KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-1

imust „mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine“ ei ole ei päevakorras ega

1. a majanduskavas. Otsus
2. a aruande vastuvõtmise kohta on vastuolus päevakorra p-ga 3, seadusega (korteriühistuseaduse (

) § 15 lg 2, 3) ja põhikirjaga (p 8.3). Aruande tabelis toodud andmed ei vasta tõele ja tabel oli riputatud ainult trepikoja seinale. Tabeli p-des 15-20 märgitud kulutused summas 153 035 krooni ei vasta tõele, kuna juhatus ei ole selliseid kulutusi tõendanud. Tabeli p-s 24 toodud kulutuste arvuti, printeri ja telefoni rentimise kohta ei ole kostja esitanud andmeid, mille alusel on tehtud kulutusi summas 6924 krooni. Kostja ei ole tõendanud aruande tabelis esitatud andmeid ning ei ole esitanud revideerimisaruannet. Eeltoodud põhjendustel tuleb vaidlustatud otsused tunnistada MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks, kuna nad on seaduse ja põhikirjaga vastuolus. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Üldkoosolek oli pädev otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel oli järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning juhatus tagas kaks nädalat enne koosolekut igale korteriühistu liikmele võimaluse saada 2 seaduses (

§ 15lg 2, 3) ette nähtud dokumendid.

Korteriühistu liikmetel oli

1. a juhatuse ja revidendi aruannete ning
2. a majandusplaani arutamise käigus õigus vastu võtta otsuseid nii orgtehnika soetamise, kojamehele lisatasu maksmise kui lisatööde – mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine – majandusplaani lülitamiseks.
3. majandusaasta aruanne vastab tegelikkusele ja hageja väited selle ebaõigsusest on alusetud. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas
5. jaanuari 2012 otsusega hagi osaliselt ning tunnistas kehtetuks KÜ Kangelaste 11
6. aprilli 2010 üldkoosolekul vastu võetud otsuse
7. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta. L. Pavlova nõuded KÜ Kangelaste 11
8. aprilli 2010 üldkoosolekul vastu võetud otsuste – KÜ Kanglaste 11 ostab orgtehnika, orgtehnika rentimise eest ei maksta juhatuse esimehele 157 krooni ja raamatupidajale 420 krooni alates
9. maist 2010; jätta kehtima tariif 8 krooni ruutmeetri eest; maksta kojamehele töötamise eest rasketes talvetingimustes (lumekoristus) lisatasu 3160 krooni bruto ning mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine – kehtetuks tunnistamiseks jättis kohus rahuldamata. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli korteriühistu 27.04.2010 üldkoosoleku päevakord – korteriühistu juhatuse aruanne ühistu
10. a majandustegevuse kohta; audiitori
11. a aruanne;
12. a tegevusele hinnangu andmine;
13. majandusaasta plaani arutamine;
14. a majandusplaani vastuvõtmine; Stseglova ettekanne ehitustegevusest – teatavaks tehtud seaduses sätestatud korras (MTÜS § 20 lg 6) ja tähtajal. Vastavalt protokollile viibis üldkoosolekul 87 korteriühistu liikmest 41, s.o alla poole liikmetest. Kuna üldkoosolekul osales alla poole korteriühistu liikmetest, ei olnud üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmetel lähtuvalt MTÜS § 201 lg-st 5 õigust muuta enne koosoleku toimumist välja kuulutatud päevakorda ega lisada päevakorda täiendavaid

imusi. Kohus nõustus hageja väitega, et

imused, mille osas otsustati, et korteriühistu ostab orgtehnika, orgtehnika rentimise eest ei maksta juhatuse esimehele 157 krooni ja raamatupidajale 420 krooni alates 01.05.2010; jätta kehtima tariif 8 krooni ruutmeetri eest; maksta kojamehele töötamise eest rasketes talvetingimustes (lumekoristus) lisatasu 3160 krooni bruto; mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine, ei olnud kajastatud enne üldkoosolekut teatavaks tehtud päevakorras, seega on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning otsused eeltoodud

imustes on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühist üldkoosoleku otsust ei saa kehtetuks tunnistada ning eeltoodud nõuete osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja väitel

1. majandusaasta aruande andmed ei vasta tegelikele kulutusele. Aruande p-des 15-19 on märgitud, et sillutusribade rekonstrueerimiseks kulutati 153 035 krooni, esitatud tõendist selgub, et ainult 147 185 krooni. Ülejäänud 5850 krooni kohta kostja tõendeid ei esitanud, seega kostja on esitanud aruandes valeandmeid. Kostja ei ole esitanud arveid p-s 15 märgitud ehitusprojekti, p-s 16 märgitud rekonstrueerimisloa ja p-s 18 märgitud sillutusribade ekspluateerimisloa kohta. Kostja ei ole esitanud arveid ega maksete tõendeid aruande p 8 – uste ja majafonolukkude teenindus 3895,25 krooni, p 9 – fonolukkude ja uste remont 820 krooni ja p 12 – ehituskonstruktsioonide teenindus 893 krooni kohta. Kokku ei ole kostja tõendanud kulutusi summas 11 458,25 krooni. Kohus nõustus hageja väitega.
2. majandusaasta aruande p-s 8 on märgitud uste ja majafonolukkude teeninduse kulu 3895,25 krooni, p-s 9 fonolukkude ja uste remondi kulu 820 krooni, p-s 12 ehituskonstruktsioonide teeninduse kulu 893 krooni, p-s 15 ehitusprojekti kulu 2000 krooni, p-s 16 rekonstrueerimisloa kulu 2000 krooni ja p-s 18 sillutusribade ekspluateerimisloa kulu 1000 krooni. Kostja ei ole tõendanud aruande p-des 8, 9, 12, 15, 16 ja 18 märgitud kulutuste tegemist – puuduvad vastavad arved või muud kuludokumendid. 3 Hageja väitel on Narva Vesi AS arvetes märgitud, et on tehtud arvestusi ka Kangelaste 11a maja kohta, kes sai vett Kangelaste 11 maja kaudu. Kohus kontrollis
3. majandusaasta aruandes märgitud külma vee arvestuse vastavust arvetele (I kd tl 120-131) ning tuvastas, et aruandes märgitud külma vee eest arvestatud ja tasutud summad ei vasta Narva Vesi AS arvetele. Näiteks: IV kvartalis on külma vee eest esitatud arve summas 32 380,94 krooni, tasutud on 31 634,64 krooni. Narva Vesi AS arvetel märgitud summadest
4. a IV kvartali kohta moodustab tasumisele kuuluv kolme kuu summa koos Kangelaste 11a kuluga 33 363 krooni (10 388,45+11 625,80+11 348,75); ilma Kangelaste 11a osas arvestatud kuluta (koos käibemaksuga) moodustab tasumisele kuuluv kolme kuu summa 32 813,92 krooni (10 186,10+11 452,52+11 175,30). Erinevused arvetel märgitud summade ja
5. majandusaasta aruandes märgitud vee kulu summade vahel on ka teiste
6. a kvartalite osas. Kohus järeldas, et
7. majandusaasta aruandes märgitud Narva Vesi AS arvete summad ei vasta tegelikult arvetel märgitud summadele, s.o aruandes märgitud kulud külmale veele ei vasta tegelikkuses tehtud kulutustele. Korteriühistu majandusaasta aruande koostamisel tuleb

§ 15

lg-st 4 ja MTÜS § 36 lg-st 1 tulenevalt juhinduda mittetulundusühingute seaduses ja raamatupidamise seaduses sätestatud korrast. Kuna aruanne ei vasta kulutuste osas tegelikkusele, on

1. majandusaasta aruande koostamisel rikutud raamatupidamise seaduses aastaaruande kohta kehtestatud nõudeid. Seega kohus tuvastas, et kostja
2. majandusaasta aruandes märgitud kulutuste kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid aruande p-des 8, 9, 12, 15, 16 ja 18 märgitud kulutuste tegemise kohta ning aruandes märgitud kulud külmale veele ei vasta tegelikkuses tehtud kulutustele. Kohus järeldas, et aruanne on koostatud raamatupidamise seaduse (§ 14 lg 1; § 15 lg 1, 3; § 16; § 17) nõudeid rikkudes ning sellest tulenevalt on üldkoosoleku otsus
3. majandusaasta aruande kinnitamise kohta ebaseaduslik ja tuleb tunnistada kehtetuks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. L. Pavlova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
5. jaanuari 2012 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võeti üldkoosolekul vastu otsused, mida ei olnud kajastatud enne üldkoosolekut teatavaks tehtud päevakorras, mis on vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 6 ja põhikirja p-ga 6.8, ning nimetatud otsused tuleb tunnistada kehtetuks. Kohus leidis, et otsused on tühised ja neil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seega ei saa neid kehtetuks tunnistada. Kohtuotsus ei ole seaduslik nagu nõuab TsMS § 436 lg
6. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, jättes kohtuotsuse resolutsiooniga hageja nõuded eeltoodud osas rahuldamata. Selle õiguslikuks tagajärjeks on, et kostja poolt
7. a ebaseaduslikult raha välja maksmist ei ole vaidlustatud, mis on vastuolus tühise tehingu põhimõttega. MTÜS § 241 lg 4 järgi kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5-
8. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 7 võib nõuda ka mittetulundusühingu otsuste kehtetuks tunnistamist; 2) ei ole kohtuotsuses analüüsitud päevakorrapunkti „audiitori
9. a aruanne” all vastu võetud otsust, et alates 01.05.2010 eraldatakse esimehele telefonikõnede eest tasumiseks 100 krooni (kaart).
10. KÜ Kangelaste 11 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
11. jaanuari 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata 4 või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 norme; 2) saab vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 27.04.2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja osales päevakorra

imuste arutamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Juhatuse

1. a aruande arutamisel on protokollitud hageja vastuväide teostatud remonditööde (sillutisriba, välistrepp) osas (aruande p-d 17 ja 19). Hageja arvates on antud tööde eelarved liiga suured ning ei vasta teostatud tööde mahule. Juhatuse aruande ja revisjoni aruande muude punktide osas hageja vastuväiteid ei esitanud, samuti ei nõudnud ta oma vastuväidete protokollimist järgmiste otsuste osas: korteriühistu ostab orgtehnika, orgtehnika rentimise eest ei maksta juhatuse esimehele 157 krooni ja raamatupidajale 420 krooni alates 01.05.2010; jätta kehtima tariif 8 krooni ruutmeetri eest; maksta kojamehele töötamise eest rasketes talvetingimustes (lumekoristus) lisatasu 3160 krooni bruto; mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda ülaltoodud otsuste kehtetuks tunnistamist; 3) on kohtu hinnang üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse kohta ebaõige. Kohus kitsendas põhjendamatult päevakorra raame. Üldkoosoleku päevakorras oli nimetatud
2. a majandustegevuse kava arutamine ja vastuvõtmine. Kõikidele korteriühistu liikmetele oli vastavuses

§ 15

lg 2 nõuetega kaks nädalat enne koosoleku läbiviimist väljastatud majandustegevuse aastakava ning aastakava p-s 15 oli näidatud kulu arvuti ja printeri rentimise eest, samuti ka esialgsed plaanilised tööd ja orienteeruvad hinnad. Korteriühistu liikmetel ei ole keelatud teha majanduskava arutamise käigus muudatusi ning täiendusi. Üldkoosoleku poolt kinnitatud aastakava muudatused ei suurendanud tariifi (8 krooni ruutmeetri kohta), mis oli toodud aastakava projektis; 4) rahuldas kohus 16.02.2011 kohtuistungil hageja taotluse nõuda kostjalt välja dokumendid seoses remonditöödega ja määras dokumentide loetelu, mida kostja oli kohustatud esitama. Kostja täitis kohtu nõude kohtu poolt määratletud mahus. Esitatud dokumentide alusel tegi kohus järelduse, et majandusaasta aruandes on puudu raamatupidamise algdokumendid kulutuste tegemise kohta ning üldkoosoleku otsus majandusaasta aruande kinnitamise kohta on ebaseaduslik ja tuleb tunnistada kehtetuks. Revideerimine, majandusaasta aruande hinnang nõuab erialaseid teadmisi ning kohtul oli vastavalt TsMS § 293 lg-le 1 õigus

ida eksperdi arvamust. Selle asemel uuris kohus ise

1. a majandusaasta aruannet ja tegi järelduse, et aruanne on koostatud raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes. Kohus ei täitnud kohtueelistungi menetluse ülesandeid.
2. KÜ Kangelaste 11 vaidleb L. Pavlova apellatsioonkaebusele vastu, leides, et L. Pavlova apellatsioonkaebus on põhjendamata.
3. L. Pavlova vaidleb KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei piira

§ 13

lg 3 hageja õigust vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, kui need on ebaseaduslikud. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku 5 otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates; 2) ei ole kohus kitsendanud päevakorra raame. 2010. a majandusplaani osas võeti vastu ainult järgmised otsused, mille suhtes toimus hääletamine: trepikodade 1, 2, 3, 5, 6 elektrijuhtmete renoveerimine; paneelide liitekohtade korrastamine; mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine. Hageja vaidlustas otsuse

imuses „mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine“, kuna seda ei olnud kajastatud päevakorras ega

1. a majanduskavas; 3) rahuldas kohus õigesti nõude tunnistada kehtetuks otsus
2. majandusaasta aruande kinnitamise kohta, kuna kostja ei esitanud kulutuste tõendeid. Iga korteriühistu liige kannab majandustegevuse kulutusi ja tal on õigustatud huvi nõuda aruannet raha kulutamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja L. Pavlova apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. jaanuari 2012 otsus tuleb tühistada täielikult ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab L. Pavlova hagi KÜ Kangelaste 11 27.04.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks täielikult rahuldamata. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
5. L. Pavlova vaidlustas muu hulgas üldkoosoleku 27.04.2010 otsuse (otsuse p 3), millega võeti vastu
6. a aruanne. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on
7. a aruanne vastuolus

§ 15lg-tega 2 ja 3, kuna igale ühistu liikmele ei esitatud 2009.

a aruannet ja bilanssi ning revideerimisaruannet (audiitori otsust).

§ 15

lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutele selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga tutvumiseks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Tegemist on juhatuse informatsiooni andmise kohustusega ning hageja leiab, et korteriühistu juhatus on seda kohustust rikkunud. Riigikohus on 15.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05 asunud seisukohale, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist käsitleb erisättena

§ 13

lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tegemist on eriseadusega ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele (MTÜS § 24 lg 1). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

§ 15

lg-s 2 sätestatud rikkumine ei kujuta endast üldkoosolekule kutsumise korra rikkumist.

§ 15

lg-tes 2 ja 3 esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu juhatus on

§ 15

lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustuse täitnud ning puudub alus tunnistada üldkoosoleku otsuse p 3 sellel alusel kehtetuks. Korteriühistu Kangelaste 11 töötaja J. Arlamova kirjalik teatis (I kd, t.l 203) tõendab, et 06.04.2010 ajavahemikul kella 6.00-6.30 pani ta igasse Kangelaste 11 maja postkasti majandustegevuse plaani ja

1. a juhatuse aruande. Samuti on väljavõttega korteriühistu juhatuse 28.03.2010 protokollist ja korteriühistu juhatuse teatisega (I kd, t.l 201, 202) tõendatud, et kulude vähendamise eesmärgil otsustati panna
2. a tulude-kulude aruanne ja 6 revisjoni komisjoni akt välja igas trepikojas ning koopia saamiseks võivad soovijad pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Allkirjade nimekirjad (I kd, t.l 197-198) tõendavad, et kümme korteriühistu liiget on revisjoniakti koopia juhatuselt kätte saanud ning juhatus oli seega täitnud

§ 15lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustuse tähtaegselt.

Sellega on ümber lükatud hageja väide, et igal ühistu liikmel puudus võimalus tutvuda revideerimisaruandega (audiitori otsusega). Lisaks märgib ringkonnakohus, et

§ 15

lg-test 2 ja 3 ei tulene juhatusele kohustust anda märgitud sättes nimetatud dokumendid isiklikult kätte igale korteriühistu liikmele. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on korteriühistu

1. a aruannet ja audiitori otsust koosolekul arutatud ning ka see kinnitab, et korteriühistu juhatus on korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustuse täitnud. Veel tugines hageja üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks tunnistamise nõudes sellele, et
2. a aruandes märgitud kõikide kulutuste kohta ei ole juhatus esitanud kuludokumente. Maakohus leidis, et
3. a aruande p-de 8, 9, 12, 15, 16 ja 18 märgitud kulutuste (I kd, t.l 12) kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid ning aruandes märgitud kulud külmale veele ei vasta tegelikkuses tehtud kulutustele ning kuna
4. a aruanne on sellest tulenevalt koostatud raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes, on üldkoosoleku otsuse p 3 ebaseaduslik ja tuleb tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud maakohtu seisukoht ei ole õige. Korteriühistu Kangelaste 11 põhikirja p-st 6.18 tulenevalt vastutab raamatupidamise organiseerimise ning aastaaruande ja ühistu tegevuse aruande koostamise ning nende üldkoosolekule esitamise eest juhatus ning kui juhatus ei ole esitanud üldkoosolekule osade kululiikide kohta algdokumente, siis sellist tegevust saab ette heita juhatuse liikmetele, kuid ei anna alust tunnistada üldkoosoleku otsust, millega võeti vastu
5. a aruanne, kehtetuks. Ringkonnakohus märgib, et juhatuse liikmete poolt maakohtu otsuses märgitud raamatupidamise seaduse sätete rikkumine võib olla käsitletav nende hoolsuskohustuse rikkumisena, kuid ei anna alust järelduseks, et üldkoosoleku otsuse p 3 on kehtetu. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega tunnistati kehtetuks korteriühistu üldkoosoleku 27.04.2010 otsus
6. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta, tuleb seetõttu tühistada ja hageja nõue jätta selles osas rahuldamata. KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastuseks KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et sõltumata sellest, kas L. Pavlova lasi protokollida oma vastuväite üldkoosoleku protokollis või mitte, on tal õigus nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.

§ 1

lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata

imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuna

§-s 13 on reguleeritud korteriühistu liikme poolt korteriühistu otsuste vaidlustamine (õigus kolme kuu jooksul pöörduda kohtu poole) ning seda ilma eelneva vastuväite protokollimiseta, siis ei ole antud juhul asjakohane KÜ Kangelaste 11 viide MTÜS § 24 lg-le

2. L. Pavlova palus tunnistada kehtetuks veel järgmised 27.04.2010 üldkoosoleku otsused: KÜ Kangelaste 11 ostab orgtehnika; orgtehnika rentimise eest ei maksta juhatuse esimehele 157 krooni ja raamatupidajale 420 krooni alates 01.05.2010; jätta kehtima tariif 8 krooni ruutmeetri eest; maksta kojamehele töötamise eest rasketes talvetingimustes (lumekoristus) lisatasuna 3160 krooni brutona ning mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine põhjused, et nimetatud

imusi ei ole kajastatud üldkoosoleku päevakorras, mis on teatavaks tehtud enne üldkoosolekut ning sellega on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus leidis, et eelmärgitud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna tegemist on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega ning seetõttu on nimetatud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi tühised. 7 Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt vaidlustatud eelnimetatud üldkoosoleku otsused ei ole tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi ning hageja nõue nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata käesolevas otsuses märgitud põhjendustel. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning otsustab ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsÜS §-st 38 tulenevalt on juriidilise isiku organi otsuse kehtetusel kaks liiki, s.t otsus on tühine või otsust saab kehtetuks tunnistada. Tühine otsus on ühtlasi kehtetu. Seega võib juriidilise isiku organi otsus olla kehtetu nii seetõttu, et ta on tühine, kui ka seetõttu, et ta on kehtetuks tunnistatud. Eelnevast tulenevalt pidi maakohus, tuvastades üldkoosoleku otsuste tühisuse, rahuldama hageja nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamises, kuna tühine üldkoosoleku otsus on ühtlasi kehtetu. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena on käsitletav ka olukord, kui koosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud koosolekul arutamisele tulevat

imust. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning hageja nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

§ 15

lg-st 2 tulenevalt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutele tutvumiseks selle projekti, koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. 27.04.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktide 4 ja 5 all märgitud

1. a majandusaasta plaani arutamine ja
2. a majandusplaani vastuvõtmine. Tsiviilasja materjalide juures (I kd, t.l 12 pöördel, tõlge t.l 17) on majandustegevuse aastakava projekt, milles on muu hulgas näidatud kulude nimekiri (1-24) ning kehtima jääv tariif 8 krooni ruutmeetri eest. Ringkonnakohus leiab, et üldkoosoleku päevakorrapunktide 4 ja 5 ning üldkoosolekule esitatud majandustegevuse aastakava projektis näidatud planeeritud kulutuste alusel võis üldkoosolek vastu võtta hageja poolt vaidlustatud otsused (orgtehnika ostmine ja orgtehnika rentimise eest tasu mittemaksmine alates 01.05.2010, kojamehele lisatasu maksmine, mulla toomine heakorrastustöödeks ja senise tariifi 8 krooni ruutmeetri eest) ning tegemist ei ole üldkoosoleku päevakorras kajastamata

imuste arutamisega. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku protokollist nähtuvalt sai hageja tema poolt vaidlustatud

imustes seiskohta avaldada ning ainuüksi asjaolu, et hageja ettepanekuid hääletamisel ei toetatud, ei tähenda seda, et vastuvõetud otsused oleksid kehtetud. Korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega otsustati eraldada esimehele alates 01.05.2010 100 krooni telefonikõnede eest tasumiseks, ei ole hageja palunud kehtetuks tunnistada (I kd, t.l 71). Seetõttu ei pidanudki maakohus nimetatud otsust analüüsima ja L. Pavlova apellatsioonkaebuses eitatud vastupidine väide ei ole põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui hageja oleks nimetatud otsuse vaidlustanud, ei oleks alust seda kehtetuks tunnistada. L. Pavlova apellatsioonkaebus tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata. 11. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi L. Pavlova kanda. 8 Ringkonnakohus rahuldas KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebuse ja jättis L. Pavlova apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seetõttu jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel L. Pavlova kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja