Obsah (6)

§ 655§ 2§ 186§ 647§ 116§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2012 Tartu Tsiviilasja number 2

) §-de 94 ja 113 järgi (kostja on viivitanud raha tagastamisega 01.09.2009 – 31.08.

1. a 365 päeva ja 01.09.2010 – 01.02.
2. a 154 päeva; ühe päeva viivis summalt 9558 krooni oli 2,095 krooni, kokku 519 päeva viivis 1087,31 krooni (69,47 eurot). Kuna hageja on palunud vähendada viivist kuni põhinõudeni, tuleb kostjalt lisaks ettemaksuna saadud 610,87 eurole välja mõista viivis 610,87 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. OÜ NARVA EHITUSPROJEKT esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. mai 2011 otsuse ja
5. juuni 2011 täiendava otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ületas maakohus hagi piire, rikkudes oluliselt TsMS §
6. Hageja esitas hagi kostjalt kahju väljamõistmiseks, kohus mõistis kostjalt välja õigusliku aluseta saadu; 2) rikkus kohus TsMS § 227 lg-t 1 ja § 226 lg-t 1, kuna ei kontrollinud hageja esindaja esindusõigust ning võttis menetlusesse hagi, mis oli esitatud esindusõiguseta isiku poolt. Hageja lepinguline esindaja Ljudmila Rõbalko esitas volikirja alles 09.03.2011 kohtuistungil. Volikirja kohaselt tekkis L. Rõbalkol esindusõigus alates 09.03.
7. Enne 09.03.2011 tehtud menetlustoimingud on hageja poolt heaks kiitmata; 3) kohaldas kohus valesti materiaalõiguse norme, sest mõistis kostjalt alusetult välja rohkem viivist, kui hagejal on õigus saada. Lepingu järgi ei või lepingulise viivise summa ületada 10% lepingu hinnast, s.o 3186 krooni ehk 203,62 eurot. Lisades sellele seadusjärgse viivise

§-de 94 ja 113 alusel, on hagejal õigus saada viivist 268,09 eurot (203,62 + 69,74); 4) tugines kohus otsuses asjaoludele, mida menetluses ei arutatud, rikkudes TsMS § 436 lg-t 4. Kohus märgib ebaõigesti, et vaidlust ei ole, et hageja ütles 15.08.2009 lepingu üles seoses lepingu olulise rikkumisega. Kostja ei ole kunagi nõustunud, et leping öeldi üles töövõtjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Kostja väitis korduvalt, et leping on üles öeldud

§ 655

lg 1 alusel.

§ 655

lg 1 reguleerib töövõtulepingu lõpetamist tellija soovil sõltumata sellest, kas lepingut on rikutud või mitte; 5) ei uurinud kohus põhjalikult tõendeid. Kohus käsitles lepingu ülesütlemise avaldusena 15.08.2009 dokumenti, mis on allkirjastatud L. Rõbalko poolt. Lepingu p 10.1 kohaselt on L. Rõbalko volitatud hageja nimel alla kirjutama ainult tööde vastvõtmise akti. L. Rõbalkol puudus õigus esitada lepingu raames pretensioone ja avaldust lepingu ülesütlemiseks; 6) uuendas kohus menetluse ebaseaduslikult ja võttis menetlusse uusi nõudeid. Kohus lõpetas asja arutamise, andis pooltele tähtaja kuni 31.01.2011 täiendavate tõendite esitamiseks ning teatas, et pärast tõendite esitamist teeb kohus asjas kohtulahendi. Hageja esitas määratud tähtajaks uue hagi redaktsiooni ja uue nõude kõrvalkulude väljamõistmiseks. Kuna kohus jättis määruses TsMS § 437 lg 1 p 1 ja § 465 lg 2 p 1 nõuetele vastavalt põhjendamata, mille alusel ta menetluse uuendas (s.o millise vea kohus tuvastas ja milles seisneb vea olulisus), siis menetlus uuendati põhjendamatult ning kõik pärast menetluse uuendamist tehtud toimingud on ebaseaduslikud; 4 7) rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 3 ja jagas valesti tõendamiskoormuse. Kohus ei märgi, milliste tõendite alusel ta tuvastas, et hageja sooviks oli saada kostjalt kogu ehitusprojekt, millise saaks kooskõlastada ametiga. Kui hageja esitas väite, et tema arusaam lepingu tingimustest erines sellest, mis on selgelt määratud lepingus, siis selle väite tõendamise kohustus oli hagejal; 8) kohaldas kohus valesti

§ 2

lg-t 1 ja käsitles ebaõigesti ameti kirja dokumendina, mis tõendab töö mittevastavust lepingu tingimustele. Lepingu pooled leppisid kokku, et tööde vastuvõtmine toimub hageja poolt. Pooled ei määranud, et amet peab esitama oma arvamuse selle kohta, kas töö vastab lepingu tingimusele või mitte. Lisaks vaatas amet projekti läbi ehitusprojektina, mitte ehitusprojekti osana. Ametil praktiliselt ei olnud märkusi ehitusprojekti arhitektuurilise osa suhtes või olid märkused, millised kohus tunnistas mitteolulisteks. Kohus jättis üldse tähelepanuta kostja poolt tõendina esitatud valmis arhitektuuriprojekti, mis tõendab, et kostja oli töö teinud kokkulepitud mahus ja kvaliteediga; 9) leidis kohus valesti, et hageja taganes lepingust. 15.08.2009 dokumendis on selgelt määratud, et hageja ütleb lepingu üles. Lähtudes

§ 655

lg-st 2 võib töövõtulepingu rikkumise tagajärjeks olla lepingu ülesütlemine, mitte lepingust taganemine.

1. T. Kitšatova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Arvutusvea osas tuleks teha määrus, millega mõista välja OÜ-lt NARVA EHITUSPROJEKT T. Kitšatova kasuks viivis summas 337,27 eurot ning alates
2. maist 2012 viivis 0,022% päevas 610,87 eurolt kuni kohustuse täitmiseni. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus ületanud nõude piire. Hageja palus mõista kostjalt välja 610,87 eurot ja viivis 610,87 eurot ning kohus tegi nimetatud nõude kohta otsuse. Seda, et kohus kohaldas teisi norme, ei loeta TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 tulenevalt nõude piiride ületamiseks; 2) kontrollis kohus esimesel eelistungil hageja esindaja esindusõigust. Hageja esindaja esindusõigus vastab TsMS § 218 lg 1 p-le
3. TsÜS § 113 sätestab, et kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Hageja kiidab heaks kõik oma esindaja tehtud tehingud. Tulenevalt TsMS § 333 lg-test 1, 2, 3 ja § 652 lg-st 6 ei saa kostja tugineda esindusõiguse rikkumisele, kuna ta ei esitanud selle kohta vastuväidet esimese astme kohtus; 3) ei ole kohus viivisenõude lahendamisel rikkunud materiaalõiguse norme. Kuna kostja pidi esitama ametile kooskõlastamiseks ehitusprojekti arhitektuur- ja ehitusosa hiljemalt 26.12.2008, siis alates 27.12.2008 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepingu p 9.2 järgi kuni lepingust taganemiseni 203,62 eurot. Viivisearvestus lepingu p 9.2 alusel: lepingust taganemine 15.08.2009, kohustuste täitmise tähtaeg 26.12.2008, viivitatud päevi 232; viivis 0,2% lepingu hinnast, s.o 31 860 kroonist – 14 783,04 krooni ehk 944,81 eurot; 10% lepingu hinnast – 3186 krooni ehk 203,62 eurot. Pärast lepingust tagamist 15.08.2009 pidi kostja tulenevalt

§ 186

p-st 5 ja § 188 lg-st 2 tagastama hagejale ettemaksu 9558 krooni ehk 610,87 eurot. Kostja on viivituses 9558 euro tasumisega alates 16.08.2009 ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist vastavalt

§-le

1. Intressimäär oli 01.07.2009 kuni 31.12.
2. a 1% aastas, 01.01.2011 kuni 01.07.
3. a 1,25% aastas, alates 01.07.2011 on intressimäär 1% aastas. Seega tuleb kohaldada alates 16.08.2009 kuni 31.12.2010 viivisemäära 8% aastas (0,022% päevas) ja alates 01.01.2011 kuni 01.07.
4. a 8,25% aastas (0,023% päevas). Viivisearvestus

§-de 94 ja 113 alusel kuni kaebuse vastuse esitamiseni 30.04.2012: 9558 krooni x 502 päeva (16.08.2009 – 31.12.2010) x 0,022% = 1055,58 krooni; 5 9558 krooni x 165 päeva (01.01.2011 – 14.06.2011, s.o kuni kohtuotsuse tegemiseni) x 0,023% = 362,73 krooni; 9558 krooni x 320 päeva (15.06.2011 – 30.04.2012) x 0,022% = 672,88 krooni. Vastuse esitamiseni moodustab viivis

§-de 94 ja 113 alusel 2091,11 krooni ehk 133,65 eurot, millele tuleb lisada viivis lepingu p 9.2 alusel 203,62 eurot, kokku viivis 337,27 eurot. Tegemist on viivise arvutamisel aritmeetilise veaga, mille saaks parandada TsMS § 447 korras. Vastustaja leiab, et viivist tuleks arvutada kostja poolt kohustuste täitmiseni; 4) sätestab lepingu p 10.1, et hageja volitatud isik on L. Rõbalko. Lepingust ei nähtu piiranguid L. Rõbalko suhtes. Hageja kiidab heaks kõik L. Rõbalko tehtud toimingud; 5) ei saa kostja tulenevalt TsMS § 333 lg-test 1, 2, 3 ja § 652 lg-st 6 apellatsioonimenetluses väita, et kohus rikkus menetluse uuendamisega menetlusnormi, kuna kostja ei esitanud esimese astme kohtus selle kohta vastuväidet; 6) tegutseb kostja projekteerimise valdkonnas ning pidi teadma, millised dokumendid ta pidi vormistama ametile kooskõlastamiseks vastavalt lepingu p-le 3.

1. Kostja ei valmistanud ehitusprojekti arhitektuur- ja ehitusosa, ei esitanud projekti kooskõlastamiseks ning ei andnud projekti tellijale üle. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, siis kasutas hageja õigust lepingust taganeda. Leping ei kehti alates 15.08.
2. Kuna töö jäi tegemata, pidi kostja saadud raha tagastama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab T. Kitšatova hagi OÜ Narva Ehitusprojekt vastu 623,65 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
4. Maakohus menetles vaidlusalust hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Sellise hagi menetlemisel võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osata, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesolevas asjas teatas kostja maakohtule apellatsioonkaebuse esitamise soovist ning kohus täiendas 02.05.2011 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd täiendav otsus on TsMS § 448 lg 5 kohaselt täiendatava otsuse osa, siis on tegemist ühe otsustusega ning sellel peab olema üks kuupäev. Sellest tulenevalt peab ka täiendav otsus kandma 02.05.2011 kuupäeva ning maakohus on ebaõigesti märkinud täiendavale otsusele teise kuupäeva, s.o 14.06.
5. Edasikaebamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema alates tervikotsuse kättetoimetamisest.
6. Asja materjalidest nähtuvalt esitas maakohtule hagiavalduse T. Kitšatova esindaja L. Rõbalko. Hagiavaldusele ei olnud lisatud L. Rõbalko volitust tõendavat dokumenti. Maakohtu 09.03.2011 istungil esitas hageja maakohtule volituse (II kd, t.l 143), millest nähtuvalt andis ta oma emale L. Rõbalkole volituse esindada end kohtus. Volitus on tähtajatu ning antud TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 227 lg 7 teisest lausest tulenevalt eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse. Ringkonnakohus leiab, et 09.03.2011 antud volitusega kiitis T. Kitšatova heaks ka L. Rõbalko eelnevalt tehtud menetlustoimingud, sh hagiavalduse esitamise T. Kitšatova esindajana, ning apellandi seisukoht, et L. Rõbalkol tekkis esindusõigus alates 09.03.2011, ei ole õige. 6
7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.09.2008 projekteerimistööde lepingu ning hageja (tellija) nõue põhineb sellel, et ta taganes 15.08.2009 nimetatud lepingust ja nõuab seepärast kostjalt (töövõtjalt) ettemaksuks tasutud 610,87 euro (s.o 30% lepingu maksumusest) tagastamist. Apellatsioonkaebuses tugines kostja esmakordselt asjaolule, et L. Rõbalkol puudus 15.08.2009 volitus taganemisavalduse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et lepingu p-st 10.1 ei tulenenud L. Rõbalkole volitusi lepingust taganemiseks. Samas märgib ringkonnakohus, et taganemise kui kujundusõiguse kasutamisena saab erandina käsitleda ka kohtumenetluse ajal vastava tahte avaldamist kohtule esitatud hagiavalduses, mis on vastaspoolele kätte toimetatud. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 12, et L. Rõbalkol oli T. Kitšatova volitus hagi esitamiseks ning sellest järelduvalt oli tal volitus ka lepingust taganemiseks, mis oli avaldatud hagiavalduses. Selliselt sai hageja tahtest aru ka kostja, kes ei vaidlustanud maakohtus mitte taganemise formaalsete eelduste, vaid taganemise materiaalsete eelduste puudumist. Pooled vaidlesid maakohtus eelkõige selle üle, kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud ja kas seetõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda (

§ 647

), või oli tegemist lepingu ülesütlemisega

§ 655tähenduses.

Vaidlust ei ole selles, et 29.09.2008 sõlmisid pooled töövõtulepingu ning taganemisõiguse tekkimise eelduseks on lepingu oluline rikkumine (

§ 116

lg 2), mida täpsustab töövõtulepingu puhul

§-s 647 sätestatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud kostja poolt töövõtulepingu olulise rikkumise ning sellest tulenevalt põhjendamatult rahuldanud hagi. Töövõtulepingu p-s 1 leppisid pooled kokku lepingu objektis, s.o kostja pidi tegema hagejale ehitusprojekti (eelprojekti staadiumis) arhitektuur- ja ehitusosa. 13.1. Maakohus tugines projekti lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel Narva Linnavalitsuse 27.02.2009 kirjale (I kd, t.l 10), millega tagastati projekt seda heaks kiitmata ning märgiti muu hulgas seda, et täiendavalt on vaja esitada elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni osad ning lahendada välisvalgustus sissepääsudel. Maakohus leidis, et tegemist on olulise lepingurikkumisega, kuna kostja oleks pidanud teadma, et ainult arhitektuur- ja ehitusosa projekti koostamisest hagejale ei piisa selle kooskõlastamisest Narva Linnavalitsusega. Maakohus tuvastas, et hageja sooviks ei olnud ainult arhitektuur- ja ehitusosa tellimine kostjalt. Samas ei ole maakohus märkinud, millised tõendid peale vaidlusaluse lepingu tõendavad hageja tahet sõlmida leping lisaks ka elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni osade ning välisvalgustuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kui pooled leppisid kokku, et kostja peab tegema projekti arhitektuur- ja ehitusosa, siis ei saa kostjale ette heita muude projekti osade (elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisvalgustuse) mittetegemist ja kvalifitseerida seda olulise lepingurikkumisena. Apellant on õigesti märkinud, et Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 70 kehtestatud „Nõuded ehitusloa taotlemiseks esitatud ehitusprojektile“ tuleneb, et ehitusprojekt koosneb mitmest osast ning kehtestatud ei ole nõuet, et kõik projekti osad peab koostama üks ja sama projekteerija. Ringkonnakohus rõhutab lisaks seda, et Narva Linnavalitsuse 27.02.2009 kirjast ei tulene samuti, et puuduolevad projekti osad peaks koostama just kostja ning et seda saaks käsitleda esitatud projekti puudusena. Maakohtu viide

§-le 29 ei ole antud juhul asjakohane. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostja poolt lepingus kokkuleppimata tööde mittetegemist (elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning välisvalgustuse osad) ei saa käsitleda lepingu rikkumisena kostja poolt ning lepingust taganemist ei saa sellega põhjendada. 7 13.

1. Narva Linnavalitsuse 27.02.2009 kirjast nähtuvalt puudus projektil peageodeedi poolt kooskõlastatud geodeetiline krundi alusplaan täpsusega M 1:500 ning naaberkrundi omaniku (Eesti Raudtee AS) kooskõlastus. Maakohtu vaidlustatud otsusest ei selgu, kas maakohus on nimetatud puudusi käsitlenud oluliste puudustena, mis annaks hagejale õiguse lepingust taganemiseks. Samas on maakohus leidnud, et eelnimetatud kooskõlastuste saamine oli kostja kohustus. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja Oru 54 krundi geodeetilise alusplaani Narva Linnavalitsusest (I kd, t.l 62) ning AS EVR Infra vastusest (I kd, t.l 43) nähtub, et Oru 54 krundi piirid olid määratud ebaõigesti geodeetilisel alusplaanil. Sellest tulenevalt olid kõrvalhooned ja tara projekteeritud selliselt, et nad paiknesid väljaspool krundi Oru 54 piire. Kostja tegi 20.07.2009 kirjaga (I kd, t.l 55-56) hagejale ettepaneku esitada linna peageodeedi kooskõlastatud geodeetiline alusplaan ning kinnitas samas kirjas, et on nõus parandama projekti ilma lisatasuta. Ühtlasi selgitas kostja, et sellisel juhul tuleb hagejal kõrvalhoonest loobuda, kuna see asub väljaspool hageja krundi piire. Hageja kostja ettepanekule ei reageerinud ning esitas taganemisavalduse. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et Narva Linnavalitsuse 27.02.2009 kirjas märgitud puudus – krundi maksimaalne täisehituse protsendi ületamine projektis – toimus ebaõige geodeetilise alusplaani tõttu. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nimetatud kooskõlastuste õigeaegne saamine ei sõltunud kostjast ning seetõttu ei ole kostja ka selles osas lepingut rikkunud. 13.
2. Asja materjalidest nähtub veel see, et kostja poolt projekteeritavad ehitised olid hageja poolt eelnevalt omavoliliselt ehitatud ning lepingus ettenähtud tähtaeg 26.12.2008 projekti linnavalitsusele kooskõlastamiseks esitamiseks ei olnud hageja jaoks lepingust taganemise eeldusena oluline, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja kostja poole seoses lepingu täitmisega alles
3. a suvel. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kuna hageja ei ole tõendanud

§-des 116 ja 647 sätestatud eeldusi, siis puudus tal õigus lepingust taganemiseks olulise lepingurikkumise tõttu. Sellest tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus ka seda, kas hageja nõue ettemaksu tagastamiseks (30% lepingu hinnast) saaks kuuluda rahuldamisele

§ 189lg 2 p 1 järgi.

14. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui kostja ei olnud töövõtulepingut oluliselt rikkunud, st ei olnud täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab hageja (tellija) tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada asjas esitatud asjaoludest nähtuvalt ülesütlemisavalduseks

§ 655lg 1 järgi.

See säte võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. Kui tellija on töövõtulepingu

§ 655

lg 1 järgi üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Seega lepingu ülesütlemine ei vabasta tellijat töövõtjale kokkulepitud tasu maksmise kohustusest ning vastavate kokkulepitud tasunõuet vähendavate eelduste täitmist peab tõendama tellija (hageja). Tähtis ei ole see, kas hageja on need tööd ka vastu võtnud. Töövõtulepingu p 4 kohaselt oli lepingu maksumuseks 31 860 krooni ning hageja tasus kostjale ettemaksu 9558 krooni ehk 610,87 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt ettemaksuna tasutud 610,87 euro tagastamist ning hageja esitatud põhjenduste kohaselt on kostja tehtud projekt (lisatud tsiviilasja materjalide juurde) väärtusetu. Ringkonnakohtu 02.10.2012 istungil kinnitas kostja, et lepingu alusel tehtud projekti väärtus on vähemalt 1200-1300 eurot ning seetõttu on hageja nõue põhjendamatu. 8 Ringkonnakohus tegi 02.10.2012 kirjaga hagejale ettepaneku nõude tõendamiseks täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja kinnitas vastuses, et puuduvad alused

§ 655lg 1 kohaldamiseks ning täiendavaid tõendeid ei esitanud.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal ei ole õigust kokkulepitud tasule vähemalt 610,87 euro ulatuses, siis ei saa hageja nõuet rahuldada ka

§ 655lg 1 alusel. 15. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus ületas nõude piire ja rikkus sellega Ts

MS §-s 439 sätestatut. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning kohtul tuleb haginõue kvalifitseerida sõltumata hageja taotlusest. Hageja nõudis kostjalt 610,87 euro väljamõistmist seoses lepingust taganemisega ning nõude tõendatuse korral on kohtul kohustus esitatud asjaolude alusel nõue kvalifitseerida. Seetõttu ei ole oluline see, et hageja nõudis kostjalt 610,87 euro väljamõistmist kahjuna. TsMS § 437 p 1 kohaselt kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Märgitud säte annab kohtule diskretsiooniõiguse asja menetluse uuendamiseks ning asjaolu, et maakohus uuendas enne lahendi tegemist 14.02.2011 määrusega asja arutamise, ei ole menetlusõiguse oluline rikkumine, nagu apellant ekslikult arvab. 16. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi ja ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi T. Kitšatova kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja