Obsah (6)

§ 98§ 97§ 99§ 96§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-431

) § 99 ja § 102 lg 1 alusel. Kostjal on veel üks alaealine tütar, kellele ta tasub elatist 160 € kuus.

§ 98

lg-st 1 lähtuvalt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostja igakuised kulutused olid järgmised: eluase 94 €, toit 110 €, sideteenused 50 €, transport 50 €, isiklikud kulutused 65 €, finantsteenused 243, 66 €, elatis tütar A. 160 €. Kokku olid kostja kulutused ühes kuus 772, 66 €. Lisaks mõisteti kostjalt tütar A. kasuks Viru Maakohtu

1. novembri 2011 otsusega välja elatise võlgnevus summas 477 €. Kostja sissetulek ei võimalda tal maksta hagejale suuremat elatist kui 50 € kuus. Kostja hinnangul olid hageja igakuised kulutused riietele ja jalanõudele liialdatud, kuivõrd vajadus nende järele on hooajaline ning igaüks peaks suutma elada oma võimaluste piires. Kostja hinnangul oli ka hageja emal kohustus oma tütart materiaalselt toetada. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohtu
3. mai 2012 otsusega rahuldati K. J. hagi D. J. vastu. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja tagasiulatuvalt alates
4. septembrist 2010 elatis 160 € kuus hageja ülalpidamiseks kuni hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui
5. juunini
6. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse ajavahemiku
7. september 2010 kuni
8. august 2011 eest summas 1 630 €. 3 Maakohus leidis, et vaidlust ei olnud selles, et hageja oli täisealiseks saamisel alustanud õpinguid Narva Soldina Gümnaasiumis ning vastas seega ülalpidamist saama õigustatud lapse tunnustele ja

§ 97lg 2 nõuetele.

Kostja vaidles vastu hageja poolt nõutava ülalpidamise ulatusele, leides, et kulutused olid liialdatud ning oma osa hageja ülalpidamisest pidi kandma ka hageja ema. Teiseks väitis kostja, et tema varaline seisund ei võimalda tal anda ülalpidamist võrdselt nii nooremale tütrele kui hagejale. Maakohus leidis, et arvestades hageja vajadusi (sh eluvajadusi ning hageja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi), aga samuti tema tavalist elulaadi, olid hageja nõuded põhjendatud. Sotsiaalala statistilised uuringud näitavad, et üle 14-aastase linnas elava lapse ülalpidamiskulud moodustavad üle 200 € kuus (uuringud 2004 seisuga). Kahtlemata on 18-aastase gümnaasiumi õpilase ülalpidamiskulud sellest tunduvalt kõrgemad. Maakohtu arvates oli hageja kui 18-aastase 12. klassi õpilase kulud põhjendatud ja mõistlikus suuruses, sh koolikulud 40 €; toitlustamine koolis 13 €; huviringid, sektsioonid, stuudio 35 €; matemaatika repetiitor 15 €; täiendavad õppematerjalid 20 €; toit 70 €; hügieenitarbed 15 €; riided, jalanõud 75 €; sidekulud 15 €; kokku 298 €. Maakohus leidis, et need kulud on seotud kas olmevajaduste rahuldamisega (toitlustamine koolis, toit, hügieenitarbed, riided, jalanõud, sidekulud) või hariduse omandamisega (toitlustamine koolis, huviringid, stuudio, õppematerjalid, repetiitori tasu) ning olid mõistliku suurusega ja vastasid seega ülalpidamise ulatuse nõuetele

§ 99

lg 1 ja 2 mõttes.

§-st 96 tulenevalt on lapse ülalpidamiskohustus mõlemal vanemal. Kui jagada hageja kulud (298 €) kostja ja hageja ema vahel, jääb mõlemale vanemale kanda 149 €. Hageja kulude jaotamisel kahe vanema vahel peab aga arvestama seda, et teine vanem on kandnud ja kannab praegu kõik eluruumikulud, mida hageja pole avalduses eraldi välja toonud ega arvestanud. Maakohus leidis seega, et hageja elatise nõue summas 160 € kuus vastas ülalpidamise ulatuse nõuetele

§ 99

lg 1 ja 2 mõttes ning oli tasakaalus teise vanema poolt antava ülalpidamise ulatusega

§ 96tähenduses.

Viru Maakohtu 29. novembri 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-43119 mõisteti kostjalt välja noorema tütre kasuks elatis 160 €. Kostja viitas

§ 98

lg-le 1 ning väitis, et ei ole võimeline andma ülalpidamist nii hagejale kui nooremale tütrele. Maakohus leidis, et kostja viide oli alusetu ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Nimetatud

-i säte kohaldub, kui ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline andma ülalpidamist mitmele õigustatud isikule. Maakohtu hinnangul oli kostja võimeline andma ülalpidamist mõlemale tütrele vähemalt võrdses suuruses. Maksu- ja tolliameti

1. aprilli 2012 vastusest kostja deklareeritud tulude kohta (tl 79) nähtus, et
2. aastal sai kostja maksustatava tulu summas 13 303,44 € ning
3. aastal 3 870,04 € (
4. märtsi 2012 seisuga), ehk ligi 1 290 € kuus. Pärast tulumaksu maha arvestamist jäi kostjale igakuiselt kätte keskmiselt 1 019 € (2012 palk). Lisaks sellele sai kostja tulu oma Narva korteri üürile andmise eest. Kostja kulude arvestuse järgi (tl 54) moodustasid tema igakuised kulud 801,67 € (sh seni makstud elatis tütardele 189,01 €). Alates
5. novembrist 2011 maksab kostja nooremale tütrele elatist 160 € kuus. Seega vabadest vahenditest jääb kostjale 246,34 €, millest piisab nii hagejale, kui nooremale tütrele elatise maksmiseks ja tekkinud võlgnevuse ajatatud tasumiseks (801,67 – 189,01 + 160 = 772,66; 1 019 – 772,66 = 246,34). Maakohtu hinnangul oli kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist nõutud ulatuses kahjustamata enese tavalist ülalpidamist

§ 102lg 1 mõttes ega teise ülalpidamist saama õigustatud isiku huve.

Kostjalt kuulus hageja kasuks väljamõistmisele elatis igakuuliselt summas 160 € alates

1. septembrist 2010 kuni hageja keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Hageja taotles ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist. Hageja esitas avalduse kohtule
2. septembril
3. Seega

§ 108

alusel oli hagejal õigus nõuda 4 ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt alates

1. septembrist
2. Hagejal saamata jäänud elatise summa moodustas 1 920 eurot (160 x 12 = 1 920), millest tuleb maha arvata kostja makstud elatise summa. Hageja ja kostja pangakontode väljavõtetest (tl 9–10, 46–53) nähtus, et
3. aastal maksis kostja hagejale elatist summas 290 € (aprillis 20 €, mais 20 €, juulis 50 €, augustis 50 €, septembris 50 €, oktoobris 50 €, novembris 50 €), mis tuli maha arvata kostja võlgnetava elatise summast. Kostja võlgnevus hageja ees ajavahemiku
4. september 2010 kuni
5. august 2011 eest moodustas 1 630 eurot (1920 – 290 = 1 630) ning see summa kuulus kostjalt välja mõistmisele. TsMS § 129 lg 2 alusel on hagihinnaks hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 160 € igakuiselt. Seega oli käesoleva tsiviilasja hinnaks 160 € korda 9 ehk 1 444 €. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. D. J. esitas Viru Maakohtu
7. mai 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt. D. J. taotleb uue otsuse tegemist, millega määratakse, et D. J. kohustub K. J. maksma elatist alates
8. juunist 2011 kuni
9. juunini 2012 ja otsuse tühistamist osas, millega mõisteti D. J. elatis välja tagasiulatuvalt. D. J. taotles juhuks, kui kohus siiski leiab, et elatist tuleb tasuda tagasiulatuvalt, et võetaks arvesse, et D. J. maksis K. J. ajavahemikul
10. september 2010 kuni
11. august 2011 1140, 37 €. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus nii materiaal- kui menetlusõiguslikke norme hinnates ebaõigesti asjaolusid, arvestades ebaõigesti tasutud elatise summasid, moonutades apellandi kohtuistungil esitatud väiteid ning ületades haginõude piire (maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei esitatud); 2) taotles vastustaja ajavahemiku
12. september 2010 kuni
13. juuni 2011 eest elatisvõla summas 434,54 € tasumist. Perioodil 12 september 2010 kuni
14. juuni 2011 maksis apellant elatist kahe lapse eest vastustaja ema arveldusarvele. Apellant maksis vastustaja emale 1 213, 79 € ja 12 000 kr (766,94 €), kokku 1 980,73 € (kummalegi lapsele 990, 37 €), kuid maakohus nimetatud asjaolu arvesse ei võtnud; 3) tasus apellant vastustajale perioodil
15. september 2010 kuni
16. august 2011 1140,37 €, mitte 290 € nagu märkis maakohus. Kui lähtuda elatise suurusest 139 € kuus perioodil
17. september 2010 kuni
18. juuni 2011 ja elatise suurusest 160 € kuus perioodil
19. juuni 2011 kuni
20. juuni 2012 (gümnaasiumi lõpetamise aeg), siis sai elatise võlgnevus ajavahemiku
21. september 2010 kuni
22. august 2011 eest olla 569,63 € (139 x 10 kuud + 160 x 2 = 1710 (elatise kohustus perioodil
23. september 2010 kuni
24. august 2011), millest tuli lahutada faktiliselt tasutud 1 140, 37 € = 569, 63 €); 4) taotles vastustaja määrata perioodil
25. september 2010 kuni
26. juuni 2011 igakuise elatise suuruseks 139 €, kuid maakohus, rikkudes TsMS §-i 439, määras nimetatud perioodil elatise suuruseks 160 €; 5) on maakohtu otsus ebaselge ja segane. Resolutsiooni p-s 2 mõistis kohus apellandilt tagasiulatuvalt alates
27. septembrist 2010 välja elatise summas 160 € kuus, kuid resolutsiooni p-s 5 mõisteti apellandilt veel kord välja elatis ajavahemiku
28. september 2010 kuni
29. august 2011 eest summas 1630 €; 6) ei võtnud maakohus arvesse, et apellant tasus vastustaja emale kahe lapse eest elatist vabatahtlikult, mistõttu paneb elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine apellandi raskesse majanduslikku olukorda. Apellant ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt; 5 7) märkis maakohus ebaõigesti nagu üüriks apellant oma Narva korterit välja ja saaks selle eest üüritulu. Kohtuistungil ütles apellant, et korteris elab tema ise koos oma vanematega, kes temale üüri ei maksa. Ka
30. mai 2012 kohtuotsuses on korter aadressil Uusküla XXXX Narva märgitud apellandi koduaadressina; 8) on apellandi keskmine neto töötasu 700 € kuus, mis nähtub tema poolt kohtule esitatud arveldusarve väljavõttest.
31. K. J. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esitanud apellant menetluse jooksul ei suulisi ega kirjalikke vastuväiteid arvestuses esitatud elatisvõla osas. Vastustaja taotles võlgnevuse tasumist, sest apellant ei tasunud elatist regulaarselt. Apellandi poolt kohtule esitatud dokumentide alusel arvati apellandi poolt varem makstud summad nõudest maha; 2) ei ole apellant tõendanud, et apellandi ja vastustaja ema vahel oli suuline kokkuleppe 100 € suuruse elatise maksmise osas. Kui selline kokkulepe ka oli, siis see ei oma tähendust, kuivõrd vastustaja ema ei ole käesolevas menetluses osapool ning apellandil ja vastustajal mingeid sellesisulisi kokkuleppeid ei olnud; 3) ei väljunud maakohus haginõude piiridest, kuivõrd vastustaja esitas nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest; 4) ei nõua vastustaja apellandi majanduslikku olukorda arvesse võttes kohtuotsuse viivitamatut täitmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab osaliselt Viru Maakohtu
33. mai 2012 otsuse resolutsiooni punkti 2 ning täielikult punktid 4, ja 5 ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja D. J. K. J. ülalpidamiseks elatise ajavahemiku 13.09.2010 kuni 23.06.2011 eest igakuiselt 139 € ja ajavahemiku 23.06.2011 kuni 13.09.2011 eest igakuiselt 160 €, kokku ajavahemiku 13.09.2010 kuni 13.09.2011 eest summaliselt elatise 1 723 €; tehes tasaarvestuse D. J. poolt ajavahemikul 13.09.2010 kuni 13.09.2011 tasutud elatisega, lugeda väljamõistetuks D. J. K. J. ülalpidamiseks elatise ajavahemiku 13.09.2010 kuni 13.09.2011 eest 687,40 €. Ajavahemiku 14.09.2011 kuni 25.06.2012 eest mõistab ringkonnakohus välja D. J. elatise K. J. ülalpidamiseks igakuuliselt 160 €, kokku summas 1503,6 €; täitmisel tuleb arvestada D. J. poolt ajavahemikul 14.09.2011 kuni 25.06.2012 elatisena K. J. tasutud summadega. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles mõisteti välja elatise võlgnevus ajavahemiku 13.09.2010 kuni 30.08.2011 eest summas 1 630 eurot, s.o apellant vaidlustab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud osas. Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 23.06.2011 kuni 23.06.2012 summas 160 €. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et kuigi apellant palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega määrati elatis tagasiulatuvalt alates 13.09.2010 (kaebuse taotluste punkt 2), on apellant samas olnud nõus tasuma hagejale elatist alates 23.06.2011 summas 160 eurot (kaebuse taotluste punkt 1), s.o arvestades hagi esitamise aega 13.09.2011 on kostja olnud nõus mingis osas elatist tagasiulatuvalt tasuma. 6
34. Õige on apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 439 ja ületanud otsuses nõude piire. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja välja mõista kostjalt ajavahemiku 01.09.2010 kuni 23.06.2011 eest igakuiselt elatis 139 € ning summaliselt 434,54 € (tehes tasaarvestuse kostja poolt elatiseks makstud summadega) ja alates 23.06.2011 kuni 25.06.2012 igakuiselt elatis 160 € (tl 2). Maakohus on vaidlustatud otsusega välja mõistnud kostjalt elatise hageja kasuks igakuiselt 160 € alates 13.09.2010 kuni 23.06.2014 ning elatise võlgnevuse ajavahemiku 13.09.2010 kuni 30.08.2011 eest summas 1 630 €. Kuna hageja ei ole nõudnud kostjalt elatise maksmist alates 23.06.2011 igakuiselt 160 €, vaid 139 € kuni 23.06.2011, siis on maakohus ületanud nõude piire ja välja mõistnud nimetatud ajavahemiku eest elatise suuremas määras, kui nõudis hageja. Samuti on maakohus ületanud nõude piire sellega, et hageja taotles välja mõista kostjalt igakuise elatise kuni 25.06.2012, kuid maakohus mõistis elatise välja hageja keskhariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.06.
35. Arvestades eeltoodut ja ka seda, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsioon ei vasta 442 lg-le 5, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded, sõnastab ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsiooni ümber ka osas, milles ei ole apellatsioonkaebust esitatud (s.o igakuise elatise 160 € väljamõistmine kostjalt hageja kasuks alates 23.06.2011 kuni 25.06.2012)
36. Apellandi väitel ei võtnud maakohus arvesse, et ta tasus hageja emale kahe lapse eest elatist vabatahtlikult, mistõttu paneb elatise tagasiulatuvalt väljamõistmine apellandi raskesse majanduslikku olukorda.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatishagi on esitatud maakohtule 13.09.2011, seega on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvalt kuni 13.09.2010 kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Nähtuvalt asja materjalidest, on kostja tasunud vabatahtlikult hagejale elatist, kuid alla seaduses sätestatud alammäära. Seega ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavas ulatuses ning hagejal on õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist alates 13.09.2010 ulatuses, millises jättis kostja oma kohustuse täitmata. Ülalpidamiskohustuse täitmisest ei vabasta isikut väide, et kohustuse täitmine asetab ta raskesse majanduslikku olukorda.

§ 102

lg 2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti arvestanud elatise võlgnevuse ajavahemiku
2. september 2010 kuni
3. juuni 2011 eest. Lähtuvalt hageja nõudest on igakuise elatise suuruseks ajavahemikul
4. september 2010 kuni
5. juuni 2011 139 €, kokku summaliselt 1 297 €. Arvestades kostja poolt sel ajavahemikul hagejale tasutud elatisraha 890,60 € (hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt tl 3 - 13.09.2010 – 31.12.2010 333,90 €; 01.01.2011 - 23.06.2011 556,70 €; kokku 890,60 €), on võlgnevus ajavahemiku 13.09.2011 – 23.06.2011 406,40 €. Ajavahemikul 24.06.2011 kuni 13.09.2011 on hageja nõudnud igakuulist elatusraha suuruses 160 € ning apellant ei ole elatise suurust vaidlustanud, vaid on nõustunud apellatsioonkaebusest nähtuvalt sellises ulatuses igakuulise elatise maksmisega. Seega on elatise võlgnevus nimetatud perioodil 426 € ning sellest tuleb maha arvata kostja poolt tasutud elatis summas 145 € (tl 3, 9, 46-50; juunis 23,30 + juulis 50 + augustis 50 + september 21,70 = 145), võlgnevus 281 €. Kokku on elatise võlgnevus ajavahemiku 13.09.2010 kuni 13.09.2011 eest 687,40 € (406,40 + 281 = 687,40) ja see tuleb välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks. 7
6. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ajavahemiku 14.09.2011 kuni 25.06.2012 eest igakuuliselt 160 €. Maakohus on nõude rahuldanud ning apellant ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Arvestades igakuulise elatise suurust 160 € tuleb ajavahemiku 14.09.2011 kuni 25.06.2012 eest välja mõista D. J. elatis K. J. ülalpidamiseks summas 1503,6 €, kusjuures kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada D. J. poolt ajavahemikul 14.09.2011 kuni 25.06.2012 elatisena K. J. tasutud summadega. Ringkonnakohus ei saa ise antud ajavahemiku osas tasaarvestust teha, sest puuduvad andmed selle kohta, kui palju on kostja hagejale nimetatud perioodil elatusraha maksnud.
7. Kuna apellant ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid väljamõistetud elatise igakuulisele suurusele, siis kuigi on õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ei ole 03.05.2012 kohtuistungil selgitanud, et üürib välja Narvas asuvat korterit ja saab tulu ning maakohtu vastupidine seisukoht on alusetu, ei ole selline maakohtu eksimus aluseks otsuse täielikult tühistamisele vaidlustatud ulatus. Kostja keskmise sissetuleku on maakohus õigesti kindlaks teinud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 12.04.2012 vastuse alusel (tl 79-81).
8. Maakohus on ebaõigesti menetluskulude jaotusel kohaldanud TsMS § 164 lg-t 1, sest sätte sõnastusest tuleneb, et TsMS § 164 lg 1 kohaldub hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas, kuid elatishagi ei kuulu nimetatud liiki asjade hulka. Kuna hagi tuleb rahuldada, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson