Obsah (8)

§ 439§ 465§ 663§ 656§ 659§ 146§ 436§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-61076

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. Harju Maakohtu 07.12.2009 määrusega algatati võlgniku avalduse alusel Baltic Egg OÜ pankrotimenetlus ja 22.01.2010 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. 15.02.2011 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 28.11.2013 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati menetlus lõpetada pankrotiseaduse (PankrS) § 158 alusel.
2. 17.06.2014 esitas haldur kohtule taotluse lõpetada Baltic Egg OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Puudub müümata vara ja ka teistelt isikutelt midagi saada enam ei ole. Haldur ei ole juhatuse liikmete vastu nõuet esitanud, kuna puudub võlausaldajate huvi. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on juhatuse liikmete tegevus ja rasked juhtimisvead, milleks on rahaliste vahendite väljavõtmine kontolt ja seotud äriühingu kohustuste eest tasumine. Võlausaldajad ei soovi kohtuvaidlust finantseerida. Halduri tasu määramiseks puudub pankrotivara. Haldur palub võlgniku juhatuse liikmetelt mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud kokku 1410.01 eurot ning ajutise halduri menetluskulud 1143.60 eurot halduri kasuks OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Esimese astme kohtu määrus
3. Harju Maakohus lõpetas 27.10.2014 määrusega Baltic Egg OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Määruse resolutsiooni punktide 5, 6 ja 7 kohaselt jättis kohus pankrotihaldur Urmas Trossi tasu määramata, kuna puudub pankrotivara tasu väljamaksmiseks, kinnitas halduri menetluskulud pankrotimenetluse läbiviimisel summas 1143 eurot ning mõistis võlgniku juhatuse liikmetelt TT-lt ja HN-lt välja ajutise halduri tasu ja kulud kokku 1410.01 eurot (määratud 22.01.2010 määrusega; t lk 49-50) ning pankrotihalduri menetluskulud 1143 eurot halduri kasuks OÜ-le Konkurss.
4. Kohus viitas PankrS § 157 punktile 2 ning § 158 lõigetele 1, 3, 4 ja
5. Kohus avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.09.2014 ettepaneku tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pärast pankroti väljakuulutamist 3000 eurot kohtu deposiiti 7 päeva jooksul. Kohus hoiatas, et määratud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus Baltic Egg OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik kohtu ettepanekul määratud summat deposiiti ei tasunud. Kohus leidis, et kuna Baltic Egg OÜ-l (pankrotis) puudub pankrotimenetluse kulude katteks vara, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist.
6. Kohus kontrollib lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus kinnitas Baltic Egg OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses halduri poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud summas 1143.60 eurot. Määruskaebus
7. 23.01.2015 esitatud määruskaebuses paluvad võlgnik ja võlgniku juhatuse liige TT tühistada maakohtu määruse osas, milles mh TT-lt mõisteti solidaarselt välja ajutise halduri tasu ja kulud 1410.01 eurot ja halduri menetluskulud 1143 eurot (resolutsiooni punkt 7). 2
8. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme

§ 439ja § 656 lg 1 punkti 1 mõttes.

Määruses puuduvad põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus

§ 465lg 1 punkti 8 mõttes.

Seaduses puudub alus, mis võimaldaks ajutise halduri tasu või menetluskulusid mõista välja otse mittemenetlusosaliseks olevalt juhatuse liikmelt, sest võlgniku juhatuse liige osaleb praktika kohaselt menetluses menetlusosalise esindajana. Isegi juhul, kui kaebaja oleks olnud kaasatud menetlusse iseseisva menetlusosalisena ning tema vastu oleks nõue esitatud ja kinnitust oleks leidnud, et tegemist on raske juhtimisveaga ning seda kohtu põhjendavas osas ja/või resolutsioonis märgitud PankrS § 28 lg 2 mõttes, siis ei oleks lubatav ühingul juhatuse liikme vastu väidetavalt olemas olevate kahju hüvitamise nõuete tasaarvestamine ajutise halduri tasu ja kuludega ning halduri menetluskuludega. PankrS § 150 lg 4 ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole iseseisev menetlusosaline (juhatuse liikmelt kui füüsiliselt isikult). Vastustajate seisukoht 8. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 9. Võlgniku juhatuse liige HN toetas määruskaebust ja palus lisaks tühistada maakohtu määrus ka osas, milles temalt mõisteti välja ajutise halduri tasu ja kulud ning halduri menetluskulud. Edasine menetluse käik 10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.10.2014 määrus tuleb osaliselt, so resolutsiooni punkti 7 osas,

§ 656

lõike 1 punkti 5 ja lõike 4 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada.

§ 659

ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus on esitatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 7 tühistamiseks. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määruse peale edasi kaevatud, seega vastavas osas on määrus jõustunud. 12. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik pankrotihalduri tasu ja menetluskulusid mõista välja iseseisvalt menetlusosaliseks mitteolevalt võlgniku juhatuse liikmelt isiklikult, v.a kui see isik on võtnud need kulud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega (

§ 146lg 1 p 2).

Pankrotivõlgniku juhatuse liige kui füüsiline isik ei ole pankrotimenetluses menetlusosaliseks, ka ei ole tema vastu mingeid nõudeid esitatud ja juba sellest tulenevalt on tema suhtes nõude rahuldamine vastuolus menetlusõiguse sätetega. Ka ei nähtu pankrotiasja materjalidest, et juhatuse liikmed (või vähemalt üks neist) oleksid vastavasisulised avaldused esitanud või kokkulepped sõlminud. PankrS § 150 lg 4, mille kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt, ei õigusta pankrotimenetluse kulude väljamõistmist isikult, kes ei ole menetlusosaline. Ajutise halduri tasu ja kulutusi ning halduri tasu ja kulutusi on peale pankroti välja kuulutamist võimalik rahuldada üksnes pankrotivara arvel. Kui haldur leidis, et pankrotivõlgniku juhatuse 3 liige on oma kohustusi rikkunud ja tekitanud sellega võlgnikule kahju, oli tal õigus ja kohustus esitada kohtule hagi äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus menetlusõigust vääralt kohaldades mõistnud välja võlgniku juhatuse liikmetelt TT-lt ja HN-lt isiklikult ajutise halduri tasu ja kulud ning pankrotimenetluse kulud. 13. Kolleegium märgib, et kuigi nõuetekohase määruskaebuse on esitanud maakohtu määrusele üksnes üks juhatuse liikmetest (TT, teine teatas kaebusega nõustumisest) tuleb kaevatava määruse resolutsiooni punkt 7 tühistada täies ulatuses, so ka teise juhatuse liikme, HN suhtes. HN osas tühistab ringkonnakohus määruse

§ 656

lõike 4 alusel (koosmõjus

§-ga 659), mis sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Kolleegium leiab, et praegusel juhul tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada kaevatava lahendi resolutsiooni punkt 7 täielikult. 14. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et maakohus on kaevatava määruse tegemisel oluliselt rikkunud ka põhjendamiskohustust (

§ 436

lõige 1 koosmõjus § 463 lõikega; § 465 lõige 2 punkt 8), jättes lahendi resolutsiooni punkti 7 osas märkimata nii põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, kui ka õigusaktid, millest kohus juhindus.

1. Kuna asja materjalidest (mh t lk 91 lõppbilanss) nähtub, et pankrotipesas puudub mistahes vara, siis ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulutusi ning halduri kulutusi mõista välja pankrotivõlgnikult. Osaliselt riigi arvelt ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamõistmine PankrS § 23 lg 4 alusel oleks olnud võimalik juhul, kui menetlus oleks raugenud enne pankroti väljakuulutamist.
2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud peab kolleegium mõistlikuks ja õiglaseks jätta iga menetlusosalise enda kanda

§ 172lõike 1 teise lause alusel.

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Parandatud 04.01.2016 määrusega RESOLUTSIOON: Parandada tsiviilasjas nr 2-09-61076 Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2015 määruse päises ja resolutsiooni punktis 1 märgitud osaliselt tühistatava Harju Maakohtu määruse kuupäev ja lugeda „Harju Maakohtu 21.10.2014 määrus“ asemel õigeks „Harju Maakohtu 27.10.2014 määrus“. 4