjalidest, et juhatuse liikmed (või vähemalt üks neist) oleksid vastavasisulised avaldused esitanud või kokkulepped sõlminud. PankrS § 150 lg 4, mille kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt, ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole menetlusosaline. Ajutise halduri tasu ja kulutusi ning halduri tasu ja kulutusi on peale pankroti välja kuulutamist võimalik rahuldada üksnes pankrotivara arvel. Kui haldur leidis, et pankrotivõlgniku juhatuse 3 liige on oma kohustusi rikkunud ja tekitanud sellega võlgnikule kahju, oli tal õigus ja kohustus esitada kohtule hagi äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus menetlusõigust vääralt kohaldades mõistnud välja võlgniku juhatuse liikmetelt TT-lt ja HN-lt isiklikult ajutise halduri tasu ja kulud ning pankrotimenetluse kulud. 13. Kolleegium märgib, et kuigi nõuetekohase määruskaebuse on esitanud maakohtu määrusele üksnes üks juhatuse liikmetest (TT, teine teatas kaebusega nõustumisest) tuleb kaevatava määruse resolutsiooni punkt 7 tühistada täies ulatuses, so ka teise juhatuse liikme, HN suhtes. HN osas tühistab ringkonnakohus määruse
lõike 4 alusel (koosmõjus
§-ga 659), mis sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Kolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada kaevatava lahendi resolutsiooni punkt 7 täielikult. 14. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et maakohus on kaevatava määruse tegemisel oluliselt rikkunud ka põhjendamiskohustust (
lõige 1 koosmõjus § 463 lõikega; § 465 lõige 2 punkt 8), jättes lahendi resolutsiooni punkti 7 osas märkimata nii põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, kui ka õigusaktid, millest kohus juhindus.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Parandatud 04.01.2016 määrusega RESOLUTSIOON: Parandada tsiviilasjas nr 2-09-61076 Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2015 määruse päises ja resolutsiooni punktis 1 märgitud osaliselt tühistatava Harju Maakohtu määruse kuupäev ja lugeda „Harju Maakohtu 21.10.2014 määrus“ asemel õigeks „Harju Maakohtu 27.10.2014 määrus“. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.